„Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel omalt põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski. Selles oli nagu mingisugune esimese armastuse õnnevärin ja joovastus, millest aimu ainult sellel, kes seda ise millalgi tundnud.“
(A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, I osa)
Täpselt nende sõnadega võtsin ma aastal 2013 kokku enda praktika, mida riigiprokuratuuris sooritasin. Olgugi et praktika pidi kestma seitse nädalat, jäin mina prokuratuuri pooleks aastaks. Ma mäletan siiani, millist rõõmu tundsin esimestest tööalastest õnnestumisest, mille osaks juhendaja suunava käe ja toetava õla kõrval sain. Tagantjärele mõeldes ei teagi enam, kas praktika lõppedes valasin riigiprokuratuuri trepil pisaraid sellepärast, et ei saa enam anda enda panust või et ei kuulu enam sellesse seltskonda. Küll aga ei kahelnud ma hetkekski, kui aasta hiljem personalitalituse juhataja mulle helistas ja tööpakkumise tegi. Tõele au andes, ma isegi ei kuulanud tema pakkumist lõpuni, sest teadsin, et see on koht, kuhu kuulun. See on olnud minu koht juba üle kaheksa aasta.
Tundsin rõõmu esimestest tööalastest õnnestumisest, mille osaks juhendaja suunava käe ja toetava õla kõrval sain.
Kui enda kolleegidelt uurin, kuidas nemad prokuratuuri tööle jõudsid, ütlevad paljud neist, et kõik algas praktikast. Riigiprokuratuuri konsultant Jakob meenutab enda tööleasumist järgmiselt: „Ülikooliõpingute kõrvalt käisin praktikal Riigiprokuratuuris ja Põhja ringkonnaprokuratuuris. Praktika aitas mul esmalt näha kriminaalmenetluse olemust ja prokuröride tööd, ent see avas minu jaoks ka mitmeid teisi uksi. Nii sattusin prokuratuurist inspireerituna praktikale ka Politsei- ja Piirivalveametisse. Korduvad praktikakogemused prokuratuuris aitasid mul mõista, et soovin oma karjääri siduda just kriminaalõigusega, ent ka seda, et prokuratuuris on mulle sobiv töökeskkond ja meeldivad kolleegid. Praktikajuhendajad nägid vaeva, et pakkuda mulle vaheldusrikkaid ülesandeid, mis annaksid tööst võimalikult laia pildi, ja aitasid praktika käigus nähtut selgitada. Bakalaureuseõppe teise aasta lõpus leidsingi tee tagasi prokuratuuri ning minust sai konsultant. Konsultandina alustasin töötamist samas valdkonnas, kus omandasin praktika vältel oma esimesed kriminaalmenetluse kogemused.“
Praktikale kandideerima eelistame vähemalt teise aasta üliõpilasi ning ehkki praktikale võtmine lähtub prokuratuuri vajadustest ja võimalustest, siis anname endast parima, et kõik soovijad ka praktikakoha saaksid.
Praktikavõimalus, millest Jakob osa sai, on nii-öelda tavapraktika. Tavapraktika on mõeldud erinevate erialade üliõpilastele ning praktika sooritamise aeg ja kestvus on praktikandi enda valida. Praktikale kandideerimiseks tuleb saata taotlus ning võimalusel ka õppepraktika juhend. Praktikale kandideerima eelistame vähemalt teise aasta üliõpilasi ning ehkki praktikale võtmine lähtub prokuratuuri vajadustest ja võimalustest, siis anname endast parima, et kõik soovijad ka praktikakoha saaksid. Tavapraktika on tasustamata. Praktikat on võimalik teha ka siis, kui kooli poolt praktikat ette nähtud ei ole, kuid on soov praktilist kogemust omandada. Tavapraktika on hea võimalus, et näha, kas prokuratuur võiks olla tuleviku tööandja. 2022. aastal võttis tavapraktikast osa 37 tudengit ning praktikat sooritati eelkõige õiguse, aga ka personali-, finants- ja kommunikatsiooni valdkonnas ning praktika pikkused olid kahest nädalast kahe kuuni. Praktikat sooritati lisaks Tartule ja Tallinnale ka näiteks Narvas, Jõhvis ja Haapsalus. Mitmest praktikandist on praeguseks saanud meie head kolleegid.
Täpsem info praktika kohta on leitav siin: https://www.prokuratuur.ee/et/too-ja-praktika/praktikakoha-taotlejale
Kuid nagu varem välja toodud, siis tavapraktika ei ole mõelnud vaid õigusalase praktika teostamiseks. Praegune prokuratuuri personalitalituse nõunik Liis-Greete tegi oma praktikat prokuratuuris kaks korda – teist praktikat tegi ta juba prokuratuuri töötajana. „Kusjuures kirjutasin enda esimesse praktikaaruandesse, et prokuratuuri läheksin ma heameelega tööle, kui mulle pakkumine tehakse. Nii läkski!“ Mõlema praktika eesmärk oli õppida ettevõtte juhtimise toetamist, mis hõlmas erinevaid teemasid nii personali-, majandusarvestuse kui ka turunduse valdkonnas. „Praktika prokuratuuris oli minu jaoks esimene praktikakogemus üldse ning see andis mulle väga positiivse ja põneva kogemuse. Ma arvan, et noorte jaoks on praktikal käimine väga hea võimalus mõistmaks, mis töö kõnetab ning mis mitte, samuti aitab see aru saada, milline keskkond sind võiks tööl ümbritseda.“
Lisaks tavapraktikale on võimalik kandideerida ka projektipõhistele praktikatele.
