- Eesmärk: tagada valmisolek avastada ja menetleda kuritegusid, millega rünnatakse Eesti strateegilist infrastruktuuri ja elutähtsaid valdkondi või millega tekitatakse muud olulist varalist või mainekahju.
- Mõõdikud: vastavate KarS õigusnormide (KarS §‑d 206, 207, 216-1, 217) rakendamine ning lõpliku menetlusotsuse saanud inimeste arv.
Joonis 1. Küberkuritegude ja küberkuritegudes lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv, 2021–2025
Tabel 1. Küberkuritegude ja küberkuritegudes lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv piirkondade lõikes, 2021–2025
Ülevaade küberkuritegudest 2025. aastal
Eesti küberkuritegevuse maastik oli mullu tunamullusega võrreldes suuremate muutusteta. Keskkriminaalpolitsei ja prefektuuride küberkuritegude üksused keskenduvad nii hübriidrünnakute, andmelekete, info- ja varade varguste tõkestamisele kui ka tarvidusel toimunu uurimisele.
Riigiprokuratuur taotles mullu maikuus kohtult Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo kogutud tõendite põhjal Maroko Kuningriigi kodaniku rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamist. Meest kahtlustatakse 2024. aastal Allium UPI hallatud kliendikaardisüsteemi ebaseaduslikus sisenemises ja andmete allalaadimises. Toona olid mõjutatud umbes 700 000 Apotheka klienti.
Lisaks peeti mullu septembris Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuuri menetluses küberkuriteos kahtlustatavana kinni noormees, kes esmaste tõendite põhjal on tegutsenud pikemat aega rahvusvaheliselt erinevate küberkuritegude, varavastaste kuritegude kui ka rahapesukuritegude vallas. Kriminaalasja kohtueelne menetlus on pooleli.
Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuuri ning vähesemal määral ka piirkondlike kübermenetlejate ülesandeks on tagada ka rahvusvaheliste partnerite abistamistaotluste täitmine. Neil juhtudel asuvad teiste riikide uuritavate küberkuritegude osa tõendeid ja uurimisteabest Eestis, mistõttu pöördutakse abi saamiseks meie uurijate poole. Rahvusvaheline koostöö on tihe erinevate Euroopa Liidu partnerasutuste ja ka Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutustega.
Piirkondlikest menetlustest tasub välja tuua kaks Põhja ringkonnaprokuratuuri menetlust. Neist esimeses esitati mullu süüdistus Prantsusmaa kodanikule, kes tuli Eestisse, et hakata siin kannatanute pangakaardi- ja isikuandmete hankimiseks saatma Netflixi, Omniva ja UPS teadetena näivaid õngitsussõnumeid, et hiljem oleks võimalik sooritada internetipõhiseid volitamata pangakaardi tehinguid. Süüdistatav saatis välja enam kui 35 000 õngitsussõnumit, mille sideettevõtja suuremas osas blokeeris. Õngitsusega õnnestus tal siiski osa andmeid kätte saada ja nendega tegi ta kannatanutelt varastatud pangakaardiandmetega kokku 16 ebaseaduslikku tehingut. 22-aastane Prantsuse kodanik mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi arvutikuriteo ettevalmistamises ja arvutikelmuses. Teda karistati 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt määrati kandmisele 2 kuud vangistust. Kohtuotsusega kohaldati tema suhtes Eestist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks.
Lisaks tehti mullu sügisel menetlustoiminguid Põhja ringkonnaprokuratuuri juhitud kriminaalmenetluses, milles Ida-Virumaa ettevõtjat kahtlustatakse Kesk-Aasia ettevõttele renditeenuse osutamises. Eestisse seati üles SIM boksid, millega tehti kaugligipääsu abil tuhandetele eestlastele petukõnesid. Ehkki kriminaalasja kohtueelne menetlus on pooleli, siis esmaste menetlustoimingute tulemusena on nende petukõnede laviin vähemalt ajutiselt peatatud.
Vahur Verte on riigiprokurör, kes on spetsialiseerunud eeskätt küberkuritegevusele. Ta on juhtinud ja menetlenud rahvusvahelisi kriminaalasju, mis puudutavad organiseeritud kuritegevust, krüpteeritud kuritegelikke sideplatvorme, krüptovaradega seotud rahapesu ning ulatuslikku narkokaubandust.