Kati Reitsak: nii nagu organiseeritud kurjategijad leiavad tuge üksteiselt, leiame tegelikult ka meie
2013. aastal sai alguse üks suurim Eesti Vabariigi õiguskaitseasutuste koostööprojekt koodnimega „Kontor“. Selle eesmärgiks seati Assar Pauluse kuritegeliku ühenduse ja sellega seotud isikute kuritegeliku tegevuse tõkestamine ja pärssimine. See oli üks esimestest kriminaalmenetlustest (taktikaliselt siiski mitme kriminaalmenetluse kogum), kus tõendati kuritegeliku ühenduse eksisteerimine mitte üksikkuritegude kaudu „alt üles“, vaid suunaga „ülevalt alla“.
Teatavasti on organiseeritud kuritegevuse juhid end toimepandavatest ja väljaspool tajutavatest kuritegudest sel määral distantseerinud, et neid on raske siduda üksiktegudest kasu saamisega. Samas ei võimalda üksikkuriteo uurimine saavutada kuritegelikus maailmas mingit pikaajalist mõju – sel juhul on tegemist pigem organiseeritud kuritegevuse võimaldatud tagajärjele (karistus)õigusliku hinnangu andmisega. „Kontori“ eesmärk oli aga lõhkuda tugistruktuur, mis hõlbustas Assar Pauluse loodud üle-eestilise võrgustiku kaitse all tegutsevatel kurjategijatel oma kurje tegusid toime panna.
2013. aastal kogunesid Assar Pauluse kontori lammutamiseks keskkriminaalpolitseis korduvalt prefektuuride, KKP, KAPO, MTA ning prokuratuuri esindajad – Virust Antti Aitsen, Läänest Küllike Kask, Põhjast Stella Veber, Lõunast Aro Siinmaa, riigiprokuratuurist mina ja toonane süüdistusosakonna juht Heili Sepp. Olgugi et käesolev kirjutis on liialt lühike ja minu mälu liialt halb, et kirjeldada neid lugematuid menetlustaktikalisi otsustusi, kahtlusi ja kõhklusi juriidiliste küsimuste osas ning vaidlusi meie käsutuses olevate piiratud (inim)ressursside jagamise üle, võin kindlalt väita, et ilma kõigi osalejate panuseta poleks menetlust eales realiseeritud. Selleni jõudmiseks kulus rohkem kui aasta tõendite kogumist ja erinevaid kombinatsioone, mille tulemusena õnnestus õiguskaitseasutustel muuhulgas „närida sissepääs“ Pauluse igapäevasesse kontorisse Capital Inkasso ruumides Tallinnas Estonia pst 15A ning seal toimuvat talletada. Assar Paulus alias Habe, Vana, Paul, Pablo, Maestro, tundis telefonivestlustes pidevalt muret kellegi Mülleri-nimelise isiku ning „ametiühingute“ pärast, kes pidevalt pidavat „liinidel olema“ ja „eetrit kuulama“, mistõttu „ametisaladusi“ arutati osaliselt ka kontoris toimuvatel kokkusaamistel.
On inimlikult raske leppida tõsiasjaga, et selle tõendi hinnaks oli Ats Pärnaste rusikate ja jalgade all kustunud inimelu.
Peatumata töö juriidilistel nüanssidel, toon prokuröri vastuolulisest rollist näiteks hoopis järgneva. Kuritegeliku ühenduse püsivuse ilmestamiseks tekkis võimalus fikseerida ja tõendada, kuidas Ats Pärnaste vahistamine 2013. aasta mais isikuvastase kuriteo toimepanemises tõi kaasa selle, et tema ülesanded ja positsiooni võttis üle teine kuritegeliku ühenduse liige. [Liikmete rollijaotus ja rollide asendatavus on riigikohtu hinnangul kuritegeliku ühenduse defineerimisel võtmetähtsusega – toim.] Tagasi vaadates on inimlikult raske leppida tõsiasjaga, et selle tõendi hinnaks oli Ats Pärnaste rusikate ja jalgade all kustunud inimelu. Sündmuse ajal kuritegeliku ühenduse kohta reaalajas tõendeid kogudes jälgisime kõik, kui küüniliselt ja ükskõikselt asjaosalised ise sellesse traagilisse juhtumisse suhtusid. Samuti oli mul prokurörina võimalik näha ja veenduda, kuivõrd oluline on kurjategijale toetav võrgustik – ärge mõistke mind valesti, mitte võrgustik, mis suunab teda seadusekuulekale teele, vaid võrgustik, mis sääraseid koletusi toetab, kaasa kiidab ja oma katkematut „ponjatiatel“ põhinevat lojaalsust väljendab.
Lootes parimat ja valmistudes hullemaks, kirjutasime ühiselt kokku esialgsed kahtlustused, vaidlesime läbi tõkendid, vormistasime esmavajaliku ning 2014. aasta kevadeks olime valmis avalikult edasi menetlema.
14.04.2014 ennelõunal pidas (Eesti Ekspressi sõnastust kasutades) keskkriminaalpolitsei hambuni relvastatud eriüksus K-komando Capital Inkasso ruumides kinni Assar Pauluse. Lisaks Paulusele vahistati Harju Maakohtus veel neli meest. Vähe oli aga teada, et samal ajal kui Harjumaa piires arenesid sündmused omamoodi, toetas kriminaalmenetlust Lõuna-Eestis prokurör Aro Siinmaa, kelle juhtimisel vahistati Lõuna-Eesti haru juht Andres Vaik alias Ratastooli-Andu ja tehti seal vajalikud menetlustoimingud. Nagu hüüdnimest võis mõista, sai Andres Vaigu vahistamisel, vahi all hoidmisel ja kohtumenetluses süüdistamisel peamiseks probleemiks tema tervisliku seisukorraga seonduv, mis vaat et oma eraldi elu elades paralleelselt kriminaalmenetlusega kaasas käis. Hoolimata tema väidetavast „täielikust halvatusest ja abitusest“ oli kogutud tõendite pinnalt selge, et tema osas oli kuritegeliku ühenduse juhtimisega vähemalt võrdväärne, kui isegi mitte tõsisem etteheide inimese orjastamine omaenda isiklike vajaduse tarbeks. Lõppes see asi Andu jaoks, nagu lõppes, aga tänu temale on Harju maakohtus nüüd end kehvalt tundvatele menetlusosalistele päris korralik haiglavoodi.
Lõplik kriminaalasi (numbriga 13221000003), milles süüdistus esitati, koosnes vähemalt viiest ühendatud asjast, millest kaks suuremat liitsid endas Tallinna ja Tartu allüksustega seonduva. Süüdistuse allkirjastasid kaks prokuröri, seda aitas omakorda veel koostada kolmas (aitäh, Alar!). Toimikuid kogunes 62 ja süüdistusakt võttis koostajatelt kadripäeva, jõulud, uusaasta ja eraelu. Umbes 150 leheküljel esitasime 28.01.2015 oma nägemuse Assar Pauluse kuritegelikust ühendusest Harju maakohtule. Suvel algas kohtumenetlus nüüd juba legendaarses ning unustusse jäänud Liivalaia tn kohtumaja kõige suuremas saalis. Istung lõppes 2017. aastal kokkuleppemenetlustes Andres Ülviste ja Marek Vahingu juhtimisel.
Toimikuid kogunes 62 ja süüdistusakt võttis koostajatelt kadripäeva, jõulud, uusaasta ja eraelu.
Vaadates organiseeritud kuritegevuse olukorda Eesti Vabariigis on selge, et 90ndad on läinud ning tolleaegne veidi teistsugune menetlustaktikaline lähenemine, mis võimaldas tõkestada Assar Pauluse kontori tegevuse (samuti ka järgnenud Dikajevi, Kemerovo, Okunevi jt kollektiivid), on tänaseks päevaks ehk juba veidi vananenud. Seega ei saa sajaprotsendiliselt nõustuda Assar Pauluse enda sõnadega, et „tulevik on helge nagu haldja habe“. Prokurörina tean, et me suudame kolleege usaldades ja ühise eesmärgi nimel koondada vajadusel kogu riigi õiguskaitseasutused ning saavutada selle, et oht Eesti avalikule korrale ja julgeolekule ning igale siin elavale inimesele oleks väiksem. Nii nagu organiseeritud kurjategijad leiavad tuge üksteiselt, leiame tegelikult ka meie.
Lõpetuseks olekski paslik meenutada, et siiani minu karjääri ühel närvesöövamal päeval, mis oli siis Assar Pauluse kuritegeliku ühenduse istungi avapäev, aitasid mind sellest läbi Alar Lehesmets ja Marek Vahing. Kuid aitasid mitte ainult nemad mind, vaid ka mina neid. Alar arvas, et kuna tema on (tol hetkel veel oli) abiprokurör, siis tema otseselt ei vastuta, vaid vastutame mina ja Marek. Marek (tol hetkel veel ringkonnaprokurör) arvas, et vastutab lõppkokkuvõttes ikka riigiprokurör. Ja mina riigiprokurörina suutsin teha seda seetõttu, et nemad kaks mind hoolimata kõigest toetasid. Seega suur tänu kõigile kolleegidele, kes selle kriminaalasja süüdistusakti koostamisel kaasa aitasid, kohtus vaidlesid ning selle lõpliku lahendini viisid.
PS. Kõige uhkem olen ikka selle üle, et hoolimata kõikvõimalikest kahtlustest ja sisemistest heitlustest, mida me kõnealuse süüdistusega oleme oma peas pidanud läbi mängima, tunnustati seda austatud ringkonnakohtunik Julia Katškovskaja eesisumisel 22.08.2018 lahendis nr 1-16-6452 kui „ideaalset süüdistuse näidet“. Ja see juba tähendab midagi.
Artiklitekogumikus „Teekond tänaseni“ on kirja pandud prokuröride isiklikud mõtted, mälestused ja meenutused mõnevõrra juhuslikult valitud kriminaalasjadest alates aastast 1993 kuni 2019.