Pidevad muutused ongi uus stabiilsus

Põhja Ringkonnaprokuratuuri vaates on 2019. aasta märksõna kindlasti inimeste liikumine, mida 2019. tõi rohkem kui kunagi varem. Seda nii organisatsiooni sees kui ka prokuratuurist välja. 

Loomulikult on suure hulga inimeste vahetumine ja sellega kaasnevad tööalased ümberkorraldused väljakutse kogu Põhja Ringkonnaprokuratuuri personalile. Olen aga veendunud, et suures plaanis on inimeste liikumine ja ühes sellega ka uute inimeste lisandumine Põhja Ringkonnaprokuratuurile kasulik. Õigussüsteemis tervikuna on juristide liikumine väga soositud. Lisaks asutuse sisemistele liikumistele ning pensionile ja erasektorisse lahkujatele otsustas 2019. aastal lausa neli Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri liikuda kohtusüsteemi ja võtta endale kohtuniku vastutus. Vabanenud ametikohad andsid  kandideerimisevõimaluse ringkonnaprokurörideks pürgijatele ja ka uute inimeste liitumiseks meie meeskonnaga. Inimeste liikumine õigussüsteemis saab seda ainult parandada, muuta seda värskemaks, tuua sisse laiemat ja erinevat vaadet. Ka meie prokurörikonkursid on olnud väga edukad ja näitavad, et prokuröri amet on endiselt atraktiivne. Eelmisel aastal saime endale üheksa uut abiprokuröri ja kolm uut ringkonnaprokuröri, kõigil silmad säravad ja töötahet jagub. 

Eksimist ei tohi karta ja ebaõnnestumised on need, mis sunnivad meid vigadest õppima ja saama paremaks.

Loodame, et tulevikus toimub inimeste liikumine ka vastupidises suunas ja kohtunikud tulevad prokurörideks. Naljaga pooleks võib öelda, et 2020. aasta alguses see soov täituski, sest kohtusüsteemist liikus prokuratuuri juhiks ringkonnakohtunik Andres Parmas. Muidugi on liikumised olnud meie jaoks ka tõsine väljakutse, sest kui korraga lahkub mitu prokuröri, kellest jäävad maha mahukad keerulised kriminaalmenetlused, siis ei ole selle töö ümberkorraldamine lihtne. 

Peame tegema kõik endast oleneva, et menetlusaeg ei ületaks mõistlikkuse piiri, kuid prokuröride vahetumisel on paratamatult oma mõju.

Tahame, et mahukate ning keerukate kriminaalasjade menetlused kulgeksid kiiremini, ja peame tegema kõik endast oleneva, et menetlusaeg ei ületaks mõistlikkuse piiri. Kuid tuleb arvestada, et prokuröride vahetumisel on kindlasti tööd halvav mõju. Siinkohal soovin tänada vanemprokuröre, kes on töö korraldamise ja ümberjagamisega suurepäraselt toime tulnud, ja loomulikult ka kõiki prokuröre, kes on edasiliikunud kolleegide mahukad keerulised menetlused enda juhtida võtnud. Samuti aitäh kõigile, kes on võtnud endale juhendaja kohustuse ja meie uusi noori kolleege välja õpetavad.

Hoolimata liikumistest põhjustatud töökorralduslikest väljakutsetest oleme hästi hakkama saanud ja saime 2019. aastal palju tehtud. Kohtu ette on saadetud olulisi kelme ja autovargaid, näiteks Haponen ja Hirvi, Konstantin Letko jt, isa ja poeg Tšernõhhid. Tabatud on pedofiile, laste väärkohtlejaid, kes praegu kannavad oma teenitud karistust – nt Jaanus Tomberg.

Kohtus leidis lahenduse emotsionaalselt üks kõigi aegade keerulisim kriminaalasi: juhtum, kus kolm last suri gaasimürgitusse. Müts maha kõigi menetlejate ees, kes selle asjaga tegelesid. Lahendatud on jõhkraid ja menetluslikult keerulisi tapmisi, nagu Urmas Einroosi, Enriko Nurme, Igor Liiva või Ringo Ortikovi süüdistused; aga ka Poseidoni topeltmõrv. Sellega kasvatasime ka eluaegsete vangide arvu.

Üks koht, kus näeme oma töö selget mõju ühiskonnale, on võitlus perevägivallaga.

Inimkaubanduse menetluste käigus tuvastati 2019. aastal üle poolesaja võõrriikidest pärit inimkaubanduse ohvri. 2019. aastasse jääb mitu otsust maksu- ja majandusasjades, mille üle saame uhked olla: süüdi mõisteti Alexandr Vest, Olga Kozlovskaja, Kirill Tripolski, aga ka Kondratovitš, Šabõgi, Kruglov ja Bakhos Capital Invest OÜ. Viimases asjas mõisteti riigile avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks välja üle miljoni euro.

Tuleb tõsta esile, et 2019 konfiskeeriti Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt kohtusse saadetud kriminaalasjades kurjategijatelt kriminaaltulu ligi 1,4 milj euro ulatuses, s.o pea pool miljonit rohkem kui 2018. aastal. Oleme saatnud selge sõnumi, et kuritegevus ei tohi ennast ära tasuda.

Samuti jõudsid 2019. aastal kohtu ette olulised narkoasjad, olulisemad neist ehk Stanislav Averi jt süüdistus, Dmitry Pronin ja Aleksandr Ušakovi süüdistus; Eduard Avetjan jt ning Kaspar Käsperi kohtuasi. Narkosurmade arv Eestis on vähenenud ning ka meie tööl on olnud sellele otsene mõju.

Veel üks koht, kus näeme oma töö selget mõju ühiskonnale, on võitlus perevägivallaga. Pöördumisi nii politsei kui ohvriabi poole on üha rohkem, mis näitab, et oleme suutnud parandada ühiskonna teadlikkust ning ohvrite usaldust meie süsteemi vastu. Tunnustada tuleb kogukonnaprokuröride tööd, sest just nemad on inimesele kõige lähemal ja tagavad igapäevast turvatunnet.

Loomulikult on olnud ka õpikohti, asju, mida oleks saanud ja pidanud paremini lahendama. Aga eksimist ei tohi karta ja ebaõnnestumised on need, mis sunnivad meid vigadest õppima ja saama paremaks. Sel aastal on meie tähelepanud suunatud majandus- ja küberkuritegudele, aga jätkuvalt ka menetluse efektiivsusele ja kiirusele, menetlusökonoomikale, kriminaaltulu tuvastamisele ja selle konfiskeerimisele. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes ohvrikesksus, kuritegudega kokku puutunud alaealised ja perevägivald.

Tundub, et ütlus – uus stabiilsus on pidevad muutused – peab paika. Siiski soovin  Põhja Ringkonnaprokuratuurile 2020. aastaks rohkem stabiilsust ja töörahu, kui seda jagus möödunud aastasse.

autor
Saskia Kask

Saskia asus prokuratuuri tööle 2003. aastal abiprokuröri ametikohale. Aasta hiljem sai temast Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör. Saskia tegeles pikalt laste vastu suunatud kuritegude uurimisega. Aastani 2018 juhtis Saskia Põhja ringkonnaprokuratuuri narko-, organiseeritud ja raskete kuritegude osakonda. 1. jaanuarist 2019 asus ta ametisse juhtivprokurörina Põhja Ringkonnaprokuratuuri etteotsa. Seega täitub Saskial augustis 17 aastat teenistust prokuratuuris.