Kriminaalmenetluse statistika


REGISTREERITUD KURITEOD

2021. aastal registreeriti 25 982  kuritegu, mida on 0,6% võrra rohkem kui 2020. aastal (2020 — 25 817) (joonis 1). 

Masskuritegudena käsitletakse antud kokkuvõttes kuritegusid kvalifikatsiooniga KarS §-d 121, 199, 263 ja 424 ning need moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 61%, mis on võrreldav kolme eelneva aasta keskmisega. Kuritegude arv vähenes kuni 2020. aastani ning 2021 jäi arv eelmise tasemele. Kuid masskuritegude arv jätkas langust ning neid registreeriti vähem kui 2020. aastal (-1%/-148). 


Joonis 1. Registreeritud kuritegude ja masskuritegude arv, 2017-2021

Võrredes eelmise aastaga registreeriti rohkem varguseid (+650/+9%). Varguste arvu suurenemise tekitasid Põhja (+656/+17%) ja Lääne RP piirkonna kuriteod (+170/+24%). 

Kõiki teisi masskuritegude liike registreeriti vähem (joonis 2).


Joonis 2. Registreeritud masskuriteod, 2017-2021 I poolaasta

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti masskuritegusid kokku 7% võrra vähem kui eelmise aastal. Avaliku korra raskeid rikkumisi registreeriti sama palju, kuid teisi kvalifikatsioone registreeriti vähem, eelkõige joobes juhtimist (-96/-12%) (joonis 3).

Lääne Ringkonnaprokuratuuris registreeriti masskuritegusid kokku rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, eelkõige varguseid (+170/+24%). Kuid joobes juhtimist registreeriti 16% vähem (-70).

Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeritud masskuritegude arv kokku oluliselt ei muutunud, kuid oluliselt rohkem oli varguseid (+656/+17%). Kõiki teisi masskuritegude liike registreeriti Põhja RP-s vähem.

Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti masskuritegusid vähem, sh oluliselt vähem avaliku korra rikkumisi (-23/-46%) ja kehalist väärkohtlemist (-182/-12%).


 
Joonis 3. Registreeritud kuriteod ringkondade lõikes, 2019-2021

 

LÕPLIKUD MENETLUSOTSUSED


2021. aastal tehti lõplik menetlusotsus  8 758  isiku suhtes (kes olid seotud 16 475 kuriteoga), mida on mõnevõrra vähem kui eelneval aastal (2020 – 9 378) (Tabel 1). 

Tegevus   2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021  +/- %
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 303 212 199 478 518 421 362 -59 -14%
  KrMS § 202 2 166 1 938 1 610 2 343 2 442 2 625 2 621 -4 0%
  KrMS § 203 375 234 273 202 172 145 167 22 15%
  KrMS § 203-1 823 748 746 685 700 704 542 -162 -23%
Kokku   3 667 3 132 2 828 3 708 3 832 3 895 3 692 -203 -5%
Kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine Kiirmenetlus 1 811 1 700 1 433 1 244 1 235 836 667 -169 -20%
  Kokkuleppemenetlus 4 064 4 029 3 763 3 258 3 255 2 965 2 879 -86 -3%
  Käskmenetlus 169 91 81 46 31 43 26 -17 -40%
  Lühimenetlus 1 123 888 730 568 450 591 491 -100 -17%
  Üldmenetlus 1 365 1 373 1 266 1 135 992 907 888 -19 -2%
Psühh.sundravi   71 67 35 43 47 41 37 -4 -10%
Kr.men. lõpetamise taotlus kohtule   81 57 95 112 143 100 78 -22 -22%
Kokku   8 684 8 205 7 403 6 406 6 153 5 483 5 066 -417 -8%
Kokku (lõpetatud ja kohtusse saadetud)   12 351 11 337 10 231 10 114 9 985 9 378 8 758 -620 -7%

Tabel 1. Lõplikud menetlusotsused, 2017–2021

Vaadeldud aastate võrdluses on järjepidevalt suurenenud prokuratuuris koostatud lõpetamiste arv ja ka osatähtsus menetlusotsuste koguarvust. Vaadeldud perioodil jäi aga trend vastupidiseks (-5%). Kohtusse saatmiste osatähtsus kõigist menetlusotsustest väheneb jätkuvalt — kui veel 2016. ja 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71% kõigist menetlusotsustest, siis kahel viimasel aastal moodustasid menetlusotsustest 57% kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmised (joonis 4).

