Internetis on lihtne petta saada

Internetis on lihtne petta saada

Interneti ja digitaalsete lahenduste areng on toonud kaasa olulisi uuendusi ka kaubanduses. Läbi on saanud aeg, mil kauplemine käis „raha sulle, kaup mulle“ põhimõttel. Üha enam kolib kaubandus e-maailma, olgu selleks suurte kaubanduskeskuste e-poed või eraisikute müügikuulutused sotsiaalmeedias. Kahtlemata on see väga mugav, varasemast kiirem ning annab parema võimaluse tooteid valida ja võrrelda. Teisalt on see aga loonud soodsa pinnase neile inimestele, kes on valmis teiste usaldust kuritarvitades kasu teenima. Täielik anonüümsus loob võimaluse kuritegude toimepanemiseks ka neile, kes silmast silma kohtudes selliseid tegusid häbitunde tõttu teha ei söandaks.

Anonüümsuse müür kaitseb ebaausaid

Internet annab inimestele üsna lihtsa viisi esineda kellegi teisena, võimaluse loota anonüümsusele. Seetõttu tuleb internetist kaupa soetades olla äärmiselt tähelepanelik. Kui edasimüüja reklaamib tooteid sotsiaalmeedias, siis ei pruugi ka põhjalik uurimistöö olla piisav, et müüja aususes veenduda.

Eraisikutevahelise veebikauplemise eripära on tihti see, et üksikud tehingud ei ole suured. Küll aga saab väikestest asjadest kokku panna suure mosaiigi, mis tervikuna võtab hoopis teise mõõtme. 2021. aastal sai lahenduse üks kriminaalasi, milles tuli uurijatel luubi alla võtta Facebookis kelmitanud noor naine.

Selle ja teiste analoogsete kuulutustega meelitas kelm kannatanutelt vähehaaval välja lõpuks korraliku summa. Väljavõte kohtutoimikust.

Praegu 23-aastasel tartlannal oli mõned aastad tagasi Facebookis mitut kasutajakontot, mille alt avaldas müügikuulutusi riiete ja jalanõude müümiseks. Tegelikkuses ei olnud naisel müügiks pakkuda ühtki ketsi, sandaali ega särki. Sellele vaatamata jõudis ta nelja kuu jooksul 184 ostjani, kellele tal algusest peale ei olnud plaanis müügiks pakutud kaupa kätte toimetada. Kuigi enamik tehinguid ei ületanud 50 eurotki, siis kokku said kannatanud 4238 eurot kahju. Kuna tema tegevus oli järjepidev ning kestis sama skeemi ja eesmärgiga mitu kuud, siis oli võimalik seda uurida jätkuva süüteona. Seetõttu sai prokuratuur talle esitada süüdistuse kuriteos, muidu oleks tulnud politseil neid juhtumeid uurida väärtegudena. 

Vestlustes kannatanutega korrutas naine sama sõnumit - kui kaup õigeks ajaks ei jõua, makstakse raha tagasi. Paraku ei saanud ükski klient vabatahtlikult kaupa ega raha. Väljavõte kohtutoimikust.

Heausksetele ostuhuvilistele peab naine kohtuotsuse järgi kogu väljapetetud raha tagasi maksma ning uue seaduserikkumise korral võib kohus kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse täitmisele pöörata.

Saapad, tehnika ja isegi traktorid

Majanduse üks olulisemaid põhimõtteid on, et kui millegi järele on nõudlust, siis tekib sellele ka pakkumine. Seda tõekspidamist teavad ka kelmid, sest mitte kõik neist ei soovi petta mitutsadat inimest mõnekümne euro jagu korraga. Ka üha kallimate toodete ostmiseks vaatavad inimesed interneti poole. See loob aga pinnase neile kelmidele, kes loodavad korraga rohkem tulu saada.

Bobcat, mis selle kuulutuse põhjal paraku omanikku ei vahetanud. Väljavõte kohtutoimikust.

Üks selline lugu jõudis Tartu maakohtus lahenduseni 2020. aastal. Kohalik meesterahvas pakkus nii kodu- kui ka välismaistel internetilehekülgedel müügiks erinevat rasketehnikat – koppasid, laadureid ja kõike muud, mille kuulutuse vormistamine pähe tuli. Ühtki pakutavat asja tal muidugi ei olnud ega olnud kavatsust seda ka muretseda. Kuna rasketehnika hinnad on mitmekümnetes tuhandetes ja hea pakkumise korral on huvi suur, siis sattus kelmi kuulutuste õnge ostjaid Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt ja Saksamaalt. Selleks et müügiks pakutud tehnika kodumaale transportida, leppisid mitmed pahaaimamatud ostjad kelmiga kokku kindla aja ja koha, kuhu Eestis oma värskelt soetatud tehnikale järgi tulla. Paraku said inimesed alles pärast sadu või tuhandeid kilomeetreid sõitmist Eestisse jõudes aru, et müüjal puudus igasugune kavatsus nendega koostööd teha, ning kelmusega tekitatud kahjule lisandusid ka ohvrite transpordikulud.

Poolas elav kannatanu organiseeris sellele laadurile Eestisse lausa treileri järgi, kuid alles siis mõistis, et langes kelmi ohvriks. Väljavõte kohtutoimikust.

Üllatused pärast edukat tehingut

Usaldusväärsuse suurendamiseks võib internetis tegutsev kelm minna ka nii kaugele, et vaatamata soovile inimest tegelikult petta paneb ikkagi pärast tehingut paki tema suunas teele. Ostja on kindlasti õnnelik, kui pakk kohale jõuab, kuid kergendatult hingamine võib olla ennatlik. Pakki avades võib vastu vaadata tühjus või toode, mis ei ole lubatud omadustega. See ei ole aga ainult internetikaubanduse oht, vaid ka müüjaga päriselt kohtudes tuleb toode üle kontrollida. Näiteks sai üks ostja endale lubatud iPhone’i originaalnutitelefoni asemel hoopis sellesarnase võltsingu.

Pealtnäha originaalilähedane iPhone XS Max pettis ära selle ostnud kliendi, kuid mitte Apple'i ametlikku esindust. Väljavõte kohtutoimikust.

Kui saadud ese ei vasta lubatud omadustele või ostja ootustele, ei ole enamasti siiski tegemist müüja halbade kavatsustega. Märk sellest, et müüjal oli juba esialgu kavatsus ostjat petta, võib ilmneda siis, kui pettumuse osaliseks saanud ostja püüab müüjaga ühendust võtta. Ausa internetikaupmehe jaoks on tema maine esmatähtis – ta on valmis pidama läbirääkimisi, et jõuda klienti rahuldava lahenduseni, isegi kui see tähendab n-ö tehingu tagasipööramist. Kui aga müüjat ei ole enam võimalik kätte saada või ta keeldub igasugusest konstruktiivsest suhtlusest, viitab see pigem ebaausale müüjale. Samuti võib halvale kavatsusele viidata see, kui ootamatult ilmub müüja sõnul välja uus ostuhuviline, kes on valmis toote kohe ära ostma, kuid annab veel viimase võimaluse ikkagi huvilisel osta. Selline kiirustamine on mõeldud manipuleerimaks inimesega, et ta ilmajäämise hirmus kaotakse valvsuse ja langeks kergemini kelmi lõksu.

Kaitstud pole ka reisisellid

Digitaalsed lahendused on teinud oluliselt lihtsamaks ka reiside jaoks majutuse ostmise, mis pärast maailma räsivat viirust taas hoogustub. Paraku on ausate ettevõtjate ja pakkujate kõrval ka hulgaliselt kuritegelikke „teenusepakkujaid“. 

Odavast hinnast pimestatuna jääb täiesti märkamata, et veebisaidi otsingumootor ei tööta, link toimib ainult selle konkreetse pakkumise korral ja Põhja-Soomes majutust pakkuv Ameerika nimekujuga inimene palub raha kanda tundmatu nimega inimese Ungari pangakontole. 

Üks viis, kuidas majutust otsivaid inimesi petetakse, on phishing ehk andmepüük, mis tähendab üldistatult seda, et kliendile saadetakse e-kirjaga link veebilehele, mis näeb välja pea identne mõne tunnustatud teenusepakkuja omaga (nt AirBnB). Tegelikkuses on veebileht ehitatud üles ainult kuritegelikul eesmärgil ega sisalda soovitud sisu. Tavaliselt langetakse sellise skeemi ohvriks siis, kui otsitakse tunnustatud kanalis pakutavatele odavamat alternatiivi – majutuse pakkuja utsitusel püütakse teenusepakkuja mõlemale osapoolele kulukast vahendustasust mööda hiilida. Selleks läheb ohver kaasa plaaniga teha broneering otse „majutaja“ saadetud veebilingi kaudu ja kanda tasu justkui otse majutaja pangakontole. Selline link suunab kliendi tihti mõne teise suure majutusepakkuja kodulehele, mistõttu ei tunne klient end ohustatuna, vaid on hoopis õnnelik, et majutuse odavamalt saab. Odavast hinnast pimestatuna jääb täiesti märkamata, et veebisaidi otsingumootor ei tööta, link toimib ainult selle konkreetse pakkumise korral ja Põhja-Soomes majutust pakkuv Ameerika nimekujuga inimene palub raha kanda tundmatu nimega inimese Ungari pangakontole. 

Nii jääb reisihuviline täiesti ilma enda rahast, ei saa endale soovitud majutust ning annab oma väärtuslikud andmed juba kuritegelikult käitunud kelmide valdusesse. See on potentsiaalne täiendav kahju, sest krediitkaardiandmeid ja isikuandmeid saavad kurjategijad ise uusi omakasupüüdlikke skeeme välja mõelda või neid mõnele „ametikaaslasele“ edasi müüa. 

Küllap on see põhjus, miks AirBnB soovitab oma klientidel arveldada ainult nende vahendusel, mitte otse majutuse pakkujatega. Kui kõik seda soovitust järgiksid, siis seda kuriteoliiki ka ei oleks.

Ka ostjat ei tasu pimesi usaldada

Kui näidete ja erinevate juhtumite kirjeldamist jätkata, siis võib jääda ekslik mulje, justkui oleks oht langeda kelmi ohvriks ainult midagi ostes. Sugugi mitte. Inimesed on internetis kaupa tehes üldiselt piisavalt nutikad ja valvsad, et levinuimad skeemid läbi näha. Näiteks ilmselt ei saada inimesed oma kaupa teele enam pelgalt ausõna peale, et raha on müüjale üle kantud. Suuresti on selle taga lisaks teadlikkusele ka tehnoloogilised võimalused – raha liigub pankade vahel kohe ning ka teade selle kohta laekub sekunditega.

Paraku ilmneb müüja jaoks alles hiljem, et maksekorraldus ei vastanud tegelikkusele ja oma kauba andis ta kelmile tegelikult tasuta ära. Sellisel juhul ei olegi ohvriks langenule võimalik ette heita muud kui väikest kergeusklikkust.

Aga nagu ütleb vanasõna, et häda ajab härja kaevu, ajab senise võimaluse luhtumine kelmid nuputama. Kahjuks ei ole harvad juhud, kus heausklik inimene  usaldab kurjategijat endiselt liiga palju. Eriti siis, kui ostjal on välismaise päritolu või siinsete võlgnevuste tõttu avatud pangakonto välismaa pangas või käib arveldamine  sel põhjusel maksevahendusettevõtete kaudu (nt PayPal, Skrill, Paysera jne). Tegemist on täiesti legaalsete ja laialt kasutatavate lahendustega, kuid paraku oskavad kurjategijad osavalt ära kasutada inimeste teadmatust – viidates alternatiivsele lahendusele, luuakse usutav ettekääne, miks makse ei laeku müüja kontole kohe.

Selleks et ostuhuvi tunduks eriti siiras, saadetakse tihti ka vastav maksekorraldus, mis kinnitab, et raha on välismaisest pangast või vahendusteenusest teele pandud. Paraku ilmneb müüja jaoks alles hiljem, et maksekorraldus ei vastanud tegelikkusele ja oma kauba andis ta kelmile tegelikult tasuta ära. Sellisel juhul ei olegi ohvriks langenule võimalik ette heita muud kui väikest kergeusklikkust. Kuna välismaise panga või müüja jaoks tundmatu ettevõtte päris maksekorraldusi pole ta ilmselt kunagi näinud, siis on lihtne kelmil see võltsida. Võib-olla vastabki kujundus tõele, kuid korrektsel maksekorraldusel on muudetud vaid saaja informatsioon. Veelgi kurioossemad on juhtumid, kus maksevahendusplatvormil on võimalik tehtud makseid teatud aja jooksul tagasi kutsuda – nii tekib olukord, kus müüjale saadetud maksekorraldus on selle saatmise ajal täiesti korrektne, kuid makse tühistatakse tagantjärele ja raha müüjani kunagi ei jõua.

Kuna „tavapankadega“ arveldanud inimene selliste makselahendustega tavaliselt kokku puutunud ei ole, ei oska ohvrid sellist kavalust ette näha. Kurjategijad teavad seda. Lisaks ostetakse kaup üldjuhul väljamõeldud nime alt ja tellitakse see mõne mahajäetud maja juurde või pakiautomaati. Nii ei jää sel juhul tehingut toimetavast kelmist maha pea ühtki niidiotsa.

Kui aga kümneid tuhandeid eurosid maksvat toodet ostva äri kohta puudub internetis igasugune info, siis tundub see kohe kahtlane. Lahendus? Lihtne – luuakse „ettevõtte“ veebilehekülg, mis kattub suurel määral mõne päriselt eksisteeriva ettevõtte veebilehega.

Paraku ei piirdu omakasupüüdlikud sulid vaid eraisikutevaheliste väheväärtuslike esemete müügiga, vaid liigset usaldust esineb ka suurte ettevõtete tegemistes. Põhjused on üldiselt samad, mis eraisikute korralgi: müüjale on saadetud maksekorraldus välismaalt saabuva raha kohta ning see tundub esmapilgul täiesti usaldusväärne. Kuna summad on suured ja sellisel juhul võib eeldada rohkem valvsust ning hoolsust, siis ka kurjategijad panustavad usalduse võitmisesse rohkem. 

Kui kasutatud jalgratta ostmisel eraisiku kohta internetist andmeid ei leia, on ehk võimalik seda millegagi selgitada ja tehing katki ei jää. Kui aga kümneid tuhandeid eurosid maksvat toodet ostva äri kohta puudub internetis igasugune info, siis tundub see kohe kahtlane. Lahendus? Lihtne – luuakse „ettevõtte“ veebilehekülg, mis kattub suurel määral mõne päriselt eksisteeriva ettevõtte veebilehega. Lisaks on need kelmid teinud endale selgeks korrektse keelekasutuse ja vormistanud e-kirjad professionaalselt, isegi usaldusväärse jalusega.

Kui niivõrd pikk kontrolliprotsess on edukalt läbitud, siis ei väära usaldusväärsust enam ka asjaolu, et saadetise sihtkohaks märgitakse mõni kõrvalise aadressiga plats suurlinnas või postkast postkontoris.

E-kaubandus pole nii ohtlik kui näib 

Kuigi kõik need lood rõhutavad, kui palju on võimalusi internetist kaupu ostes petta saada, on lõviosa kauplejaid ikkagi ausad. Küll aga ei võta ilmselt kelleltki tükki küljest, kui tundmatule inimesele pimesi oma vara üleandmise asemel tema usaldusväärsust enne kontrollida. Vastasel juhul tuleb arvestada riskiga, et kuni raha või toode ei ole sinuni jõudnud, võib see nii ka jääda.

Paraku tuleb inimestel usaldusväärsuse küsimus meelde tihti alles pärast petta saamist. Kiirest pilgust kasutaja profiilile või internetiotsingust oleks piisanud, et petta saamist vältida. Paraku on see tõdemus tagantjärele tarkus ja kannatanule sellest enam abi ei ole.