Tugevatoimelised uimastid

13. Tugevatoimeliste uimastite tootmine ja laiaulatuslik levitamine

• Eesmärk: uimasti üledoosidesse suremus väheneb; kõige ohtlikumad narkootilised ained turul ei püsi; sõltuvuste pealt rikastumisvõimalused vähenevad; vahelejäämisrisk nende isikute jaoks, kes toodavad või levitavad rikastumise eesmärgil kõige ohtlikumaid uimasteid, suureneb; rahvusvaheline uimastitransiit läbi Eesti püsib madal.
• Mõõdikud: üledoosidega seotud surmad 1x aastas.

KarS § 184 lg 2¹ süüdistusega kohtusse saadetud kriminaalasjade arv.

Narkokuritegudega seotud kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu.

 

Joonis 1. KarS § 184 lg 2¹ kohtusse saadetud kriminaalasjad ja isikud, 2023–2025

 

Tabel 1. Kriminaalasjade arv, kus konfiskeeriti narkotulu, 2023 –2025[1]

	2023		2024		2025
	Krim.asjade arv	Konfiskeeritud vara €	Krim.asjade arv	Konfiskeeritud vara €	Krim.asjade arv	Konfiskeeritud vara €
Lõuna RP	6	113 514	5	22 550	9	493 289
Lääne RP	11	21 751	4	6 641	5	21 815
Põhja RP	50	510 849	47	489 618	45	403 837
Viru RP	16	50 055	9	37 147	15	88 869
Riigiprokuratuur	4	202 153	7	798 487	6	370 548
Kokku	87	898 322	72	1 354 443	80	1 378 358

 

Ülevaade tugevatoimeliste uimastite tootmise ja laiaulatusliku levitamise kriminaalasjade kohta 2025. aastal (riigiprokurör Raigo Aas)

Alates 2022. aastast on peamiseks väljakutseks (ja negatiivses mõttes trendiks) sünteetilised opioidid, nende lai levik ja nendest tingitud kahju rahvatervisele. Teise negatiivse trendina on näha kokaiini laia levikut ja ka sellest tingitud kahju rahvatervisele (nii on 2025. aastal märgata ka kokaiini osakaalu kasvamist üledoosidest põhjustatud surmadest).

Ülemöödunud aastal (2024) oli 100 surma, mis oli põhjustatud üledoosidest ning nendest omakorda ligi pooled olid tingitud sünteetiliste opioidide tarvitamisest, ülejäänud juhtudel olid üledoosid tingitud teistest narkootilistest ainetest, tihti segatarvitamisest.

Möödunud aastal (2025) oli esialgsete andmete kohaselt 94 surma. Seega on toimunud väike kahanemine, kuid see pole kaugeltki piisav. Meenutuseks, möödunud kümnendil (2010–2017) oli üledoosidest põhjustatud surmade arv samuti samas suurusjärgus, 2018–2021 püsis mõnekümne juures (27–39) ning alates 2022. aastast on kasvanud (2022: 80 inimest; 2023: 113; 2024: 100).

Peamiselt levivadki Eestis mustal turul kahte tüüpi sünteetilised opioidid: erinevad nitaseenid (eeskätt proto- ja metonitaseen, aga on ka teisi nitaseene) ning karfentanüül. Muret tekitava trendina on näha 2024. ja 2025. aastal ka uute sünteetiliste opioidide turule tulemist. 2025. aastal hakkas turul levima ka selliseid aineid, mis ei olnud veel keelatud ainete nimekirjas: näiteks tsüklorfiin, mis lisati keelatud ainete nimekirja 2026. aasta veebruari lõpus. Riigiprokuratuuris ja Põhja Ringkonnaprokuratuuris on mitu kriminaalasja, kus ainet leiti 2025. aasta teises pooles ülisuurtes kogustes.

Prokuröride hinnangul ei ole piisavalt mõjus ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse 2025. aasta alguse täiendus. See võimaldab kehtestada nn ajutise keelu uutele psühhoaktiivsetele ainetele (NPALS § 42), mis võimaldab uusi psühhoaktiivseid aineid hoiule võtta, küll aga mitte kahtlustust/süüdistust esitada. Nii ongi tekkinud olukord, kus Eestit kasutatakse nn katselabori võidumärgina. Mustale turule pakutakse uusi sünteetilisi opioide, et testida, kas ja kuidas tarvitajaskond selle vastu võtab ning kui aine hakkab rohkem levima, siis võib minna kuus kuud kuni aasta, enne kui see lisatakse keelatud ainete nimekirja. Selline süsteem ei taga efektiivset võitlust piiriülese narkokuritegevusega ning vajab tõhustamist (uute psühhoaktiivsete ainete kiirem/kohene keelustamine).

Möödunud aastal kirjutasin, et „Peamiselt levivad Eesti mustal turul kahte tüüpi sünteetilised opioidid: eri nitaseenid (eeskätt proto- ja metonitaseen) ning karfentanüül. Viimastel aastatel on nendega seotud juhtumite arv ja kogused märgatavalt kasvanud ning nüüdseks on süüdi mõistetud kümneid Läti Vabariigi kodanikke ja elanikke, kes on neid aineid käidelnud. Ei ole saladus, et käesoleval kümnendil pärinevad sünteetilised opioidid eeskätt Läti Vabariigist ja sealsetelt kurjategijatelt. See selgub ka siinses ülevaates kajastatud kriminaalasjadest. Nii on viimastel aastatel märgatavalt tihenenud koostöö Läti ja Eesti Vabariigi ametivõimude vahel, s.o prokuratuuri ja politsei vahel kõikides piirkondades…“ Ka tänavu tuleb tõdeda, et sünteetilised opioidid jõuavad Eestisse peamiselt Läti kaudu, mistõttu teeme Läti kolleegidega tihedat koostööd. Nii tabati ka möödunud aastal Läti kodanikke, kellele on esitatud (ja esitatakse 2026. aasta I poolaastal) süüdistus ülisuures koguses sünteetiliste opioidide käitlemises.

Mis puudutab meie regiooni (Balti riigid, Soome, Rootsi ja ka Poola), siis on märgata laialdaselt sünteetilise katinooni Alfa-PVP levikut. Selle aine piiriülese veo ja turustamisega tegelevad Läänemere äärsete riikide kurjategijad, sh Eesti kurjategijad (tegutsedes nii kulleritena, aga ka vahendajatena ja organisaatoritena). Nii on möödunud aastal kohtusse saadetud mitu kriminaalasja, milles on ära võetud 1 kg või enam Alfa-PVP´d ning kus on tuvastatud selle pärinemine Lätist või Poolast. Samuti esitatakse 2026. aasta I poolaastal mitmes kriminaalasjas süüdistus suures koguses Alfa-PVP käitlemises.

Olulisemad süüdimõistmised 2025. aastal

• Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi A. K. süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi ja M. S. süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi.

A. K. tellis süüdistuse kohaselt ajavahemikul 2023 kevad kuni 2024 detsember suhtlusrakenduse Telegram vahendusel Tšehhist Eestisse 26 kg kanepit, 2,7 kg kokaiini, 1673 MDMA tabletti ja 1 kg MDMA-d kristallilisel kujul. Suur osa tellitud narkootilisest ainest leiti A. K. valdusest. A. K.-d karistati 7 aasta pikkuse vangistusega.

• Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi R. O. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi.

R. O. mõisteti süüdi ca 1,1 kg kokaiini (ca 17 500 inimese kogus) käitlemises ning talle mõisteti karistuseks liitkaristus kokku 9 aastat vangistust.

• Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi A. M. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 376 lg 1 järgi.

A. M.  mõisteti süüdi  400 grammi kokaiini ja väikses koguses psilotsübiini/psilotsiini sisaldusega seente käitlemises. Liitkaristuseks mõisteti 7 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. A. M.-lt konfiskeeriti ka ca 79 000 euro ulatuses vara.

• Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi K. H. A. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

K. H. A. mõisteti süüdi ca 6 kg kanepi, 500 grammi MDMA ja 200 grammi kokaiini käitlemises, sh narkootiliste ainete Eestisse toimetamises. Isikule mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ning koos varasema ärakandmata karistusega mõisteti liitkaristuseks 7 aastat ja 27 päeva vangistust, samuti konfiskeeriti temalt vara ca 9000 euro ulatuses.

