Uuenduste ja katsetuste aasta
2018. aasta tõi Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröridele muudatused mitmes valdkonnas. Muudatused seisnesid reageerimises toimepandud kuritegudele, eelkõige mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, aga ka vägivallategudele. Esmakordselt seadust rikkunud inimestele pakuti võimalust karistuse kandmise asemel muuta oma käitumist erinevate ravivõimaluste ja programmide toel. See eeldab vastutuse võtmist oma tegude eest ning seaduserikkuja soovi ja valmisolekut oma hoiakuid ja käitumist muuta. Koostöö nii tervishoiuasutuste kui sotsiaalprogrammide pakkujatega, eriti Pärnu Haigla psühhiaatriaosakonnaga programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, osutus üheks suuremaks õnnestumiseks 2018. aastal.
Lähisuhtevägivalla pilootprojekt näitas, kui suur potentsiaal on võrgustikutööl
2018. aasta kevadel Pärnus mitme ministeeriumi toel läbi viidud lähisuhtevägivalla pilootprojekt, kuhu kuulus ka meie meeskond, näitas, kui suur potentsiaal on võrgustikutööl. Nägime, et tõhusam koostöö sotsiaalvaldkonna spetsialistidega tähendab otseselt tõhusamat kriminaalmenetlust. Tõhusam kriminaalmenetlus tähendab turvalisemat ühiskonda. Nii saavad kannatanud tunda riigi tuge ning vägivallajuhtumitele reageeritakse kiiremini ja tõhusamalt.
Kuriteole kiire reageerimine ja selle eest karistamine peavad andma selge signaali teo lubamatusest ja raskusest. Oluline on senisest kiiremini lahendada lähisuhtevägivalla juhtumid, et tagada seeläbi tõhusam kohtumenetlus ning kiire reaktsioon hukkamõistetavale teole. Kiire reaktsioon ei lõpeta tingimata vägivalla jätkamist, kuid annab vägivallatsejale märku, et riik võtab kannatanu kaitseks meetmed tarvitusele kohe. Pilootprojekti raames õnnestus menetlust kiirendada ja viia ühe nädalaga lõpliku menetlusotsuseni 14% lähisuhtevägivalla kuritegudest. Selle tulemusega olime Eestis kõige kiiremad, kuid seda ei saa siiski pidada veel piisavaks. 2019. aastal pöörame lähisuhtevägivalla ning seejuures alaealiste vastu suunatud vägivallategude kiiremale lahendamisele veelgi suuremat tähelepanu.
Kuriteole reageerimine ei ole pelgalt karistamine. Prokurörile tähendab kõige mõjusama reageerimisviisi leidmine juhtumi asjaoludesse süvenemist, kuritegu põhjustavate või soodustavate asjaolude väljaselgitamist ning suhtlemist nii kannatanu kui kahtlustatavaga. Põhjaliku töö tulemusena sünnib otsus, kuidas süüdlast mõjutada ning ohvrile tema kahju korvata. 2018. aastal toimusid igas maakonnas kohtumised erinevate sotsiaalprogrammide pakkujatega. 2019. aastal sellekohase info kogumine ning võrgustikutöö kindlasti jätkub.
Murelikuks ei tee mitte ainult kuritegevuse kasv, vaid ka asjaolu, et kuritegusid pannakse toime üha nooremalt
2018. aastal suurenes Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas kuritegusid toime pannud alaealiste arv. Kui 2017. aastal tegelesid prokurörid 129, siis 2018. aastal juba 195 noore õigusrikkujaga. Paljud nendest noortest panid kuriteod toime grupis ega piirdunud vaid ühe kuriteoga. Murelikuks ei tee mitte ainult kuritegevuse kasv, vaid ka asjaolu, et kuritegusid pannakse toime üha nooremalt. Kui 2018. aasta oli alaealiste mõjutamises muudatuste aasta, kadusid alaealiste komisjonid ning luua tuli uued võrgustikud, siis 2019. aastal püüame alaealiste juhtumites lahendusi leida erinevate ametkondade koostööd parandades.
2018. aastal vähenes Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröride arv. Pensionile suundus kaks abiprokuröri ning abiprokurör Liisa Nuut võttis vastu väljakutse Riigiprokuratuuri abiprokurörina. Uue kolleegina alustas tööd abiprokurör Eliisa Sommer.
Kõige olulisemad ongi meie inimesed. Mul on suur rõõm näha oma kolleege, kes tulevad tööle rõõmsana ja teotahtelisena. Pean igat töötajat oluliseks ning väärtustan tema panust. Kolleegide toetus ja nõu on oluline ja edasiviiv jõud igaühele meist.
Kristine Tamm
Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör