2018. aasta prokuröriks valiti riigiprokurör Vahur Verte, kes esindas riiklikku süüdistust mitmetes suure ühiskondliku kõlapinna ja mõjuga kriminaalasjades.
Möödunud aastal päädis teadaolevalt esimese Eestis tegutsenud fentanüülilabori juhtum Verte juhtimisel süüdimõistva kohtuotsusega ja labori juhi jaoks 10 aasta pikkuse vanglakaristusega. „Süüdi mõistetud isikute olulisusest Eesti fentanüülituru varustamisel räägib asjaolu, et praegu on fentanüüli kättesaadavus pea olematu ja opioidide üledoosidest tingitud surmad on vähenenud umbes kolm korda,“ kirjutas Verte kandidatuuri toetuseks riigiprokurör Andres Ülviste.
Sellest, millised on fentanüülilabori kriminaalasja tagajärjed praeguses Eestis, kirjutab aasta prokurör aastaraamatu artiklis „Olukorrast riigis: kuningas on surnud. Elagu Kuningas?“.
Lisaks esindas Vahur Verte riiklikku süüdistust neljas kriminaalasjas, kus viidi kohtu ette neli kuritegelikku ühendust: maksukuritegudes süüdistatud Dikajevi ehk tšetšeenide ühenduse, väljapressimisi toime pannud Kuzyakini kuritegeliku ühenduse ning Kemerovo grupi, millele prokuratuur heidab ette narkokuritegusid ja väljapressimisi.
„Lihtne on olla hea prokurör kui sul on suurepärane meeskond selja taga. Koostöös uurijatega on üldmenetlusse minnes piisav tõenditepagas, et olla veendunud, et teeme õiget asja“
„Lihtne on olla hea prokurör kui sul on suurepärane meeskond selja taga. Koostöös uurijatega on üldmenetlusse minnes piisav tõenditepagas, et olla veendunud, et teeme õiget asja,“ sõnas Verte.
Prokuratuuri aastapäevapeol Eesti Rahva Muuseumis Tartus tunnustati aasta prokuröri ja aasta ametniku kõrval ka ringkondade parimaid prokuröre. Põhja ringkonna parimaks tunnistati ringkonnaprokurör Arika Almann, Lõuna ringkonna parimaks nimetati abiprokurör Margit Pärn, Viru ringkonna parimaks eriasjade prokurör Günter Koovit ning Lääne parimaks ringkonnaprokurör Merry Tiitus.
Aasta ametniku tiitli pälvis riigiprokuratuuri konsultant Kaspar Urmas Oja, kes praeguseks on edukalt sooritanud prokurörieksami ning töötab Põhja ringkonnaprokuratuuris abiprokurörina. Kaspari kandidatuuri välja pakkunud järelevalveosakonna esildises tuuakse eriti välja nii noore kolleegi muljetavaldavaid teadmisi kui tema oskust kiiresti tajuda erinevate valdkondade probleeme ning nende seoseid karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega. „Kasparit tunnustades väärtustab prokuratuur üheaegselt nii tublit töömeest kui ka meeldivat inimest,“ ütles samuti Kaspar Urmas Oja kandidatuuri toetanud personaliosakonna nõunik Carol Merzin.
Aasta koostööpartneri aunimetusi andis prokuratuur välja koguni kaks: selle pälvisid nii prokuratuuri ajalugu käsitleva rändnäituse „100 aastat inimeste kaitsel“ kontseptsiooni ja lahenduse loonud agentuur Velvet kui kaitsepolitseinik Urmas Umbleja, kes on koos Riigiprokuratuuriga uurinud tulemuslikult mitmeid olulisi süütegusid.
Vabariigi president tunnustas 2018. aastal IV klassi teenetemärgiga prokurör Margus Grossi, kes on viis aastat juhtinud Viru ringkonnaprokuratuuri. „Tema olulisel kaasabil ning järjekindluse toel lahendati rasked alaealiste tapmiste juhtumid Virumaal. Gross peab oluliseks laiapindset riigikaitset, osaledes ka ise selle valdkonna ettevõtmistes,“ seisis presidendi kantselei teadaandes.
Samuti pälvis IV klassi teenetemärgi staažikas Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan. Tema silmapaistvamateks teeneteks pidas presidendi kantselei panust lastekaitsetalituse töö käivitamisel Virumaal, politseinike koolitamist ning riikliku süüdistuse esindamist mitmetes tapmisega seotud kriminaalasjades. „Aidanud oma parimal moel tagada õigusriiki ning kaitsta neid, kes kuritegude läbi haiget on saanud,“ kirjutas kantselei presidendi kodulehel.