Organiseeritud kuritegevus

Eesmärk: tõkestada ohtlike ühenduste tegevust Eestis; tagada, et kuritegelike ühenduste mõju majandusele ja poliitikale on minimaalne ning et teenitav kriminaaltulu oleks tuvastatud ning konfiskeeritud; tagada, et organiseeritud kuritegevuse mõju on minimaalne, nende teenitud kriminaaltulu on tuvastatud ja konfiskeeritud.

Mõõdikud: kuritegeliku ühenduse (KTÜ) § süüdistusega (KarS § 255 ja § 256) kohtusse saadetud asjade arv.

KTÜ § süüdistusega asjad, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu.

Konfiskeeritud kriminaaltulu kogusumma.

• 2025. aastal saadeti kuritegeliku ühenduse § süüdistusega (KarS §-d  255 ja 256) kohtusse 2 inimest 1 kriminaalasjas (2024 – 5 isikut 1 asjas, 2023 – 13 isikut 3 asjas, 2022 — 2 isikut 2 asjas).
• Kuritegelike ühendustega seotud kriminaaltulu konfiskeeriti 105 000 euro väärtuses  (2024 – 313 912, 2023 ei olnud, 2022 — 149 774 eurot).

Ülevaade organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudest 2025. aastal 

KarS § 255 ja § 256 süüdistusega jõustunud kohtuotsused

Nn Tamar Jürna kuritegeliku ühenduse süüdistusega seotud kriminaalasjas jõustus osa süüdistavate suhtes Harju maakohtu 12.09.2025. aasta kohtuotsus kokkuleppemenetluses. Meelis Palm, Rait Raap, Raimond Kukk ja Raldi Uibo mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises (KarS § 255 lg 1), Meelis Palm lisaks ka väljapressimises (KarS § 214 lg 2 p 1, 2 ja 4) ning Raldi Uibo lisaks ka varguses (§ 199 lg 2 p 4) ja röövimises (§ 200 lg 2 p 7). Kohtuotsustega konfiskeeriti kokku vara (sularaha, krüptovaluuta, ent ka deposiiti kantud raha) ligikaudu 105 000 euro väärtuses. Rait Raapile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust; Raimond Kukele 4 aastat ja 2 kuud vangistust; Raldi Uibole 4 aastat ja 11 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 10 kuud ja ülejäänud osas tuleb alluda kriminaalhooldusele 5 aasta pikkuse katseajaga. Meelis Palmile mõisteti 4 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus, mis jäeti täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga. Kolme süüdistatava suhtes jätkub menetlus maakohtus üldmenetluses. 

2025. aastal jõustus ka kohtuotsus Hubert Hirve ja Pavel Gammeri süüdistusega seotud kriminaalasjas, kus Riigikohus kordas ja täpsustas kuritegeliku ühendusega seotud kuriteokoosseisude tunnuseid. Kohus leidis, et uuritud tõendid ei andnud alust rääkida kuritegelikust ühendusest. Hubert Hirv mõisteti süüdi maksukohustuse varjamises (KarS § 389¹ lg 2); erasektoris altkäemaksu andmises (KarS § 402⁴ lg 1) ning eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises (KarS § 137 lg 1 ja KarS § 22 lg 2). Kohus karistas teda 6 aasta pikkuse vangistusega. Pavel Gammer mõisteti süüdi väljapressimises (KarS § 214 lg 2 p 2, 4); maksukohustuse varjamises (KarS § 389¹ lg 2); erasektoris altkäemaksu andmises (KarS § 402⁴ lg 1) ning eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises (KarS § 137 lg 1 ja KarS § 22 lg 2) ning talle mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat (sh eeskätt Riigikohtu 21.02.2019. aasta lahendit 1-16-6452, kus analüüsiti põhjalikult kuritegeliku ühenduse kuriteokoosseisu ning täpsustati, millistele tunnustele peab kuritegelik ühendus vastama), siis on lähitulevikus KarS § 255 ja § 256 süüdistusega kriminaalasjad väga haruldased.

