Narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv, 2000–2020

Tugevatoimeliste uimastite tootmine ja laiaulatuslik levitamine

Ohtlikemaist narkootikumidest on fentanüülide pakkumine võrrelduna 2017. aastaga ja varasemate aastatega jätkuvalt väga väike. EKEI ja PPA andmeil tuvastati 2020. aastal fentanüüle kokku 22 erineva ekspertiisi käigus (vs 2019 – 53; 2018 – 132), mille käigus leiti kokku 157 grammi karfentanüüli (20 ekspertiisi) ja alla poole grammi fentanüüli (kaks ekspertiisi). 

Olulisimatest fentanüülidega seotud kriminaalasjadest tuleks tuua välja süüdistatava S. P. Riigiprokuratuuri menetluses olev kriminaalasi nr 19221000040 (1-20-8824), mille raames saadi kätte lõviosa tänavu leitud karfentanüülist (122,53 grammi). 

Seonduvalt fentanüülide levitamisega tegelevate gruppide tegevuse tõkestamisega tuleb täiendavalt märkida ära ka vendade Paul ja Dimitri Kärbergi uus kriminaalasi 19221000045 (1-20-4985). Riigiprokuratuur esitas Paul ja Dimitri Kärbergile ning Vadim Skorkinile ja Indrek Repnaule süüdistuse ca 10 kilo fentanüüli ja ca 33 kilo fentanüüli lähteaine ebaseaduslikus käitlemises. Siiski tuleb rõhutada, et tegemist oli tinglikult kriminaalasja 16221000072 (1-17-10573) jätkuga, kus leitud fentanüüli ja lähteaine näol oli tegemist vendade n-ö vahelaoga, mitte aktiivselt tänavatel müüdava narkootikumiga. Samas aine kogusest lähtuvalt oli likvideeritud ohu potentsiaal märkimisväärne. 

2020. aastal fikseeriti esmastel andmetel kokku 20 narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmajuhtu, mis on väikseim alates aastast 2000.

Fentanüülide leviala on jätkuvalt Harjumaa ja Ida-Virumaa. Kokku tuvastati fentanüüle kolmes Põhja prefektuuri menetluses olevas kriminaalasjas, nr 20230100476, 20231701046  ja 20230100359, ühes Keskkriminaalpolitsei menetluses olevas kriminaalasjas, nr 19221000040 (S. P.) ja ühes Ida prefektuuri menetluses olevas kriminaalasjas, nr 20240100011 (R. R.). 

Tabel 21. KarS § 184 lg 2'1 kohtusse saadetud kriminaalasjad ja isikud, 2017 – 2020.

Lisaks S. P. kriminaalasjale (122,53 grammi karfentanüüli) oli ainus märkimisväärne karfentanüüli leid 2020. aastal Põhja prefektuuri kriminaalasjas nr 20230100359, kus sündmuskohalt leiti 27,82 grammi karfentanüüli ja metadooni sisaldavat pulbrit ning Ida prefektuuri kriminaalasjas nr 20240100011, kus R. R.-lt saadi kätte 5,73 grammi karfentanüüli ja metadooni sisaldavat pulbrit. Kriminaalasjades 20230100476 ja 20231701046 leiti esimeses 0,399 grammi ja teises 0,015 grammi karfentanüüli, metadooni ja fentanüüli segu. 

Kokkuvõttes on põhjendatud järeldus, et fentanüülide levik on Eestis jätkuvalt väike, see väljendub ka narkootiliste ainete üledooside ja üledoosidest põhjustatud surmade jätkuvas vähenemises. Narkootiliste ainete üledoose fikseeriti 2020. aastal kokku 418, mis on võrrelduna 2019. aastaga küll 33 rohkem (418 vs. 385), ent siiski ligi neli korda vähem kui aastal 2017 (418 vs. 1551). 

Ka narkootiliste ainete üledoosidest põhjustatud surmade arv püsib jätkuvalt langustrendis ning 2020. aastal fikseeriti esmastel andmetel kokku 20 narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmajuhtu, mis on väikseim alates aastast 2000. 