Alates 2016. aastast korraldame igal kevadel koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga Tartu Ülikooli õigustudengitele õppereisi Ida-Virumaale, mille eesmärk on tutvustada Viru ringkonnaprokuratuuri ja Ida prefektuuri tööd ning muuta Ida-Virumaa atraktiivseks piirkonnaks tuleviku tööotsijale. Lisaks prokuratuurile ning politseile tutvustatakse õppereisi käigus ka kohtu ning häirekeskuse tööd. Õppereisile järgneb praktikakonkurss, kuhu kandideerimiseks tuleb saata enda CV ja motivatsioonikiri. Parimatele pakutakse praktikavõimalust kaheks nädalaks PPA-s ning kaheks nädalaks Viru ringkonnaprokuratuuris. Ida-Viru praktika raames abistab prokuratuur tudengeid majutusega ning PPA maksab sümboolset praktikatasu.
Just prokuratuuri ja PPA ühispraktika oli see, mis andis praegusele Põhja ringkonnaprokuratuuri konsultandile Elisele teadmise, et soovib end tulevikus prokuratuuriga siduda. Elise võtab enda kogemuse kokku järgmiselt: „2022. aasta suvel sain võimaluse osaleda PPA ja prokuratuuri ühispraktikal, tänu millele leidsin enda tee Põhja Ringkonnaprokuratuuri konsultandiks. Praktika võimaldas mul prokuröri käe all õppida erinevate menetlusdokumentide koostamist, käia põnevatel kohtuistungitel ning tutvuda erinevate prokuratuuri töötajatega. Praktika jooksul nägin, kui innustavad on prokurörid, kes töötasid päevast päeva väsimatult õigluse nimel, ja sealt saingi tõuke kandideerida tööle konsultandiks, et anda ka enda panus. Olin selleks hetkeks veendunud, et soovin tulevikus olla prokurör, ning teadsin, et konsultandina saaksin ma juba praegu hakata vajalikke oskuseid omandama. Pärast praktika läbimist läks tööle kandideerimine sujuvalt, sest praktikakogemus aitas mul sooritada kandideerimisel kirjalik voor ning läbida konkurss edukalt. Hindan väga, et mulle anti võimalus praktikal osaleda, sest tänu sellele tean praegu kindlalt, et just prokuratuuris on minu koht.“
Aastast 2022 osaleb prokuratuur ka kriminaalõiguse stipendiumiprogrammis, mille eesmärk on soodustada kriminaalõiguse juristide järelkasvu ning toetada noorjuristide arengut kriminaalõiguse valdkonnas.
Aastast 2022 osaleb prokuratuur ka kriminaalõiguse stipendiumiprogrammis, mille eesmärk on soodustada kriminaalõiguse juristide järelkasvu ning toetada noorjuristide arengut kriminaalõiguse valdkonnas. Programmis läbitakse süüteomenetluse valdkonna sissejuhatav loeng, praktika prokuratuuris, kohtus ja advokaadibüroos ning käiakse õppevisiitidel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, uurimisasutuses, vanglas, kriminaalhooldusosakonnas ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnas. Praktika prokuratuuris kestab programmi raames kuu aega ning see, kus ja millal praktikat soovitakse sooritada, on praktikandi enda valida. Kogu programm kestab orienteeruvalt aasta aega, on tasustatud ning praktikale kandideerimist korraldab Justiitsministeerium.
Kriminaalõiguse stipendiumiprogrammi praktika kaudu leidsime näiteks konsultandi Viru ringkonnaprokuratuuri. Konsultant Andreas võtab enda praktika ja tööle asumise kokku järgmiselt: „Praktika prokuratuuris oli minu jaoks eelkõige põnev kogemus, aga samal ajal ka omamoodi väljakutse. Väljakutse seepärast, et erinevalt õpingutest tuleb hakkama saada päris inimeste ja juhtumitega. Vähemalt minu jaoks lisas nähtu-tehtu teise vaatenurga ka ülikoolis õpitavale, ja seda sugugi mitte ainult karistusõiguses. Ühtlasi on kuu-poolteist hea aeg aimamaks, kas ja kuidas võiks prokuratuuritöö tulevikuvaates sobida. Minule sobis hästi ja kui varsti pärast praktika lõppu avanes võimalus Viru Ringkonnaprokuratuuri juba püsivamalt tagasi tulla, sain teha teadliku valiku.“
Kui praktika on aga liiga suur amps, siis pakume võimalust ka töövarjutamiseks, mis on hea võimalus saada ühe päeva jooksul pilguheit prokuratuuri igapäevatöösse.
Birgit Roht on prokuratuuri personalitalituse nõunik 2014. aastast. Aastate jooksul on ta saanud anda enda panuse kõikidesse personalivaldkonna tegemistesse ning praegu vastutab ta värbamise ning prokuratuuri järelkasvu eest. 2017. aastal tunnustasid kolleegid teda aasta ametniku tiitliga ning esitasid ta aasta ametniku kandidaadiks ka 2021. aastal.