Kõige tähtsam alati kõigepealt: inimesed
Väljateenitud pensionile suundus kauaaegne Põlva prokurör Ene Uljanova ning 2021. aasta alguses läks pensionile ka üks staažikamaid prokuröre – Jüri Vissak. Väikese kurbuse, aga ka uhkusetundega saatsime Riigiprokuratuuri Gerd Raudsepa ja Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröriks Sirle Melgi. See avas lõpuks, peale pikki aastaid ootamist, ukse kogenud prokurör Jane Pajusele, et tõestada end ringkonnaprokuröri ametis. Lisaks avanes nii mõnelgi prokuröril võimalus panna end proovile hoopis teises ametis ja kasvatada inimesi mitte kriminaalmenetluslike mõjutusvahendite kaudu, vaid vahetult, päriselt ja päris esimestest hetkedest peale. Nende üle on meil kõigil eriti hea meel ning soovime neile selles ametis kannatlikku meelt ja head mälu iga päeva iga hetke mäletamiseks.
Prokurörid said tugeva taustajõu prokuröriametist pensionile jäänud, kuid oma hindamatu kogemustepagasiga jätkuvalt prokuratuuri panustava raudvara näol – konsultandina alustas tööd Marge Püss.
Kui 2018. aastal seisis aastaraamatus kirjas, et Lõuna ringkonnaprokuratuuris paistab olevat alanud põlvkondade vahetus, siis praegu saab öelda, et see on täies hoos. Meiega liitus rohkem uusi kolleege kui kunagi varem. Kevadise segaduse ajal saime lõpuks juurde kauaoodatud konsultandi – alaealistega tuli tegelema Getter Tähe, kelle kohta juba esimestel kuudel jagus prokuröridel vaid kiidusõnu. Lisaks said prokurörid tugeva taustajõu prokuröriametist pensionile jäänud, kuid oma hindamatu kogemustepagasiga jätkuvalt prokuratuuri panustava raudvara näol – konsultandina alustas tööd Marge Püss. Suvel tuli „koju“ tagasi Põhja ringkonnaprokuratuuris alustanud ja Virus jätkanud Ken Kiudorf, kelle õlul on praegu Lõuna-Eesti korruptsioonimenetluste juhtimine. Samuti saime suvel tagasi meie juures konsultandina alustanud ja seejärel Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröritööd tegema läinud Laura Jõgisoo. 2021. aasta alguses alustasid Lõuna ringkonnaprokuratuuris tööd Toomas Koitmäe, Ingmar Laas, Kersti Liiva ja Priit Tõnisson. Viimane küll mitte täiesti puhtalt lehelt, vaid olles juba saanud nuusutada prokuröritööd Viru ringkonnaprokuratuuris. Lisaks (taas)täienes Viljandi prokuröride rida, kuna koduse kasvatustöö kõrval jätkab võitlust kuritegevusega prokurör Maiken Mardim.
Ei suudaks aga ükski prokurör oma tööd nii hästi teha ja ükski inimene end seeläbi turvaliselt tunda, kui poleks meie tugipersonali. Lõuna pressinõuniku tööd tuli tegema Maria Gonjak. Eriliselt võimeka naisterahvana asus ta aga tööle mitte üksnes Lõuna, vaid ka Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunikuna. Arvestades prokuröride vajadustega, organiseerisime tööd ümber ka kantseleis. Tartus asus tööle senine Viljandi referent Helis Raudik ja pensionile saatsime pikaaegse Jõgeva referendi Mare Ilvese. Aasta lõpus said Viljandi prokurörid päris uue abilise – Viljandi referendina alustas tööd Kerli Joala. Kasutan siinkohal veel kord võimalust meie haldusosakonda tunnustada ja tänada. Just nemad olid need, kes sel keerulisel aastal jätkuvalt tagasid posti tõrgeteta liikumise, mahukate ja vähemmahukate materjalide skaneerimise, inimeste kontaktivaba teenindamise ja töö sujuva kulgemise. Aitäh!
On kahju, et Margus Gross eesliinilt tagasi tõmbus. On hea meel, et ta jätkuvalt oma teadmiste ja kogemustega korruptsioonimenetlustesse panustab.
Personaliliikumistega käib aga alati kaasas mõtlemishetk – miks lahkujad lahkuvad? Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross otsustas jätkata abiprokurörina. Kindlasti on oma osa sellisel asjade käigul mõttel, mille pani juba aasta tagasi kirja vanemprokurör Kretel Tamm – ei tohi prokuröri üksi jätta ega arvata, et oleme raudkõvad. On kahju, et Margus Gross eesliinilt tagasi tõmbus. On hea meel, et ta jätkuvalt oma teadmiste ja kogemustega korruptsioonimenetlustesse panustab. On austust tekitav tema otsus taanduda siis, kui on tema jaoks õige aeg. Aitäh, Margus!
Uutele tulijatele jääb soovida värskeid mõtteid ja töötahet. Samuti oskust õppida oma ala tõelistelt professionaalidelt, keda Lõuna ringkonnaprokuratuuris leiab pea igast teisest kabinetist. Sinna sekka veidi ka oskust neid nõuandeid kriitilise pilguga vaadata, küsida miks-küsimusi ja mitte rahulduda vastusega „sest nii on alati olnud“. Lõuna ringkonnaprokuratuuri kollektiiv on viimaste aastate jooksul tõepoolest väga palju muutunud ja värske õhk mõjub tervisele teatavasti väga hästi.
Aasta 2020 oli töökas. Lõuna ringkonna prokurörid tegelevad jätkuvalt Eesti Vabariigi piiri turvalisusega. Sellest aastast on ette näidata näiteks üle piiri toimetatud salasigarette puudutav kriminaalasi, kus tunnistati süüdi grupeering, kes alates 2019. aasta suvest toimetas Vene Föderatsioonist läbi Koidula piiripunkti Eestisse suures koguses ebaseaduslikke tubakatooteid, mis olid peidetud Audi A8 istmete seljatugedesse. Kokku toimetati Eestisse 202 720 sigaretti, mis siin turule paisati. Lisaks tegeletakse jätkuvalt ja järjekindlalt Leedu organiseeritud kuritegevusega. Süüdimõistvad kohtulahendid jõustusid järjekordsete Leedu autovaraste kriminaalasjades, puhastades ja tõstes Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil ning muutes Eesti kurjade külaliste silmis vähem atraktiivseks.
Väga tublit tööd tegid sel aastal kogukonnaprokurörid. Vaatamata keerulisele olukorrale suudeti hoida asjad kontrolli all. Viljandimaal kadunud naisterahva otsingutest alguse saanud kriminaalasi jõudis kohaliku jaoskonna ja prokuratuuri hea koostöö tulemusel lahenduseni ning samuti suudeti peatada juba pikemat aega sealset kogukonda hirmu all hoidnud varaste grupeering. Tartu linna kui turvalise paiga maine suudeti taastada palju kõneainet saanud valeütlusteteemalises kriminaalasjas, kus kohus tuvastas, et väidetavalt koduteel peksa saanud naisterahvas valetas politseile. Lahti sai harutatud kokaiiniärivõrgustik Lõuna-Eestis. Pikaks ajaks said trellide taha saadetud inimesed, kelle tegevuse tulemusena jõudis tänavatele kokaiinikogus, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui 10 000 inimesele. Ehkki maakohus prokuratuuriga ei nõustunud, järgnes ringkonnakohtus süüdistatavate süüditunnistamine, mille jättis jõusse ka Riigikohus.
