Eesmärk: tagada võimekus avastada ja menetleda riigivastaseid süütegusid kiirelt ning kvaliteetselt, pöörates põhitähelepanu Eesti julgeolekut ohustavatele süütegudele.
Mõõdik: kohtusse saadetud kriminaalasjade ülevaade valdkonna riigiprokurörilt.
Ülevaade riigivastastest kuritegudest 2024. aastal
Eelmisel aastal jõustus Eesti Vabariigi julgeolekut ohustava tegevusega seotud süüdimõistev kohtuotsus kümne inimese suhtes.
2023. aasta lõpus alustati kriminaalmenetlust seoses siseministri ja ajakirjaniku auto lõhkumisega. Harju Maakohtu otsusega mõisteti Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses süüdi Allan Hantsom ja Roman Lantsov. A. Hantsom mõisteti süüdi selles, et ta lõi suhte inimestega, kes tegutsevad Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi peavalitsuse ehk GU (varem tuntud kui GRU) huvides ja ülesandel, ning plaanis ja valmistas 2023. aasta oktoobrist GU juhtimisel, huvides ning ülesandel ette rünnakuid Eesti ühiskonnas tuntud inimeste vara vastu.
A. Hantsom, kes korraldas rünnakuid GU huvides ja ülesandel, kaasas teabe kogumiseks ning rünnakute kavandamiseks ja elluviimiseks Andrei Kolomaineni, kelle Harju Maakohus tunnistas kriminaalasjas süüdi Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses. A. Kolomainen kaasas omakorda Anatoli Russini. A. Russini leidis rünnakute korraldamise ahelas järgmised kaks inimest, Maksim Nesterenko ja Teimur Musajevi, kes omakorda leidsid Mihhail Malanskase, kes pani teo toime. Harju Maakohus tunnistas A. Russini, M. Nesterenko, T. Musajevi ja M. Malanskase süüdi varavastase kuriteo toimepanemises, kuivõrd nad ei olnud teadlikud rünnakute eesmärgist ega asjaolust, et tegemist oli Venemaa Föderatsiooni tellimusega. Kavandatavate rünnakute eesmärk oli hirmutada nii konkreetseid isikuid kui ka Eesti elanikke üldiselt, et mõjutada inimesi hoiduma Venemaa suhtes avalikest kriitilistest sõnavõttudest ning külvata Eesti ühiskonnas usaldamatust ja segadust. Seega oli rünnakute eesmärk õõnestada Eesti Vabariigi julgeolekut.
Peale inimeste vara vastu suunatud rünnakute korraldas Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi peavalitsus ehk GU 2023. aasta mais Sinimägede mälestusväljaku ning 2024. aasta jaanuaris II maailmasõja Sinimägede lahingu mälestusmärkide ja Alfons Rebase mälestustahvli rüüstamised. Ka need rünnakud olid Eesti-vastase mõjutustegevuse üks osa. Kriminaalasja raames tuvastati kaks isikut, kes olid rüüstamised toime pannud: Harju Maakohus mõistis Venemaa kodaniku Anton Patrakovi süüdi Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning Andrei Piirimäe mõisteti süüdi surnu mälestuse teotamises, kuivõrd ta ei olnud teadlik rünnakute eesmärgist ega asjaolust, et tegemist oli Venemaa Föderatsiooni tellimusega.
Rünnakute korraldamisel oli oluline roll ka sotsiaalmeedial – eesmärk oli ründeid hiljem kajastada sotsiaalmeedias ja seekaudu võita meedia tähelepanu.
Need kriminaalasjad kinnitavad, et Venemaa viib Eesti suhtes läbi mõjutustegevust, millega püütakse hirmutada ühiskonda ja õhutada ühiskondlikke pingeid. Selline varavastane tegevus ilmestab varasemate aastate ja kriminaalasjadega võrreldes Venemaa Föderatsiooni vägivaldsemat tegutsemistaktikat, mistõttu võib eeldada, et ka järgnevatel aastatel ohustab Eesti julgeolekut peamiselt Venemaa mõjutustegevus.
2024. aasta 18. juunil mõistis Harju Maakohus Tartu Ülikooli teaduri ja professori Viatcheslav Morozovi süüdi Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavas luuretegevuses. V. Morozov tegi pikka aega koostööd Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi peavalitsuse ehk GU operatiiv-agentuurluurega. Ta sai Venemaa eriteenistuselt ülesande koguda teavet Eesti sise-, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning sellega seotud inimeste ja taristu kohta. Kuigi V. Morozovil ei olnud juurdepääsu riigisaladusele, pääses ta teaduri ja professori rolli kaudu ligi teabele, mis GUd huvitas. Näiteks edastas Morozov Venemaa eriteenistusele informatsiooni Eesti poliitilise olukorra ja valimiste, liitlassuhete ning ühiskonna lõimumise kohta. Osale teabest pääses ta ligi oma ametikoha tõttu, kuid osa oli avalikult kättesaadav info, mida Venemaa saab kasutada Eesti ohustamiseks.
Venemaa julgeolekuasutused rakendavad nii mõjutustegevusse kaasamisel kui ka agentuur-luuretöösse värbamisel eri meetodeid. Näiteks võivad nad kasutada mitmesuguseid manipulatsioone, mõjutusi ja koguni ähvardusi. Mõistagi tegutsetakse värbamisel varjatult ja võetakse eri konspiratsioonimeetmeid.
2024. aasta kriminaalasjade põhjal saab järeldada, et Venemaa kasutab ära inimesi, kellel on kuritegelik taust ja/või kellel on rahalisi raskusi, pakkudes neile hõlptulu teenimise võimalust. Tegelikult on väidetav tasu teole järgnevatest menetluskuludest ja karistusest mitu korda väiksem ning seetõttu on sääraste tööpakkumiste vastuvõtmine osutunud inimestele väga kulukaks.
Teisest küljest võivad Venemaa huviorbiiti sattuda ka need, kellel on nooruspõlves olnud kokkupuuteid sealsete julgeolekuasutustega. V. Morozovi värbas Venemaa luureteenistus noorena, kui ta õppis Venemaal. Alles Eestisse kolides sai ta GU-lt ülesande aktiivsemalt tegutseda – seega mõjutasid kauges minevikus tehtud otsused teda aastaid hiljem. V. Morozovi kaasus näitab, et Venemaa julgeolekuasutusi huvitab igasugune teave ning huvi ei piirdu vaid riigisaladuseks tunnistatud teabe hankimisega. Seega pole välistatud Venemaa huvi ühegi valdkonna ega inimese vastu.
Kokku mõisteti eelmisel aastal jõustunud kohtuotsustega süüdistatavatelt konfiskeerimise asendamise korras välja ligi 20 000 eurot.
2024. aastal esitas Riigiprokuratuur Svetlana Burcevale süüdistuse sanktsiooni rikkumises ja riigireetmises.
2024. aastal esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur Andrey Makarovile süüdistuse riigireetmises.
Riigivastaste kuritegude mõjuanalüüsi kontekstis on oluline tuua esile ka Läänemerel toimuv.
Nimelt alustati 2023. aasta oktoobris Eestis kriminaalmenetlust seoses Soome lahes kahe sidekaabli lõhkumisega ja Soome alustas samal ajal menetlust seoses Balticconnectori gaasitoru lõhkumisega. Enne neid sündmusi, 2022. aastal, lõhuti Nord Streami gaasijuhe ning aasta peale Balticconnectori lõhkumist 2024. aasta novembris lõhuti Soome ja Saksamaa ning Rootsi ja Leedu vahelised sidekaablid, detsembris aga Eesti ja Soome vahelised sidekaablid ning elektrikaabel.
Kuna menetlused on alles pooleli, on veel vara teha lõplikke järeldusi. Küll aga, arvestades intsidentide ajalist järgnevust ja kriitilise merealuse taristuga seonduvat, tuleb olla ka järgmisel aastal valmis selleks, et merealuse taristu kahjustamise tõttu võib õiguskaitseasutuste tööpõld laieneda.
Triinu Olev-Aas on riigivastaste kuritegude valdkonna riigiprokurör. Ta töötab prokuratuuris alates 2012 aastast. Algselt töötas ta Põhja ringkonnaprokuratuuris konsultandina ja varsti juba abiprokurörina nii samas ringkonnas kui Riigiprokuratuuris. 2018 sai temast ringkonnaprokurör, tegeledes Põhja ringkonnaprokuratuuris majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimisega. 1. jaanuarist 2023 on Triinu Olev riigiprokurör ja võitleb riigivastaste kuritegudega. 2024. aastal pälvis Triinu aasta prokuröri tunnustuse.