Joonis 4
Joonis 4. Lõplike menetlusotsuste üldine jaotus, 2021

Kriminaalmenetluste lõpetamistel rakendati kõige enam lõpetamist KrMS § 202 alusel, mis moodustas kõigist prokuratuuris lõpetamistest 71% (eelnevatel vaadeldud aastatel keskmiselt 62%) ning kõigist menetlusotsustest 30%. KrMS § 201 alusel lõpetamiste arv ja osatähtsus kõigist prokuratuuris lõpetamistest aasta võrdluses veidi vähenes (2021 — 10%, 2020 — 11%). KrMS § 203 alusel lõpetamisi oli mõnevõrra rohkem nii arvuliselt kui ka osatähtsuselt (2021  — 167/5% lõpetamistest, 2020 – 145/4%). 

Arvuliselt sai kõige enam menetlusotsuseid lahenduse kokkuleppemenetluses (33% kõigist menetlusotsustest, eelneval kolmel aastal moodustas nende osatähtsus keskmiselt 32%). Kiirmenetluste arv ja osatähtsus jätkab vähenemist – 8% koguarvust (eelneval kolmel aastal keskmiselt 11%). Lühimenetluste arv vähenes, kuid osatähtsus koguarvust ei muutunud (2021 491/6%, 2020 – 591/6%). Kuigi üldmenetluste arv veidi vähenes, siis teist aastat järjest rakendati seda arvuliselt rohkem kui kiirmenetlust (joonis 5).

Joonis 5. Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv ja osakaal menetlusliikide lõikes, 2021

Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv vähenes oluliselt Lääne ja Viru RP-s (mõlemas -12%), Põhja RP-s oli muutus -5% ning Lõuna RP-s oli muutus minimaalne (-2%). Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsusesid 8% võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga (joonis 6). 


 
Joonis 6. Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv piirkondade lõikes, 2019-2021

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris lõplike menetlusotsuste arv kokku oluliselt ei muutunud (-2%) — prokuratuuris lõpetamiste osatähtsuse suurenemise arvelt vähenesid samas mahus kohtusse saatmised (v.a kokkuleppemenetlused) (tabel 2). 

Tegevus   2019 2020 2021  +/-  %
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 113 63 66 3 5%
  KrMS § 202 507 527 594 67 13%
  KrMS § 203 15 19 24 5 26%
  KrMS § 203-1 137 101 93 -8 -8%
Kokku   772 710 777 67 9%
Kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine Kiirmenetlus 258 196 127 -69 -35%
  Kokkuleppe-
menetlus
1 026 834 864 30 4%
  Käskmenetlus 7 13 5 -8 -62%
  Lühimenetlus 36 46 28 -18 -39%
  Üldmenetlus 239 238 201 -37 -16%
Psühh.sundravi   16 11 5 -6 -55%
Kr.men. lõpetamise taotl. kohtule   23 13 18 5 38%
Kokku   1 605 1 351 1 248 -103 -8%
Kokku (lõpetatud ja kohtusse saadetud)   2 377 2 061 2 025 -36 -2%

Tabel 2. Lõplikud menetlusotsused Lõuna RP-s, 2019-2021


Lääne Ringkonnaprokuratuuris vähenes lõpliku menetlusotsuse saanud isikute koguarv 12% võrra ning eelkõige vähenes kohtusse saatmiste arv (tabel 3). 

Tegevus   2019 2020 2021  +/-  %
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 105 67 76 9 13%
  KrMS § 202 410 398 376 -22 -6%
  KrMS § 203 17 12 12 0 0%
  KrMS § 203-1 77 63 43 -20 -32%
Kokku   609 540 507 -33 -6%
Kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine Kiirmenetlus 177 149 132 -17 -11%
  Kokkuleppe-
menetlus
516 518 439 -79 -15%
  Käskmenetlus 6 14 6 -8 -57%
  Lühimenetlus 29 23 25 2 9%
  Üldmenetlus 144 121 88 -33 -27%
Psühh.sundravi   5 5 9 4 80%
Kr.men. lõpetamise taotl. kohtule   13 18 20 2 11%
Kokku   890 848 719 -129 -15%
Kokku (lõpetatud ja kohtusse saadetud)   1 499 1 388 1 226 -111 -12%

Tabel 3. Lõplikud menetlusotsused Lääne RP-s, 2019-2021

Põhja Ringkonnaprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid 5% vähem kui 2020. aastal, vähenemine toimus eelkõige prokuratuuris lõpetamiste arvelt (tabel 4). Kohtusse üldmenetlusse saadeti aga eelnenud aastaga võrreldes 17% võrra rohkem asju.

    2019 2020 2021  +/-  %
Tegevus            
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 210 199 159 -40 -20%
  KrMS § 202 1 003 1 168 1 148 -20 -2%
  KrMS § 203 110 87 95 8 9%
  KrMS § 203-1 296 401 285 -116 -29%
Kokku   1 619 1 855 1 687 -168 -9%
Kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine Kiirmenetlus 569 284 223 -61 -21%
  Kokkuleppe-
menetlus
985 1 052 1 077 25 2%
  Käskmenetlus 11 11 5 -6 -55%
  Lühimenetlus 332 424 395 -29 -7%
  Üldmenetlus 352 275 321 46 17%
Psühh.sundravi   13 15 19 4 27%
Kr.men. lõpetamise taotl. kohtule   93 50 32 -18 -36%
Kokku   2 355 2 111 2 072 -39 -2%
Kokku (lõpetatud ja kohtusse saadetud)   3 974 3 966 3 759 -207 -5%

Tabel 4. Lõplikud menetlusotsused Põhja RP-s, 2019-2021

Sarnaselt Lääne RP-le vähenes ka Viru Ringkonnaprokuratuuris tehtud lõplike menetlusotsuste arv (-12%), seejuures vähenemine toimus eelkõige kohtusse saatmiste osas (tabel 5).  

Tegevus   2019 2020 2021  +/-  %
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 90 92 61 -31 -34%
  KrMS § 202 501 528 500 -28 -5%
  KrMS § 203 29 27 36 9 33%
  KrMS § 203-1 190 139 121 -18 -13%
Kokku   810 786 718 -68 -9%
Kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine Kiirmenetlus 231 207 185 -22 -11%
  Kokkuleppe-
menetlus
669 531 484 -47 -9%
  Käskmenetlus 7 4 9 5 125%
  Lühimenetlus 53 98 43 -55 -56%
  Üldmenetlus 179 220 204 -16 -7%
Psühh.sundravi   13 10 4 -6 -60%
Kr.men. lõpetamise taotl. kohtule   14 19 6 -13 -68%
Kokku   1 166 1 089 935 -154 -14%
Kokku (lõpetatud ja kohtusse saadetud)   1 976 1 875 1 653 -222 -12%

Tabel 5. Lõplikud menetlusotsused Viru RP-s, 2019-2021

Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid ligi kümnendiku võrra enam kui aasta varem, samas siiski oluliselt vähem kui 2019. aastal (tabel 6).  Suurenemine toimus üldmenetluste arvelt. 

