Miks on vaja teha tööd vägivalla toimepanijatega ja mida me oleme õppinud tööst nende inimestega?
Vajadust teha tööd vägivalla toimepanijatega toetavad mitmed teooriad ning praktika riikidest, kus sellega on juba pikemalt tegeletud. Vägivald puudutab kõiki, sest indiviid, perekond, sotsiaalsed rühmad ja ühiskond tervikuna on seotud ning mõjutavad üksteist. Näiteks vanematevahelise vägivalla kogemus võib kanduda nende lapse suhtlemisse eakaaslastega, täiskasvanutega või isegi mõjutada ühiskonna turvalisust. Seega, aidates vägivalla toimepanijatel muuta destruktiivset käitumismustrit, on võimalus, et katkeb ka ühiskonnas vägivalla taastootmise nõiaring; seda mitte ainult ühe inimese, vaid paljude inimeste jaoks. Samuti liitus Eesti Istanbuli konventsiooniga ja seega on meie riigi eesmärk vähendada naiste- ja lastevastase vägivalla taset, töötades vägivalla toimepanijatega.
On skeptikuid, kes arvavad, et Eestis on juba toimiv karistamissüsteem, mis peletab mõjusalt vägivalda. Osaliselt on neil õigus, sest süsteem toimib kohati väga tõhusalt. Samas igapäevane praktika näitab, et vägivalla toimepanijale määratud kriminaalkaristus ei ole alati lahendus olukorrale tervikuna. Karistuse kohaldamine ei ole erinevate juriidiliste asjaolude tõttu alati võimalik ja see ei pruugi motiveerida toimepanijat käitumismustrit muutma ega aru saama, kuidas ta käitub. Samuti võib vägivalla toimepanijatega tehtav töö olla metoodiliselt raske ning selle otseset mõju on keeruline mõõta.
Aidates vägivalla toimepanijatel muuta destruktiivset käitumismustrit, on võimalus, et katkeb ka ühiskonnas vägivalla taastootmise nõiaring.
Siiski võttis Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise meeskond (tihedas koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuriga) eeltoodust tulenevalt 2020. aastal vastu otsuse katsetada proaktiivset nõustamist inimestega, kes on käitunud oma lähedaste suhtes vägivaldselt.
Katsetamise vältel sai selgeks, et mitmed kahtlused osutusid müütideks ning vastutuse võtmine on proaktiivsete vestluste korral määrava tähtsusega. Üks müüt oli, et vägivalla toimepanija ei taha muutuda ja isegi ei suuda seda. Muidugi oli juhtumeid, kus teo toimepanija vastas sellele levinud uskumusele. Kuid paljud vägivalla toimepanijad olid teadlikud oma käitumise muutmise vajadusest, valmis muutuma ja mõnikord isegi otsisid abi. Oli juhtumeid, kus isik oli oma teost nii šokeeritud, et tema sisemine motivatsioon muutuda oli suur, ning ka juhtumeid, kus nõustaja töö peamine sisu oli motivatsiooni tugevdamise fookus.
Vägivalda kasutanud inimese vastutusevõtmine on muutuse protsessis määrava tähtsusega. Proaktiivsete vestluste kogemus kinnitas, et toimepanijate valmisolek oma vägivaldsest käitumisest rääkida on olemas, kuid need lood vajavad kannatlikku kuulamist ning pidevat tagasitulekut põhiküsimuse juurde: missugusena näeb inimene oma vägivaldset käitumist, millest soovitakse loobuda? Lugude tähelepanelik kuulamine võimaldab hinnata, kui kaugel on vägivalda kasutanud inimene vastutuse võtmisest. Missugune on see väljenduslaad ja stiil, mida inimene oma tegude kirjeldamiseks kasutab? Kui mitmel korral kaldub ta vastutuse panema intsidenti teisele osapoolele? Mis mahub tegelikult sõnapaari „inetu peretüli“ taha? Toimepanija vastutusevõtmine on oluline samm edasises käitumise muutmise protsessis. Arusaam sellest, et eitamine ja toimunu minimeerimine on pigem takistus kui võimalus isikliku arengu jätkamiseks, on efektiivses nõustamistöös kriitilise tähtsusega.
Proaktiivsete vestluste kogemus kinnitas, et toimepanijate valmisolek oma vägivaldsest käitumisest rääkida on olemas, kuid need lood vajavad kannatlikku kuulamist ning pidevat tagasitulekut põhiküsimuse juurde.
Edasiminek saab toimuda tingimustes, kus vägivalla toimepanija näeb vähemalt mingit osa oma vägivaldsest käitumist personaalse probleemina. Edu võti on kindlasti ka toimepanijale selliste võimaluste pakkumine, mis aitavad saavutada püsivaid muudatusi. Näiteks ei pruugi sekkumine hõlmata vaid vägivaldse käitumise teemat, vaid tuge sõltuvusest vabanemiseks. Samuti on oluline koht parima praktika kohandamisel ja rakendamisel Eestis, mistõttu vägivallast loobumise toetamise meeskond kasutab meetodeid, mis põhinevad kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtetel ning välisriikide parimal praktikal. See on aidanud teo toimepanijatel arendada teadmisi vägivalla olemusest ja mõjust ning andnud oskusi, kuidas turvalisemalt juhtida oma emotsioone, mõtteid ja käitumist. Proaktiivse vestluse käigus loodud sild toimepanija ja abivõimaluste vahel annab vägivalda kasutanud inimesele võimaluse valida muutumine.
Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajad pakuvad numbrile 660 6077 helistajatele hinnanguvaba ärakuulamist ning võimalust üheskoos nõustajaga leida järgmine samm vägivallavaba elu suunas.