Tugevamaks valgekraelise kuritegevusega võitlemisel
Avaldasin aasta tagasi prokuratuuri aastaraamatu ridadel lootust, et 2020. aastasse ei jätku põnevust pelgalt mitte pooleliolevate menetluste kaudu, vaid aasta teevad huvitavaks uued, varasematest veel põnevamad ning ehk ka esmakordsed menetlused. Samuti avaldasin arvamust, et 2020. aasta suurimateks väljakutseteks saavad juba 2019. aastal käivitunud kohtumenetlused – nt Tallinna Sadama kriminaalasi, P. Gammeri ja H. Hirve, L. Genrihsoni kohtuistung, ning väljakutseks saab ka kohtumenetlus E. Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistuse saanud ärimeeste suhtes.
Pikemalt sisse juhatamata võin öelda, et 2020. aasta oligi ootuspärane – pooleliolevad, 2019. aastal käivitunud kohtumenetlused pakkusid jätkuvalt suuri väljakutseid, aasta tõi kaasa kohtuotsuseid olulistes kriminaalasjades, ning samuti viidi 2020. aastal aktiivselt menetlustoiminguid läbi mitmetes ehk lähitulevikus pretsedenti loovates menetlustes.
Jõudsime esmakordselt üldmenetluses süüdimõistva kohtuotsuseni nii kaalukat rolli omanud kuritegeliku ühenduse üle.
Alustan süüdistusosakonna vaates kõige olulisemast. Nii 2019. kui 2020. aastat iseloomustasid süüdistusosakonna jaoks muutused osakonna koosseisus – toimus palju kohtuniku- ja ringkonnaprokurörikonkursse. Meie meeskonna liikmete edukad tulemused neil tõid omakorda kaasa muutuseid ka süüdistusosakonnas. Usun, et saavutasime 2020. aastal meeskonna osas mõneks ajaks stabiilsuse ning et süüdistusosakond sai tööd jätkata täielikult komplekteerituna. Nii liitusid meiega kaks riigiprokuröri – Maria Entsik, kes jätkab Danske Banki menetluse juhtimist, ning Denis Tšasovskih, kes osaleb teiste menetluste seas Tallinna Sadama kohtumenetluses. Samuti liitus või ühines uuesti süüdistusosakonna kokku neli abiprokuröri ning kaks konsultanti. On oluline tuua esile seda, et nii osakonnaga liitunud riigiprokurörid, abiprokurörid kui ka konsultandid (nende hulgas prokuratuuri esimene finantskuritegudele spetsialiseerunud konsultant) tegelevad nn valgekraelise kuritegevusega – seega oleme tugevamaks muutunud peamiselt just majandus- ja korruptsioonikuritegudega võitlevate spetsialistide abil.
2020. aastal jõudsid lõpule kaks süüdistusosakonna jaoks aastaid väga olulised olnud kohtumenetlust – menetlus E. Savisaarele altkäemaksu andnud ärimeeste üle, samuti menetlus H. Dikajevi ja tema juhitud kuritegeliku ühenduse liikmete üle. Esimene neist tõi kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse A. Tuulbergi üle ning A. Kofkini suhtes menetluse lõpetamise mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. A. Kofkini osas tehtud kohtulahendis avardas maakohus mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu eelnevaga võrreldes oluliselt menetluse lõpetamise aluseid ning see võib tulevikus tuua kaasa muudatusi menetluspraktikas. Seevastu saab H. Dikajevi suhtes lõpliku lahendini jõudnud kohtuotsuse tegemist pidada süüdistusosakonna 2020. aasta üheks olulisemaks töövõiduks – nii jõudsime esmakordselt üldmenetluses süüdimõistva kohtuotsuseni nii kaalukat rolli omanud kuritegeliku ühenduse üle. Ühtlasi jõudsid 2020. aastal kohtuotsuseni veel mitmed riikliku prioriteedina käsitletud kriminaalmenetlused, neist olulisematest on antud ülevaade prokuratuuri 2020. aasta statistikas.