Tabel 22. Kriminaalasjade arv, kus konfiskeeriti narkotulu, 2019 — 2020

Teistest ohtlikematest narkootilistest ainetest on samas jätkuvalt laialdaselt levinud amfetamiinid, mida tuvastati mullu kokku 718 ekspertiisi käigus kokku ca 153 kilo (2019 – 561 ja 60,5 kilo; 2018 – 720 ja 178 kilo), kokaiin, mida tuvastati mullu 198 ekspertiisi käigus (2019 – 197, 2018 – 195), ning MDMA, mida tuvastati mullu 356 ekspertiisi käigus (2019 – 300, 2018 – 358).

Nii kokaiini kui MDMA konfiskeeritud kogused on märkimisväärselt suurenenud, ent see on peamiselt tingitud üksikute kriminaalasjade raames leitud ja äravõetud väga suurtest kogustest, mitte käibelolevate keskmiste koguste suurenemisest. Näiteks lõviosa amfetamiinidest saadi kätte Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjas nr 1-20-8308, kus A. P.-lt saadi kokku ca 50 kilo MDMA-d (120 000 tabletti), ca 70 kilo amfetamiini vedelikuna (ca 44 kilo puhast amfetamiini), samuti ca 2 kilo MDMA-d kristallina, ning Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjas 1-20-9586, kus V. S.-lt saadi kokku ca 15 kilo väga puhast amfetamiini, ca 5 kilo kokaiini ja ca 5 kilo marihuaanat. Fentanüülide pakkumuse madalal hoidmise kõrval on jätkuvalt oluliselt panustatud ressursse teiste tugevatoimeliste uimastite pakkumise vähendamisse, eeskätt amfetamiinide ja kokaiini kättesaadavuse piiramisse (viimane pakub eeskätt menetluslikku huvi, kuivõrd kokaiini levitajate hierarhias kõrgemal paiknevad isikud omavad tihtipeale otsekontakte Hispaanias resideeruvate organiseeritud kuritegevuse esindajatega ning kokaiini müügist saadav kriminaaltulu on üks oluline organiseeritud kuritegevuse sissetuleku allikas). Tulebki vast tuua välja Riigiprokuratuuri menetluses olev kriminaalasi nr 1-20-1208, kus suures koguses kokaiini ebaseaduslikus käitlemises said süüdistuse varem kahel korral kokaiini maaletoomises süüdi mõistetud K. K. ning juba üheksakümnendatel organiseeritud kuritegevuses olulist mõju omanud, kuid viimased aastad Hispaanias resideeruv M. R. 

Riigiprokuratuur keskendus 2020. aastal jätkuvalt fentanüülide pakkumuse madalal hoidmisele. Täiendavad süüdistused said vennad Kärbergid (kokku ca 10 kilo fentanüüli ja ca 33 kilo lähteaineid), ent ka S. P. (kriminaalasi 1-20-8824), kes oli enda ümber koondanud arvestatavat mõju omavad narkokurjategijad, kes tegelesid nii karfentanüüli, ent ka pea kõigi teiste narkootiliste ainete (sh kokaiini, amfetamiini, MDMA jt) müümisega Harjumaal. 

Teise olulisema suunana jätkati täiendavalt suuremahulise narkomüügi tõkestamisega n-ö pimeveebis. Kohtusse saadeti kriminaalasjad nr 1-20-4653 ja 1-20-9022, milles süüdistatakse isikuid kokku ca 60 kilo erinevate narkootiliste ainete pimeveebis müümises Harjumaal. 

Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas olulisi muutusi võrrelduna 2019. aastaga ei ole täheldatud. Mõningasi muutusi tõi COVID-19 viirus, kuid eelkõige mõjutas see n-ö madalamal tasemel müüjaid ja üksiküritajaid, heade rahvusvaheliste kontaktidega narkokurjategijaid see väga ei takistanud ja võimaldas ainete hindu ca 10% tõsta. Kevadel oli märgata, et lõpptarvitajatel tekkis tulenevalt COVID-19 viirusega seotud piirangutest probleeme kanepi hankimisega, kuid see oli lühiajaline probleem. Fentanüüliga seotud kriminaalasju on väga vähe, ent selle kõrval on jätkuvalt üksikutes kriminaalasjades täheldatud väikestes kogustes uute opiaatide levikut (nt isotaniseen, mitrafüniin). Alfa-PVP levik on võrrelduna 2019. aastaga praeguseks pea kadunud. Põhjustena võib tuua välja esmalt COVID-19 tõttu piiride sulgemise (eeskätt Venemaaga), ent ka alfa-PVP levitamisega seotud isikute kinnipidamise. 