• Kriminaalasi D. S. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

D. S.  mõisteti süüdi erinevate narkootiliste ainete, s.o enam kui 0,5 kg kanepi, kokaiini, ent ka enam kui 1 kg Alfa-PVP käitlemises. Seejuures pidi väike osa Alfa-PVP-st teise isiku vahendusel jõudma Tallinna Vanglas viibivale kinnipeetavale, kuid narkootiline aine leiti ja võeti ära teiselt isikult Tallinna Vanglas enne kinnipeetavaga kohtumist. D. S.-i karistati liitkaristusega 7 aastat ja 23 päeva.

• Lõuna ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi T. K. süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi, H. O., O. S. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning A. A. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1-§ 22 lg 3 järgi.

Kriminaalasjas mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi isikud, kes müüsid erinevaid narkootilisi aineid Telegram grupis MyDrugsTartu Lõuna-Eestis, sh müüdi kokaiini, amfetamiini, MDMA-d väga suures koguses. Grupi juhtfiguuri T. K. karistati 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, H. O. 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, O. S. (Ukraina kodanik) osalise vangistuse ja lisakaristusega (riigist väljasaatmine) ning A. A. suhtes kohaldati KarS § 87. T. K.-lt mõisteti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks välja ka 127 480,58 eurot.

• Lääne ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi G. G. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

G. G. mõisteti süüdi veidi enam kui 1 kg kokaiini (millest saanuks joobe ca 12 615 inimest) käitlemises, mh selle sisseveo organiseerimises Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ja edasises turustamises Eesti Vabariigis.

• Lääne ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi D. R. süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi.

D. R. mõisteti süüdi selles, et tema tõi 2025. aasta augustis Poola Vabariigist Eesti Vabariiki ligikaudu 1,5 kg narkootilist ainet Alfa-PVP. D. R. karistati 3 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusega.

• Riigiprokuratuuri kriminaalasi M. T. süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi.

Kriminaalasjas mõisteti M. T. süüdi kokku ca 8 kg kokaiini käitlemises, mis toimus 2020–2021 ja 2025. aasta mais Tallinnas. 2020–2021 käideldud kokaiini osas olid tõendiks SKY ECC vestlused, s.o varasemalt krüpteeritud olnud vestlused, mis edastati nö Eesti riigipaketi raames Eurojusti kaudu Eestile 2024. aastal. M. T.-d  karistati 8 aasta pikkuse vangistusega ning lisaks konfiskeeriti temalt 48 340 euro väärtuses vara ning mõisteti konfiskeerimise asendamise korras välja 80 000 eurot, s.o kokku konfiskeeriti ja mõisteti vara välja 128 340 euro väärtuses.

• Riigiprokuratuuri kriminaalasi A. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja p 2 järgi.

Viidatud kriminaalasjas mõisteti Läti Vabariigi elanik A. K. süüdi selles, et ta müüs 2024. aasta I poolaastal kokku kahel korral 200 grammi ja ühel korra proovis müüa 200 grammi (s.o kokku käitles 600 grammi) sünteetilisi opioide hinnaga 3800 eurot/100 grammi. Tema käideldud narkootilisest ainest oleks joobe saanud ca 588 611 inimest. A. K. karistati 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning samuti konfiskeeriti temalt 30 200 eurot.

Viimati viidatud kriminaalasi oli osa 2023. aasta kevadel Eesti-Läti vahel loodud ühisest uurimisrühmast (JIT „Harm Reduction“), mille raames on mitmes kriminaalasjas Eestis süüdi mõistetud enam kui 10 inimest (eeskätt Läti kodanikud/elanikud) sünteetiliste opioidide käitlemises. A. K.-le on süüdistus esitatud ka Lätis toimepandud narkokuriteos.

KarS § 184 lg 21 ja KarS muutmise eelnõu VTK (narkootikumide käitlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimine kriminaalasjades)

Selles ülevaates on kajastatud ka KarS § 184 lg 21 ehk suure varalise kasu saamiseks narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise süüdistusega kriminaalasjade ning süüdistatavate arvu viimastel aastatel. Iga aasta on selliseid menetlusi üksikuid ning süüdistus esitatakse kuni 10-le inimesele, seejuures on viimasest paarist aastast ka näiteid, kus kohtus kvalifitseeritakse tegu ümber kas narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks ehk KarS § 184 lg 1 või lg 2 mõne alternatiiviks (s.t süüdi mõistetakse veelgi vähem inimesi). Kokku on viimase nelja aasta jooksul esitatud 20 kriminaalasjas süüdistus 24 inimesele KarS § 184 lg 21 järgi (keskmiselt viies asjas aastas kuuele isikule).

Justiits- ja Digiministeerium saatis 2026. aasta jaanuaris prokuratuurile arvamuse esitamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, kus on riigiprokuröri hinnangul kaks peamist muudatust: suure koguse piirmäära tõstmine seniselt 10 doosilt 30 doosile ning KarS § 184 lg 21 koosseisu muutmine selliselt, et koosseisu täidab 5000 doosi (ehk siis ülisuures koguses) narkootilise aine käitlemine, mitte tegutsemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sellist lähenemist prokuratuur pooldab. Seeläbi väheneks küll teatud narkokuritegude arv (s.o väiksemate koguste käitlemised), küll aga kasvaks praegusega võrreldes mitmekordseks kriminaalasjade arv, kus süüdistus esitatakse KarS § 184 lg 21 järgi. See võimaldaks tõhusamalt võidelda eeskätt rahvusvahelise narkokuritegevusega ehk piiriüleselt tegutsevate ja suuri koguseid käitlevate kurjategijatega. KarS § 184 lg 21 süüdistusega kriminaalasjad on praktikas ka ühed enim aega ja ressurssi nõudvad menetlused, millesse on väga palju panustanud nii uurimisasutused kui ka prokuratuur. Seda just põhjusel, et tegu on üldjuhul rahvusvahelist mõõdet omavate kriminaalasjadega, kus tegeletakse ülisuures koguses narkootiliste ainete käitlemisega, mis on väärt sadu tuhandeid eurosid või suisa miljon eurot ja rohkem.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt saab öelda, et suuri muutusi narkootiliste ainete turul toimunud ei ole. Viimastel aastatel on üledoosidest põhjustatud surmade arv kõrge ning ligi pooled neist on põhjustatud sünteetilistest opioididest. Viimaste aastate menetlustega on kinnitust leidnud, et suurem osa sünteetilisi opioide jõuavad Eestisse Läti kaudu. Regionaalse trendina on märgata Alfa-PVP levikut Eestis ja lähiriikides, muude narkootiliste ainete levikuga seoses meil regionaalseid eripärasid ei ole. Kuivõrd uurimisasutuste ja prokuratuuri ressurss on piiratud, siis peab üks peamine prioriteet jätkuvalt olema võitlus tugevatoimeliste uimastite levitajate vastu, eeskätt sünteetilisi opioide levitavate isikute ja gruppide vastu. Ka kokaiini puhul esitati möödunud aastal sisuliselt kõikides piirkondades süüdistus vähemalt 0,5 kg kokaiini käitlemises (mitmel puhul ka enam kui 1 kg käitlemises), mis näitab, et suures koguses kokaiini käideldakse üle kogu Eesti. Veel mõned aastad tagasi olid taolises mahus süüdistused üksikjuhtumid, nüüd saab neid juba lugeda kahe käe sõrmedel.

Riigiprokuröri hinnangul peaks 2026. aasta peamised eesmärgid narkokuritegevuse vastases võitluses jääma üldjoontes samaks nagu sai märgitud 2025. aasta ülevaates:

• Sünteetiliste opioididega seotud menetlused, eesmärgiga tuvastada suuremad tarnijad ning tõkestada nende ainete sissevedu ja müük; jätkata ning tõhustada veelgi koostööd Läti Vabariigiga.
• Kokaiini sisseveo ja levitamisega seotud gruppide tegevust kärpivad menetlused.