Küberkuritegevus

Vastavalt prokuratuuri juhtkonna 29.09.2021. otsusele käsitletakse küberkuriteona (inglise keeles cyber-dependent crime) kuritegu, mis pannakse toime arvutisüsteemi abil ja mille vahetu sihtmärk on arvutisüsteem või elektrooniline sidevõrk (st teoga rünnatakse vahetult neid).

Tegemist on eeskätt kuritegudega, mis pannakse toime arvutivõrgu abil arvutisüsteemi ebaseadusliku sisenemise teel, millega kas sekkutakse arvutiandmetesse või takistatakse arvutisüsteemi toimimist, samuti sellise kuriteo ettevalmistamine. Need kuriteod riivavad vahetult arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsust, puutumatust ja kättesaadavust, kuid nende lõppeesmärk võib olla suunatud kannatanu survestamisele, varalise kasu saamisele vms.

Raske küberkuritegu on küberkuritegu, millel on oluline mõju. Mõju olulisusele viitab muuhulgas see, et:

1. tegu on toime pandud paljude arvutisüsteemide vastu ja selle toimepanemisel kasutati KarS § 216¹ nimetatud seadet või arvutiprogrammi;
2. teo pani toime kuritegelik grupeering;
3. teoga häiritakse või takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi toimimist või avalike teenuste osutamist;
4. tegu on suunatud riigi julgeoleku vastu;
5. teoga on hangitud ligipääs riigisaladust, salastatud välisteavet või ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavale arvutisüsteemile või teo tagajärjel on saadud eelnimetatud andmeid;
6. teoga on tekitatud suur kahju.

Küberkuritegudest tuleb eristada tavalisi nn arvutikuritegusid (inglise keeles cyber-enabled crime), s.o kuritegusid, mille toimepanemisel vaid kasutati arvutisüsteemi või võrku (nt küberkiusamine, pangakaardipettused, lubamatu materjali jagamine jne).

Prokuratuur ei esitanud mullu süüdistust üheski kriminaalasjas, milles oleks süüdistatavale ette heidetud rasket küberkuritegu vastavalt prokuratuuri juhtkonna 29.09.2021. otsusele.

Ehkki üheski raskes küberkuriteos mullu süüdistust ei esitatud, jõudis menetlusse mitmeid küberkuritegusid ning nendes esitati ka süüdistused, see ilmestab kuritegevuse trende ning annab ka ülevaate lähiaastatel eesootavatest väljakutsetest.

Näiteks esitas mullu oktoobri lõpus Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistuse ühele meesterahvale selles, et ta lähtestas võõraste isikute Paypali-kontod, võttis kontod seejärel üle ja tekitas varalist kahju enam kui kahe tuhande euro ulatuses. Süüdistuse kohaselt lõi ta õngitsuskeskkondi, saamaks juurdepääsu võõrastele pangakontodele, ent viis läbi ka õngitsusrünnakuid, saamaks võõrastele kontodele ligipääsu. Samuti omandas ta süüdistuse kohaselt varastatud krediitkaartide andmeid, mida kasutas seejärel Bolt Foodi rakenduses fiktiivsete kontode loomisel ja tellis neid kasutades enam kui sajal korral toitu.

Ka Põhja ringkonnaprokuratuur esitas mullu süüdistuse meesterahvale, kes omandas ebaseaduslikult juurdepääsu võõra inimese CityBee ja Bolt Drive’i autorenditeenuste kontodele ja rentis sel viisil autosid.

Viru ringkonnaprokuratuur ja Lõuna ringkonnaprokuratuur esitasid süüdistused kahes kriminaalasjas meesterahvastele, kes mõlemad sisenesid ebaseaduslikult teise inimese sotsiaalmeediakontole. Esimesel juhul sisenes süüdistatav ebaseaduslikult teise inimese Snapchati kontosse, laadis sealt alla delikaatse sisuga faile ja levitas neid hiljem suhtlusrakenduses. Teisel juhul sisenes süüdistatav kannatanu Facebooki ja Gmaili kontole, kustutas seal andmeid ning muutis kontode tegelikul omanikul kontodesse sisenemise võimatuks.

Riigiprokuratuur lõpetas mullu KrMS § 201 alusel menetluse 2022. aasta novembris toimunud Itella serverisse ebaseadusliku sisenemise ja sealt kliendiandmete allalaadimise kriminaalasjas. 

Lisaks nimetatud kriminaalasjadele tuleb möödunud aastast eraldi tuua välja ka mahukas kriminaalasi, kus Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ja Riigiprokuratuur osutasid rahvusvahelise koostöö raames olulisel määral abi Ameerika Ühendriikide ametivõimudele. Selles kriminaalasjas kahtlustatakse Eesti kodanikke kelmuse, investeerimiskelmuse ja rahapesukuritegude toimepanemises, mis esitatud kahtlustuse kohaselt seisnes lühidalt selles, et 2014. aastal reklaamiti, et kahtlustatavate ettevõte pakub erinevate virtuaalvääringute kaevandamist, ja klientidele pakuti füüsiliste kaevandusseadmete asemel lepingulisi õigusi osale virtuaalvääringutest, mida kahtlustatavad genereerivad oma „kaugkaevandusteenuse“ abil. Taolisi lepinguid müüdi kahtlustuse kohaselt klientidele kokku enam kui 550 miljoni dollari väärtuses. Tegelikkuses ettevõttel kaevandamisvõimsust ei olnud, et lepinguid täita. Kui investorid soovisid osa oma väidetavast kaevandustulust välja võtta, osteti bitcoin’e börsilt (kasutades teistelt kannatanutelt saadud raha), s.o tegemist oli sisuliselt Ponzi skeemiga. Lisaks ärgitasid kahtlustatavad eelviidatud „kaugkaevandusteenuse“ kliente investeerima ka tulevasse virtuaalvääringute panka. Nad kaasasid selliselt 25 miljonit dollarit, ent kaasatud raha ei kasutatud panga asutamiseks, vaid suur osa rahast kanti edasi teistele kahtlustatavate kontrolli all olevatele äriühingutele.

Samuti pälvis mullu põhjendatult kõlapinda Eestis geneetilise uurimisega tegeleva ettevõtte andmebaasist 10 000 inimese terviseandmete ebaseadusliku allalaadimise kaasus. Seda kriminaalasja menetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Täiendavalt pälvis mullu avalikkuse tähelepanu Eestis registreeritud krüptofirmast enam kui 100 miljoni euro väärtuses krüptovaluuta varguse kaasus, milles esmase info kohaselt viivad jäljed Põhja-Korea häkkerite grupini. Selle kriminaalasja menetlust juhib Riigiprokuratuur.