2020. aasta andis aimu sellest, millised on meie õigusemõistmise suurimad kitsaskohad. Praegu oskame paremini teha koostööd nii uurimisasutuste kui kohtuga olukorras, kus füüsiliselt kokku saada pole võimalik. Teame, mis on virtuaalruum ja millisel kellaajal tuleks koosolekut alustada selleks, et see mõned minutid pärast algust tehniliste viperuste tõttu läbi ei saaks. Oskame tõlgendada seadust, arvestades maksimaalselt kõikide menetlusosaliste õigustega, samas jõudes täiesti kontaktivabalt õiglase lahenduseni. Lõuna ringkonnaprokurör Anneli Hinto sai kevadise eriolukorra ajal hakkama esimese virtuaalsel teel peetud üldmenetlusega Eestis. Õnneks lõppes küll eriolukord enne kui istungid, ent selline valmisolek ja võimekus näitab, et kui tahta ja proovida ning mõelda, kuidas saaks, mitte leida põhjusi, miks ei saa, siis on tulemused igati kiiduväärt.
Lõuna ringkonnaprokurör Anneli Hinto sai kevadise eriolukorra ajal hakkama esimese virtuaalsel teel peetud üldmenetlusega Eestis.
Kirjutasin juba mõnda aega tagasi Juridica eriväljaandes tänapäeva prokurörist kui Hunt Kriimsilmast. Möödunud aasta näitas aga eriti ilmekalt, et prokurör teeb ka Kriimsilmale silmad ette. Lisaks „tavapärastele“ ametitele (õigusteadlane, strateeg, selgeltnägija, läbirääkija, oraator, psühholoog, lastekaitsetöötaja, psühhiaater, majandusteadlane, arst, sotsiaalpedagoog, hingehoidja, kõneisik, diplomaat, raamatupidaja, infotehnoloog, pressiesindaja) tuli 2020. aastal olla ju veel ka koduõpetaja, treener, lapsehoidja ja kokk. Ja tegelikult prokurörid saavad sellega hakkama, kuid sageli iseenda ja oma lähedaste arvelt. Lõuna ringkonnaprokuratuuris võinuks möödunud perioodil olla ju veelgi rohkem veelgi paremaid näiteid võitlusest kuritegevusega. Möönan, et nii mõnigi menetlus võttis kahetsusväärselt kaua ja nii mõnigi kannatanu hingerahu ei saanud. Ent kui tahame kiiremat ja tõhusamat kriminaalmenetlust, seades samas oma inimesed esiplaanile, tuleb panustada rohkem ka prokuröre toetavatesse spetsialistidesse – võtta tööle nõunikke, konsultante, tehnilist abipersonali, tagades neile seejuures ka konkurentsivõimelise töötasu.
Lõuna – see sõna viitab just kui puhkeajale. Olgu siis tööpäeva kestel kolleegidega kohvitassi taga või pikema puhkuse ajal kuskile lõunamaale reisides. Kui vaid saaks.
Aastat 2020 Lõuna ringkonnaprokuratuuris iseloomustab aga kõike muud kui puhkus. Mina loodan, et head kolleegid ei unustaks suures kannatanute kaitsmise tuhinas ära tähtsaimat – iseend ja enda lähedasi. Läinud aasta pani meist enamiku olukorda, kus olime sunnitud koduseinte vahel lähedastega rohkem aega veetma. Ehk oli see märk sellest, et sellisest ajast on varasematel aastatel vajaka jäänud ja nüüd tuleb kaotatud aeg tasa teha? Teisalt – pärast lugematuid virtuaalkohtumisi ja -nõupidamisi ning pikka aega suhtlust vaid telefoni ja meili teel oli kolleegidega silmast silma taaskohtumine sellevõrra erilisem ja koosolekud ei tundunudki enam nii tüütud. Ehk andis see keeruline aasta aimu, kui võrratud inimesed meie kõigi ümber iga päev on. Nii kodus kui tööl. Öeldakse ju, et ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise.
Aitäh teile, head kolleegid, selle aasta ja vastupidamise eest!
Kairi Kaldoja alustas 2013. aastal Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurörina ja tegeles nii masskuritegude kui ka raskete varavastaste ja majanduskuritegude menetlustega. 2015. aastal jätkas ta Riigiprokuratuuri abiprokurörina narkokuritegude valdkonnas ja sama aasta sügisel liikus Tartusse majandus- ja maksuvaldkonna ringkonnaprokuröriks. 2017. aasta 1. juulist nimetati Kairi Kaldoja Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröriks.