sõiduk-veok Ford F-150
Läbiotsimiste käigus peeti kinni sõiduk-veok Ford F-150 väärtusega ca 80 000 eurot, millega Ants ja Jaan liikusid.

Kumb on olulisem, karistus või mõju?

Nagu iga aasta, nii tõi ka 2019. aasta lisaks kohtuotsustele kaasa hulga menetlusi, mis kunagi kohtusse ei jõudnud. Siin on üks lugu menetlusest, mis esmapilgul oleks peaprokuröri juhise järgi pidanud kohtusse minema – kuid prokurör otsustas teisiti.

Maksu- ja Tolliameti pilk langes metsaraiega tegelevale osaühingule rutiinse äriühingute seire käigus. Tähelepanu tõmmanud tegevused andsid 2018. aasta keskel Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne talitusele põhjust kriminaalmenetluse alustamiseks. Uurimise käigus tuli kontrollida tekkinud kahtlust, et ettevõte on varjanud maksukohtustust ning suurendanud alusetult maksude tagastusnõuet pea pool miljonit eurot. Pöördeline päev oli 8. jaanuar: sellel päeval jõudis kriminaalmenetlus kinnipidamiste ja läbiotsimisteni. Kell 13.15 peeti Viljandis kinni kuriteos kahtlustatavad OÜ Saag* juhatuse liige Ants ja temaga koos tegutsenud OÜ Kirves* juhatuse liige Jaan, kes olid teel sõlmima järjekordset raieõiguse ostu Viljandimaal.

Kahtlustuse sisu

Kahtlustuse järgi olid Jaan ja Ants juba enne 2017. aasta augustit leppinud kokku, et Jaan hakkab oma ettevõtte nimel saatma välja tegelikkusele mittevastavaid arveid, et OÜ Saag saaks neid kajastada oma raamatupidamises. Eesmärk oli paisutada niiviisi näilikult OÜ Saag sisendkäibemaksu summat ja vähendada seega maksukohustust.

Ants juhendas Jaani OÜ Kirves nimel väljastama arveid tehingutele, kus tegelikult ostis raieõiguse ja sisuliselt sõlmis ostutehingud raieõiguse müüjaga OÜ Saag juhatuse liige Ants. Ants vaatas ise üle kinnistuid, millede raieõiguseid osteti, aktsepteeris ostu tingimused ja andis siis Jaanile korralduse ostu vormistamiseks. Jaan vormistas kõigepealt OÜ Kirves nimelt ostu ning seejärel ostetud raieõiguse müügi OÜle Saag. Need tehingud olid aga kahtlustuse järgi näilised ega omanud reaalselt majanduslikku sisu. Seega esitas OÜ Saag huvides tegutsenud juhatuse liige Ants Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid raieõiguse müüjate ja tehingute sisu kohta ning vähendas tahtlikult maksukohustust kokku 461 444,61 euro võrra.

Õppimiskohad menetluse käigus

Menetluse käigus oli juba enne läbiotsimisi ja kinnipidamisi tehtud kindlaks, kui palju oli kahtlustatavatel vara, ning esitatud kohtule taotlused varade arestimiseks. Olime saanud kohtult tagasisidet, et vara arestimise taotlused vaatab kohus läbi 8. jaanuari lõunaks. Kui kohtumäärusi pealelõunaks ei olnud, sai kohtuga uuesti ühendust võetud. Selgus, et kohus ei peagi võimalikuks vara arestimist läbi vaatama, kuna kellelegi ei ole veel kahtlustust esitatud. Asja läbivaataval kohtunikul oli väike kriminaalmenetluse kogemus. Kohtujurist selgitas, et kohtunik tegutses kolleegilt saadud juhtnööride alusel. Saadud nõu ei läinud aga kokku tavapraktika, seaduse mõtte ega käesoleva menetluse vajadustega. Vajalik oli paralleelselt arestida kahtlustatavate vara, teostada läbiotsimised ja kahtlustatavad kinni pidada. Seda põhjusel, et kahtlustatavad ei saaks hakata varasid kõrvaldama. Häda ajab härja kaevu. Võtsin julguse kokku ja helistasin sellist nõu andnud kohtunikule. Arutlesime senise kohtupraktika teemal. Pärast seda, kui kohtunikud olid pidanud nõu ka Riigikohtuga ja kolleegiga uuesti teemat arutanud, vaatas eeluurimiskohtunik vara arestimise taotluse siiski läbi. Määrused saime 9. jaanuari pealelõunaks.

Arestiti OÜ Saag kontod ning Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontod, kokku summas 461 444,61 eurot.

Menetluse mõju

Kahtlustatavana kinnipidamise järel avaldas Ants soovi kahju vabatahtlikult hüvitada ja andis oma raamatupidajale kirjaliku korralduse kanda 09.01.2019 hommikul prokuratuuri tagatiskontole kahjude hüvitamiseks 200 000 eurot. Peale lõunat tulid ka vara arestimise määrused ja kontod arestiti nõude ulatuses. Arestitud vara oli enamjaolt pangakontodel.

Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arestimisega saime edaspidiseks olulise teadmise, et intressi sellel kontol asuvatelt vahenditelt ei arvestata. Seejärel tegi kahtlustatav kirjaliku taotluse-nõusoleku kanda prokuratuuri tagatiskontole kantud rahalised vahendid omakorda Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole. Kui olin andnud vastavad korraldused, kantigi prokuratuuri tagatiskontole kantud summa OÜ Saag ettemaksukontole. Ettemaksukontole kanti kahtlustatava taotlusel-nõusolekul ka pangakontodel arestitud rahalised vahendid. Lõppkokkuvõtteks laekus ettemaksukontole kogu nõude summa. Lisaks vabatahtlikult kahju hüvitamisele korrastas OÜ Saag kokkuleppel Maksu- ja Tolliametiga oma maksuarvestused.