Üksikutes kriminaalasjades on täheldatud väikestes kogustes uute opiaatide levikut, näiteks isotaniseen ja mitrafüniin.

Põhja Ringkonnaprokuratuur suunab üha enam ressursse n-ö pimeveebis või poolkinnistes internetigruppides narkootiliste ainete pakkumise vähendamisele. Kohtusse on saadetud kriminaalasjad nr 1-20-2503 ja 1-20-2868, kus süüdistatavad müüsid aineid pimeveebis, ning kriminaalasjad nr 1-20-9436 ja nr 1-20-8762, kus süüdistatavad müüsid aineid suhtlusgruppides WickrMe ja Telegram. 

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 2020. aasta olulisematest kriminaalasjadest tuleb lisaks ülalmainitud kriminaalasjale nr 1-20-2503 tuua välja ka kriminaalasja nr 1-20-1453, mille raames J. B. mõisteti süüdi ca poole kilo kokaiini maaletoomises. J. B.-l on häid kontakte naaberriikide narkokurjategijate seas. Täiendavalt väärivad märkimist kohtuasjad nr 1-20-8893 ja 1-20-9264, kus süüdistused said viis isikut, kes tegelesid 2019.–2020. suurtes kogustes alfa-PVP Venemaalt Eestisse tarnimisega ja Tallinnas levitamisega. Pärast nende kinnipidamist vähenes märgatavalt ka alfa-PVP levik Tallinnas.

Viimaseks väärivad Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevatest kriminaalasjadest väljatoomist kriminaalasjad nr 1-20-7387 ja 1-20-9399, kus süüdistatavad on aastaid tegelenud Tallinnas suures koguses kokaiini müümisega. Neil on ka lähedasi sidemeid organiseeritud kuritegevusega. 

Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas on peamised ebaseaduslikult käideldavad ained jätkuvalt marihuaana, amfetamiin, MDMA, kokaiin ja GHB (GBL). Olulisi muutusi võrrelduna varasemaga ei ole, mõneti on täheldatav GHB ja GBL käitlemise kasv. 

Lääne Ringkonnaprokuratuuri 2020. aasta olulisematest kriminaalasjadest tuleb esmalt tuua välja kriminaalasi nr 1-20-1108, milles kolm isikut said süüdistuse Hispaaniast Eestisse marihuaana tarnimises. Nimetatud kriminaalasja tähtsus seisneb tõigas, et Lääne Ringkonnaprokuratuur on viimased paar aastat üritanud tabada isikuid, kes varustavad ja kontrollivad Haapsalu ja Lääne-Eesti narkoturgu.

Teiseks tuleb tuua välja kriminaalasi nr 1-20-8981, kus teiste seas sai süüdistuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonda suurtes kogustes amfetamiiniga varustaja. Kokku sai süüdistuse kuus isikut ning mõneks ajaks on üks oluline amfetamiini varustuskanal suletud.

Viimaseks tuleb tuua välja kriminaalasi nr 1-20-6641, kus nelja isikut süüdistati Pärnumaal kanepitaimede kasvatamises (leiti 215 kasvavat kanepitaime kogukaaluga ca 4,1 kilo).

Täiendavalt väärib märkimist tõik, et 03.04.2020 jõustus kohtuasi 1-18-2232 (Staritšenkovi, Viitkini, Saadi süüdistusasi), milles Riigikohtu otsus evib KarS § 184 lg 2´ edaspidisele sisustamisele olulist mõju. Näiteks pool aastat hiljem, s.o 25.11.2020. tegi Riigikohus otsuse kohtuasjas nr 1-18-5815 (A. Tartu jt), milles Riigikohus jätkas lahendis 1-18-2232 kehtestatud seisukohtadest lähtumist. 

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas on märksa enam pühendatud ressursse narkootiliste ainete Lätist Eestisse sisseveo tõkestamisele ning regionaalset mõju omavate gruppide tegevuse halvamisele. 