Uutest, 2020. aastal avalike menetlustoiminguteni või kohtumenetlusse jõudnud kriminaalmenetlustest on olulisemad seotud näiteks hoiulaenuühistuga Erial, tuntud pankrotihalduriga, äärmuslike vaadetega noortele esitatud kahtlustustega ning Keskerakonnale ebaseadusliku annetuse tegemise kahtlusega. Lisaks veel Smart-ID rakendust kasutanud pankade vastu toimepandud ründed, uued avastatud võimalikud riigivastased kuriteod, suurte narkootikumikoguste tabamine jm. Kõigist eelnimetatud menetlustest kuuleme 2021. aasal kindlasti enam. Loodan, et teiste seas jõuavad sel aastal järgmisesse menetlusetappi ka pankades toimunud rahapesuga seotud menetlused.
Aasta-aastalt pakub üha suuremat väljakutset menetlusosaliste soov lahendada kriminaalasju prokuröride või menetlejate ründamise kaudu avalike kanalite vahendusel.
Ei tasu unustada, et kõik eelnimetatud menetlused ei oma mõju pelgalt positiivsete töötulemuste näidetena prokuratuuri töös, vaid on saanud vahetult mõjutada Eesti elanikke. Need menetlused näitavad seda, et pühapäeva hommikul pealtnäha tavalist internetipanga tõrget kogev inimene võib olla vahetu tunnistaja küberkuriteole, et omal käel raha investeerimiseks võimalusi otsides ei saa välistada võimalust, et sattutakse küsitava taustaga ning kaheldava väärtusega investeeringute otsa jne. Sama oluline on mõista, et Eesti pole kuritegevuse trendide osas kaitsealune reservaat, kuhu välismaailma mõjud ei ulatu, ka Eestit ohustavad samad väljakutsed, mis teisi riike – nii massilistest küberkelmustest tulenevad ohud, võimalikest äärmuslastest tulenevad ohud, teistest riikidest pärinevate kurjategijate soovid siin vahetult või küberruumi vahendusel kuritegusid toime panna või kolmandate riikide huvi kahjustada meie riiki.
Usun süüdistusosakonna prokuröridesse ning tean, et ühtede parimate karistusõiguse valdkonna juristidena Eestis on neil teadmisi ja oskuseid, et seljatada ka väga keerulised juriidilised väljakutsed. Siiski pean lõpetuseks märkima, et meie töös ei ole kõige enam väljakutseid pakkuv see, mis toimub kohtusaalis, vaid väljapoole saali jääv – nii see, kuidas leida ööpäevast piisavalt tunde selleks, et aktiivselt toimuva kohtumenetluse vältel juhtida tõhusalt pooleliolevaid menetlusi, või veelgi enam – kust leida üldse aega näiteks selleks, et füüsiliselt jõuda läbi lugeda ja vastata kõikidele istungite vältel esitatud, reaalajas kuhjunud taotlustele ja seisukohtadele. Aasta-aastalt pakub menetluste läbiviimisele üha suuremat väljakutset ka menetlusosaliste soov lahendada kriminaalasju prokuröride või menetlejate ründamise kaudu avalike kanalite vahendusel – nt vaenulike artiklite kaudu meedias, „tõest“ rääkivate raamatute, blogipostituste või provotseerivate postituste kaudu sotsiaalmeediakontodel. Kõnealuste trendide osas ei olnud teistest erinev ka möödunud aasta.
See on vabadus, mida prokuröridel ega prokuratuuril ei ole. Peame oma töös rangelt järgima kehtivaid norme. Seetõttu jätame oma sõnavõtud peamiselt siiski kohtusaali ning usume, et õiglane kohtupidamine on võimalik ka pärast kohtueelse menetluse andmete avaldamist prokuröri loata või menetlusosalise aktiivset isiklikku kampaaniat.
Loodan, et 2021. aastal saame veelgi tugevamaks ka selliste ning teiste, seni veel meie kujutlussegi jõudmata väljakutsete lahendamisel.
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.