Karistusõiguslik mõjutamine

Menetlusega leidis tuvastamist, et kahtlustatavad olid pannud toime karistusseadustiku § 389-1 lg 2 ja lg 3 näidatud tahtliku teo: maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati maksukohustust enam kui eriti suurele kahjule vastavas summas. Kahtlustatavate käitumises ei tuvastatud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Tuli otsustada, milline karistusõiguslik järelm valida: kas karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Selle valiku tegemise juures on oluline, milline meede avaldab vajalikku (eripreventiivset) mõju uute rikkumiste vältimiseks. Kahtlustatavad taotlesid kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna nad on asunud kahjusid vabatahtlikult hüvitama nii summa tasumise kui deklaratsioonide korrastamisega. Objektiivselt oli tegemist põhjendatud taotlusega.

Etteheidetud valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamiseks on teise astme kuritegu, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus. Seaduses ettenähtud karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka süü suuruse hindamise alustele. Kõik kahtlustatavad olid varem karistamata. Menetluse ajal asuti kahjusid hüvitama. Kahtlustatavad tegid uurijatega koostööd. Korda ei tehtud üksnes kahtlustuses etteheidetud maksudeklaratsioone, vaid maksukäitumine paranes üleüldse. Näiteks ka ettevõtte tasutud sotsiaalmaksusummad tegid arvestatava hüppe ülespoole, see tähendab, et ametlikud palgad suurenesid.

"läbiotsimisel leitud sularahapakid ja kullast ketid"
Läbiotsimisel leitud sularaha ja jämedad kuldketid, mille väärtus oleks üksnes kulla hinda arvestades üle 20 tuhande euro.

Samas oli tekitatud kahjusumma suur ja ületas enam kui kahekordselt riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhises sätestatud piiri 150 000 eurot, millest suurema kahju korral on juhise järgi tegu avaliku menetlushuviga kriminaalasjaga. Avalik menetlushuvi omakorda vastandub kriminaalmenetluse lõpetamisele otstarbekuse põhimõttel. Kuid menetlust juhtivale prokurörile on juhises selliseks olukorraks jäetud tagauks: juhisega tohib vastuollu minna ja kriminaalmenetluse siiski lõpetada, kuid sellisel juhul tuleb koostada põhistatud määrus.

Otsustuse langetamisel tuli kaaluda kõiki kuriteo asjaolusid, kahtlustatavate varasemat käitumist ja käitumist kriminaalmenetluse ajal ning seda, et nõude ulatuses olid vajalikud summad jõudnud selleks ajaks OÜ Saag ettemaksukontole. Kogu nõue oli tagatud.

Ettevõte pakkus seaduslikku teenust ja andis tööd tervele hulgale inimestele ning menetluse jooksul tegid tasutud sotsiaalmaksusummad arvestatava hüppe ülespoole.

Iga kriminaalmenetluse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma uutest kuritegudest ja suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Kuigi võib tunduda, et tegemist on hüpoteetiliste sõnadega, ei ole see siiski nii. Inimesed teevad neile negatiivsest kriminaalmenetluse kogemusest omad järeldused. See võib olla piisav kogemus ja „karistus“. Kõike koos hinnates pidasin vajalikuks rakendada hoiatuslikku karistusõiguslikku meedet ilma isikuid kriminaalkorras karistamata.

Kuigi menetlus tuvastas kuritegeliku käitumise, oli ligikaudu üheksa kümnendikku ettevõtte tegevusest samal ajal igati seaduslik. Ettevõte pakkus seaduslikku teenust ja andis tööd tervele hulgale inimestele.

Lõpetades menetluse kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel ehk oportuniteedi põhimõttel avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süü ei ole suur, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu. Kuid selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on prokuröri kaalutlusõiguse rakendamisega. Lisaks täitis see ka muid eesmärke, näiteks lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõtet. Kriminaalrepressiooni on põhjust vältida juhtudel, mil see pole teo asjaolusid silmas pidades hädavajalik.

Kahtlustatavatele pandi kohustused tasuda lisaks juba tasutud maksuvõlale riigi tuludesse veel täiendavad 22 000 eurot. See oli piisav meede kahtlustatava mõjutamiseks ja õigusrahu saavutamiseks. Sai eeldada, et valitud meede tagab edaspidise õiguskuulekuse ja edasine menetluse jätkamine ei ole vajalik. Summa tasuti tähtaegselt – see annab omakorda kinnitust, et tegemist oli kohase ja loodetavasti piisava meetmega.


* Kahtlustustavate nimed on muudetud, sest oportuniteediga loobus riik nende suhtes avalikust kohtupidamisest.

autor
Helga Aadamsoo

Helga Aadamsoo on Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu ringkonnaprokurör. Ta tuli prokuratuuri 1998. aastal pärast 16 aasta pikkust töökogemust kohtusüsteemis. Siin on ta olnud nii ringkonna- kui riigiprokurör. Praegu tegeleb Helga majanduskuritegusid uurivate menetlustega: soodustuskelmuste, maksukuritegude ja tõsisemate salakaubaveoga seotud kuritegudega. Helga on ka prokuratuuri värbamiskomisjoni liige.