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 2020. aasta olulisimatest kohtusse saadetud kriminaalasjadest võib esmalt tuua välja kriminaalasja nr 1-20-5874, milles S. K. mõisteti süüdi suurtes kogustes GBL käitlemises. Menetluse käigus tuvastati, et S. K. tellis Hollandist DPD vahendusel Eestisse korraga vähemalt viie liitri kaupa GBL-i, mida levitati nii Eestis kui ka tarniti edasi Soome. Tema kinnipidamisega halvati Lõuna-Eestis olulise GBL/GHB-levitaja tegevus, kes propageeris ka ise laialdaselt GBL tarvitamist eluviisina (nt tema telefonis olid videoklipid, millest nähtus GBL jootmine nii pere koerale kui ka vanaemale, samuti sõpradega korteripidudel ja autoga sõitmiste ajal GBL tarvitamine), ent lisaks sellele süüdistati S. K. ka vägistamises, kus kannatanu ütluste kohaselt uimastati ta GBL-ga. 

Süüdistatava telefonis olid videoklipid, millest nähtus GBL jootmine nii pere koerale kui ka vanaemale.

Samuti saab ühe olulisema Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonna eelmise aasta kriminaalasjana tuua välja ka 1-20-2478. Selle kriminaalasjaga tõkestati kuue isiku tegevus, kes olid alates aastast 2014 tegelenud Tartus marihuaana müümisega.

Viru Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas on jätkuvalt levimas alfa-PVP (eeskätt Narvas), samuti marihuaana, amfetamiin, MDMA ja kokaiin. Kõige enam ressursse panustati 2020. aastal piirkonnas amfetamiini tootvate isikute tuvastamisele ning selle kallal jätkatakse tööd ka 2021. aastal. Täiendavate märksõnadena võib tuua välja COVID-19 tõttu Venemaalt Eestisse narkootiliste ainete impordi kokkukuivamise, ent selle asemel on täheldatud uusi tarnekanaleid otse Hollandist Ida-Virumaale. 

Viru Ringkonnaprokuratuuri eelmisel aastal kohtusse saadetud kriminaalasjadest tuleb esmalt tuua välja juba ülalmainitud kriminaalasjad 1-20-8308 ja 1-20-9586. Mõlemas kriminaalasjas käitlesid süüdistatavad ülisuurtes kogustes erinevaid narkootilisi aineid, ent omasid ka arvestatavat mõju organiseeritud kuritegevuse hierarhias. 

Täiendavalt tuleb eraldi tuua välja kriminaalasjad nr 1-20-917, 1-20-4347 ja 1-20-6537, kus erinevate kriminaalasjade raames on süstemaatiliselt tõkestatud organiseeritud narkokuritegevuse hierarhias eri astmetel asuvate isikute tegevust ja tõhusalt nõrgestatud grupeeringute mõju Ida-Virumaal. 

 
Prioriteedid

Võitlus tugevatoimeliste uimastite tootmise ja laiaulatusliku levitamisega seati riigi peaprokuröri käskkirjaga 2018. aastal üheks üheteistkümnest kuritegevuse vastastest prioriteetidest. Eesmärk on vähendada sõltuvuse pealt teenitud kriminaaltulu ja suurendada vahelejäämise riski. Üledoosidesse suremuse vähendamine ning kõige ohtlikumate narkootikumide eemaldamine turult on omaette eesmärgid. Samuti on seatud eesmärk uimastite laiaulatuslikule levitamisele ja tootmisele spetsialiseerunud ühenduste lõpetamine.

Tegevuse tulemuslikkust mõõdetakse üledoosidega seotud surmade arvu vähenemise, kriminaaltulu konfiskeerimisega lõppevate narkokuritegude arvu kasvu ja KarS § 184 lg 2' süüdistusega kohtusse saadetud kriminaalasjade arvu kaudu. 

 

autor
Vahur Verte

Vahur Verte on riigiprokurör, kes on oma kümneaastase prokurörikarjääri jooksul viinud kohtu ette mitmeid Eesti organiseeritud kuritegevuse kurikuulsaimaid nimesid. Tema juhitud kriminaalmenetlustes on süüdimõistva kohtuotsuseni jõutud näiteks Haron Dikajevi, Andrey Kuzyakini ja nn aserite kuritegelike ühenduste kriminaalasjades, samuti Nikolai Tarankovi tapmise kui ka Eesti esimese fentanüülilabori kriminaalasjas. Lisaks on riigile tagasi võidetud kurjategijatelt mitme miljoni euro väärtuses kriminaaltulu ning Eesti kohtupraktikas esimest korda ka krüptovaluutat. 2018 valiti Vahur aasta prokuröriks.