Organiseeritud kuritegevusega puutumuses olevad kriminaalasjad

Allolevalt kajastatakse kriminaalasju, mis on kohtusse saadetud või lahenduse saanud möödunud aastal ning on puutumuses organiseeritud kuritegevusega.

Varasematel aastatel on kokkuvõttes kajastamist leidnud ka kriminaalasjad, kus on tuvastatud Leedust pärit kurjategijate varavastaste kuritegude toimepanemine Eestis (eeskätt sõidukite vargused). Ka möödunud aastal esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistuse kahele Leedu kodanikule ning ühele Ukraina kodanikule BMW ja Porsche Cayenne sõidukiosade vargustes ja varguste katses 2025. aasta märtsis Tallinnas ja Harjumaal (enam kui 20 episoodi, kus kahju tekitati mitmekümne tuhande euro ulatuses) ning 2025. aasta mais Tartus. Tartu maakohus tunnistas nad süüdi ja karistas Leedu kodanikke vangistustega ning riigist väljasaatmise ja sissesõidukeeluga. Esimese astme kohtuotsus ei ole jõustunud.

Viru Ringkonnaprokuratuur esitas 10 inimesele süüdistuse salakaubaveos (KarS § 391 lg 2 p 2). Süüdistuse kohaselt osales grupp inimesi alates 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta veebruarini salakaubaveoskeemis, mis seisnes Ukraina grivnade Venemaalt üle piiri Eestisse toimetamises. Süüdistus esitati kokku vähemalt 40 740 000 Ukraina grivna sisseveo eest. Sama tegevuse eest mõisteti Viru Maakohtu 01.08.2025. aasta otsusega süüdi Dmitry Cherevko, kes aasta varem – 2024. aasta veebruaris – mõisteti süüdi nn Jokkeri kuritegelikku ühendusse kuulumise eest.

Samuti esitas Viru ringkonnaprokuratuur 2025. aastal süüdistuse isikule selles, et ta tegeles 2024. aasta II poolaastal Ida-Virumaal Kohtla-Järvel narkootiliste ainete müügiga ning panid toime erinevaid vägivallakuritegusid.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas 2025. aastal süüdistuse kolmele välisriigi kodanikule vabaduse võtmisega väljapressimise katses Eestis elanud ja tegutsenud ettevõtja suhtes. Kriminaalasi väärib märkimist, kuivõrd selles asjas oli eesmärk saada kuriteoga kannatanult juurdepääs krüptorahakottidele ja seeläbi ka krüptovaluutale. Tegemist on klassikalise näitega Crime as a Service (CaaS) ehk kuritegeliku teenuse tellimustööst, kuivõrd teo toimepanijad olid selleks eraldi värvatud ja ei oleks olnud lõppkasusaajad. Kuivõrd krüptovaluutaga on erinevalt sularahast või tavalistest pangaülekannetest ülisuures ulatuses tehingute tegemine väga lihtne, siis on näiteid sellistest kuritegudest ka teistes riikides (s.o kus nõutakse vägivallaga või kannatanult või tema lähedastelt vabaduse võtmisega sadade tuhandete või miljonite väärtuses krüptovaluuta ülekandmist). Nii on kohtueelses menetluses sarnane asi ka Lõuna ringkonnaprokuratuuris, kus võeti vabadus ja kasutati vägivalda pereliikmete suhtes, et eemal viibiv poeg tasuks sadu tuhandeid eurosid krüptovaluutat. 

Lääne ringkonnaprokuratuuris esitati kahes narkokuriteoga seotud menetluses süüdistus inimestele, kellest osa on korduvalt karistatud raskete I astme kuritegude toimepanemises ning kelle suhtes on tuvastatud lävimine kuritegelike ühendustega seotud kriminaalasjades süüdimõistetud inimestega.