Tegevus   2019 2020 2021  +/-  %
Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 0 0 0 0 0%
  KrMS § 202 21 4 3 -1 -25%
  KrMS § 203 1 0 0 0 0%
  KrMS § 203-1 0 0 0 0 0%
Kokku   22 4 3 -1 -25%
Kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine Kiirmenetlus 0 0 0 0 0%
  Kokkuleppe-
menetlus
59 30 15 -15 -50%
  Käskmenetlus 0 1 1 0 0%
  Lühimenetlus 0 0 0 0 0%
  Üldmenetlus 78 53 74 21 40%
Psühh.sundravi   0 0 0 0 0%
Kr.men. lõpetamise taotl. kohtule   0 0 2 2  
Kokku   137 84 92 8 10%
Kokku (lõpetatud ja kohtusse saadetud)   159 88 95 7 8%

Tabel 6. Lõplikud menetlusotsused Riigiprokuratuuris, 2019-2021

Prokuratuuris kuni 4 kuuga (120 päeva prokuratuuris) lahendatud kriminaalasjade osakaal oli 2021. aastal keskmiselt 75% (2020 – 73%). Kõrgeim määr oli Lääne (86%) ja madalaim Põhja RP-s  (66%) (tabel 7). 

  Lahendatud kriminaalasjade arv Lahendatud kuni 4 kuuga Lahendatud kuni 4 kuuga, osatähtsus    
2019 2020 2021 2019 2020 2021 2019 2020 2021
Lõuna Ringkonnaprokuratuur 2 063 1 871 1 773 1 281 1 487 1 465 62% 79% 83%
Lääne Ringkonnaprokuratuur 1 258 1 240 1 077 790 967 929 63% 78% 86%
Põhja Ringkonnaprokuratuur 3 433 3 525 3 420 2 127 2 276 2 271 62% 65% 66%
Viru Ringkonnaprokuratuur 1 758 1 621 1 508 945 1 305 1 194 54% 81% 79%
Riigiprokuratuur 46 27 40 16 19 27 35% 70% 68%
Kokku 8 558 8 284 7 818 5 159 6 054 5 886 60% 73% 75%

Tabel. 7 Prokuratuuris kuni 4 kuuga lahendatud kriminaalasjad, 2019-2021
 

MENETLUSE JÄÄK


Prokuratuuris oli 14.01.2022 seisuga menetluses 2 088 kriminaalasja (tabel 8) ehk 13% vähem kui eelmisel aastal. Kokku oli kohtueelses menetluses 10 350 kriminaalasja.

  2019 2020 2021  +/- %
Lõuna RP 495 375 290 -85 -23%
Lääne RP 336 202 325 123 61%
Põhja RP 1 394 1350 996 -354 -26%
Viru RP 400 448 462 14 3%
Riigiprokuratuur 12 22 15 -7 -32%
Kokku 2 637 2 397 2 088 -309 -13%

Tabel 8. Prokuratuuris (staadium prokuratuuris) olevate menetluste arv, 2019-2021

609 kriminaalasja ehk kõigist prokuratuuri menetluses olevatest kriminaalasjadest 29% (2020  – 35%) olid prokuratuuris 14.01.2022 seisuga olnud üle 4 kuu. 15% üle 4 kuu menetluses olevatest asjadest moodustasid tagaotsitavaga kriminaalasjad ehk ilma tagaotsitavateta oli üle 4 kuu menetluses 519 kriminaalasja (tabel 9).

  2020 2021
Lõuna RP 118 79
Lääne RP 44 103
Põhja RP 468 206
Viru RP 127 122
Riigiprokuratuur 8 9
Üldkokkuvõte 765 519

Tabel 9. Prokuratuuris menetluses üle 4 kuu menetluste arv (v.a tagaotsitavad), 2020-2021

15.01.2022 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 5 280 isikut (2020 — 5 820), neist 49% ehk 2 602 prokuratuuris (2020 — 2 890) ja 51% ehk 2 678 uurimisasutuses (2020  — 2 930) (tabel 10).Tabel 9. Prokuratuuris menetluses üle 4 kuu menetluste arv (v.a tagaotsitavad), 2020-2021

  Prokuratuuris Uurimisasutuses Kokku  Isikuid prokuröri kohta
Lõuna RP 363 588 951 35
Lääne RP 435 307 742 53
Põhja RP 1 230 1 185 2 415 53
Viru RP 534 475 1 009 56
Riigiprokuratuur 40 123 163  
Kokku 2 602 2 678 5 280  


Tabel 10. Kohtueelses menetluses olevate isikute arv menetluse staadiumi järgi, 15.01.2022  


Ringkondade lõikes vähenes prokuratuuris kahtlustatavate arv kõige enam Lõuna RP-s (-32%), kuid Lääne RP-s suurenes kahtlustatavate arv 34% võrra (joonis 7). 
 


Joonis 7. Isikute arv prokuratuuris olevates kriminaalasjades ringkondade lõikes, 2018– 2021


MÕISTLIK MENETLUSAEG 


Menetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega


2021. aastal lõpetati ühe isiku suhtes üks Riigiprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (KrMS § 2052). Kriminaalasjas (10221000068) oli tegemist 2009. aastal toimepandud võltsitud pangakaartide kasutamisega, milles kahtlustatav viibis aastaid Itaalias, sj ka eelvangistuses. 

Perioodil viidi lõpule 43 (2020:40, 2019:34, 2018:46) kriminaalmenetlust (sh Põhja RP 16, Lõuna RP 18, Riigiprokuratuur 3, Viru RP 4 ja Lääne RP 2) 52 kahtlustatava (2020:49, 2019:46, 2018:53) suhtes, kus menetlus kestis üle 4 aasta. Jätkuvalt tuleb märkida, et kriminaalmenetlustest üle pooled (25) tuli lõpetada KrMS § 199 lg 1 p-de 1 või 2 tunnustel, sest põhjuseks oli asjaolu, et kahtlustatav oli aastaid tagaotsitav, aga kontrollimisel selgus, et isiku kõrvalehoidumine oli tõendamata või ei olnud tema tegevuses kuriteo koosseisu. Kohtusse saadeti 9 kriminaalasja ja 7 asjas kohaldati otstarbekusest lõpetamist.

Seisuga 31.12.2021 oli aktiivses menetluses (s.t menetlust, kus kahtlustatav ei ole tagaotsimises) 13 kriminaalasja (2020:9, 2019:8, 2018:5), kus kahtlustatavad on menetluses üle nelja aasta (6 Põhja RP, 2 Lõuna RP, 2 Lääne RP, 1 Viru RP ja 2 Riigiprokuratuuri menetlust).

 

Üle 2 aasta menetluses olnud kriminaalasjad


2022. aasta 10. jaanuari seisuga oli kohtueelses menetluses 339 üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga kriminaalasja (2020 – 308) (joonis 8).
Laias laastus jagunevad üle 2 aasta kestnud menetlused võrdselt pooleks: 2 kuni 3 aastat ja üle 3 aasta. 2 kuni 3 aastat kestnud menetlused moodustasid poole (48%) üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga menetlustest kokku. Üle 4 aasta menetluste arv ei ole muutunud võrreldes 2020. aastaga, koguarvu suurenemine tuli eelkõige 3-4 aastat kestnud menetluste arvelt.

Joonis 8. Üle 2 aasta menetluses olnud kriminaalasjad, 2018-2021


Üle 2 aasta kestnud menetluste arv suurenes võrreldes eelmise aastaga kõigis piirkondades, v.a Lõuna RP, kus üle 2 aasta kestnud menetlusi oli 7% vähem (joonis 9). Lääne RP-s oli üle 2 aasta kestnud menetlusi 41% võrra rohkem kui aasta varem ja ka arvuliselt oli neid viimase viie aasta võrdluses 2021. aastal kõige rohkem (2017 kuni 2020 keskmiselt 20, 2021 — 38). Viimase viie aasta kohta oli rekordiliselt palju üle 2 aasta kestnud menetlusi ka Põhja RP-s.


 
Joonis 9. Üle 2 a menetluses asjade arv piirkondade järgi, 2019-2021

 

TÖÖKOORMUS


2021. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 177 prokuröri (v.a LHP ja töölepingu peatamine). Vaadeldud perioodil oli vähemalt 10 kuud (212 päeva) ringkonnaprokuratuurides tööl 105 prokuröri — Lõuna RP 27, Lääne RP 14, Põhja RP 46 ja Viru RP 18. 2020. aastal oli vähemalt 10 kuud tööl 117 prokuröri (Lõuna — 27, Lääne — 15, Põhja — 55, Viru — 20).

Keskmiselt menetles vähemalt 10 kuud ringkonnaprokuratuuris töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 6,9 kahtlustatavat (2020  — 6,6). Eesti keskmisest rohkem menetleti kahtlustatavaid Viru (7,7) ja Lääne RP-s (7,3)  (joonis 12).


 
Joonis 12. Keskmine töökoormus prokuröri kohta ühes kuus, 2017–2021

Abiprokurörid tegid 2021. aastal lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 120 isiku suhtes (2020  — 124). Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv abiprokuröri kohta Viru RP piirkonnas (131), samas on see 10 inimese võrra vähem kui eelnenud aastal. Põhja RP-s menetleti võrreldes eelmise aastaga rohkem isikuid abiprokuröri kohta (joonis 13).

Ringkonnaprokurörid menetlesid vaadeldud perioodil keskmiselt 38 isikut (2020 — 36).  Sarnaselt kahele eelnevale aastale menetleti kõige rohkem isikuid  ringkonnaprokuröri kohta Lääne RP-s (2021 — 54, 2020 — 55). Keskmisest rohkem isikuid ringkonnaprokuröri kohta menetleti ka Viru RP-s (45).


 
Joonis 13. Keskmine lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv ringkondade ja prokuröride lõikes, 2019-2021

 

JÄLITUSTEGEVUS


2021. aastal anti jälitustoiminguteks kokku 1 360 luba (neist prokuratuur 807 ning kohus 553 jälitusluba). 2020  – 1 753 luba, millest andis prokuratuur 1 027 ja kohus 726 luba.

Jälituslube allkirjastasid 2021. aastal 84 prokuröri (2020 — 78).

Kõige enam esmakordseid lube anti varjatud jälgimiseks (joonis 14).

Joonis 14. Toimingud esmakordsetes taotlustes, 2021

Kohus jättis 2021. aastal prokuratuuri poolt jälitustoimingu tegemiseks esitatud taotlustest täielikult rahuldamata 12 taotlust 49 toimingu osas (2020 – 14 taotlust 36 toiminguga), millest 23 toimingut Lääne RP, 16 Lõuna RP ja 10 Viru RP tegevuspiirkonnas (tabel 11).

  2019 2020 2021
Kuriteo matkimine 5 0 0
Muu teabe salajane pealtkuulamine
või -vaatamine
28 8 16
Postisaadetise varjatud läbivaatus 0 4 0
Telefoni pealtkuulamine 40 14 22
Varjatud sisenemine 26 10 11
Kokku 99 36 49


Tabel 11. Kohtule esitatud jälitustoimingu taotluste täielikult rahuldamata jätmine (toimingute arv), 2019-2021

Prokuratuuri poolt antud load (s.h pikendamised) olid seotud 211 erineva kriminaalasjaga (2020  — 237). 

2021. aastal esitati kohtule taotlusi isikutele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks KrMS § 126¹³ lg 4 alusel 33 ja seda 82 isiku suhtes (2020 – 225 isikut) (tabel 12). Taotlus rahuldati 80 isiku suhtes. Kõige rohkem taotlusi esitati Põhja RP-st (9 taotlust vastavalt 19 isiku suhtes).

  Kantud taotlused kokku Isikute arv taotlustes Isikute arv kohtumäärustes
2020 2021 2020 2021 2020 2021
Lõuna Ringkonnaprokuratuur 9 5 52 10 52 10
Lääne Ringkonnaprokuratuur 6 5 32 15 32 15
Põhja Ringkonnaprokuratuur 15 9 104 19 104 18
Viru Ringkonnaprokuratuur 1 5 2 20 2 20
Riigiprokuratuur 19 9 35 18 34 17
Kokku 50 33 225 82 224 80

Tabel 12. Taotlused § 126¹³ lg 4, 2020-2021 


 


 

s
autor
Dilaila Nahkur-Tammiksaar

Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.

autor
Helina Uku

Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.