Eelnevatel aastatel näitas KarS § 255/256 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kohtusse saatmine jätkuvat langustrendi. 2021. aasta lõppedes tuli tõdeda, et nimetatud paragrahvide järgi kvalifitseeritavates tegudes esitati üksikud süüdistused (Lõuna Ringkonnaprokuratuur vs. Leedu autovargad). Kui 2020. aasta mõjuhinnangus kajastasime kohtumenetluses olevate asjade mahukust ja keerukust (eelkõige Riigiprokuratuuri vaates), võime 2021. aastale tagasi vaadates asuda seisukohale, et suur osa nimetatud kohtumenetlustest on jõudnud süüdimõistvate kohtuotsusteni. Jätkunud on organiseeritud kuritegevusega seotud ning avalikule julgeolekule ja riigikorrale ohtlike sihtmärgistatud isikute kuritegeliku tegevuse tõkestamine ja neile süüdistuse esitamine.

KarS § 255 ja § 256 järgi kvalifitseeritavate tegudega süüdistusi ei ole 2021. aastal Riigiprokuratuuri esitatud. Endiselt kestab kohtumenetlus Hubert Hirve / Pavel Gammeri KTÜ süüdistuses – olgugi et eelmise aasta aruandes prognoositi esimese astme lahendi saabumise aeg optimistlikult 2021. aasta teise poolaastasse, tuleb prognoosi korrigeerida ja esimese astme lahend võib tulla 2022. aasta teisel poolaastal. Samuti on Riigiprokuratuuril pooleli Gennadi Okunevi KTÜ osade liikmete, Jevgeni Medunitsa KTÜ ning Oleg Martovoi KTÜ süüdistustega seotud kohtumenetlused.

Jätkunud on organiseeritud kuritegevusega seotud ning avalikule julgeolekule ja riigikorrale ohtlike sihtmärgistatud isikute kuritegeliku tegevuse tõkestamine ja neile süüdistuse esitamine.

Organiseeritud kuritegevusega seotud olulisematest Riigiprokuratuuris esitatud süüdistustest on võimalik tuua välja järgnev.

  • 11.03.2021 esitati süüdistus KarS § 415 lg 11 p 3, 4; § 418 lg 1; § 4181 lg 1; 420 lg 1 järgi Assar Paulusele, kes süüdistuse esitamise ajal kandis veel karistust mh KarS § 256 lg 1 järgi süüdimõistmise eest. Seoses süüdistusega uues teos ei vabanenud Assar Paulus 14.04.2021, mil lõppes tema seitsme aasta pikkune vangistus, vaid ta vahistati ning viibib vahi all vähemalt kuni esimese astme kohtuotsuse tegemiseni, s.o 12.04.2022.

Riigiprokuratuuri KarS § 255/256 järgi esitatud süüdistustest jõustusid kaalukad süüdimõistvad otsused järgnevalt.

  • 13.03.2020. a mõisteti Harju Maakohtus kriminaalasjas nr 1-16-2411 süüdi nn Kuzyakini KTÜ ühenduse juht Andrey Kuzyakin KarS § 256 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks Andrey Kuzyankinile mõisteti muuhulgas viimase kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1 järgi süüdi Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Vels ja Aap Vels, keda karistati vangistustega vahemikus 4 aastat 5 kuud ja 9 päeva kuni 8 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2020. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja otsus jõustus 08.03.2021.
  • 28.05.2020. a mõisteti Harju Maakohtus kriminaalasjas 1-18-437 süüdi nn Kemerovo KTÜ. Maakohus mõistis ühenduse juhi Vyatcheslav Gulevichi KarS § 256 järgi süüdi ja karistas kaheksa aasta pikkuse vangistusega, mida Tallinna Ringkonnakohus oma 14.06.2021 otsuses korrigeeris ning mõistis karistuseks 12 aastat vangistust ning lisakaristusena väljasaatmise, keeluga naasta 10 aasta jooksul. Lisaks KTÜ peamisele juhile mõisteti Aleksandr Kozlov süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 16 aastat vangistust ning Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, Andres Ilm, Ilgam Ragimov, Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning karistati vangistustega ajavahemikus 4 aastat ja 10 kuud kuni 14 aastat. Otsus jõustus 10.11.2021.
  • Meeldetuletuseks toome siinkohal välja ka Haron Dikajevi KTÜ osas süüdimõistva otsuse jõustumise 06.01.2021 (kajastati lühidalt ka eelnevas mõjuanalüüsis), millega Haron Dikajev tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning karistati liitkaristusega 12 aastat vangistust ja Sergei Džavakjan tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1, § 3891 lg 1 - § 22 lg 3, § 201 lg 2 p 4 järgi ning karistati liitkaristusega 13 aastat vangistust. Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmetena mõisteti KarS § 255 lg 1 järgi süüdi Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleinik, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer ning (liit)karistusteks määrati vangistus vahemikus 6 aastat ja 6 kuud kuni 9 aastat ja 4 kuud.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur jätkab aastal 2021 Leedu organiseeritud kuritegevuse tõkestamist Eesti Vabariigi pinnal, lahendades sõidukivargustega seotud kriminaalasju. Eraldi tuleb ära märkida, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur on üks vähestest, kus aastal 2021 on esitanud süüdistusi KarS § 255/256 järgi. Samas on süüdistuste ja lahendite rohkusest hoolimata tegemist osaga ühest suurest kuritegelikust ühendusest, mille liikmete osas on süüdimõistvaid lahendeid tehtud juba mitmeid aastaid.

Viidates juba 2020. aasta organiseeritud kuritegevuse mõjuhinnangule ning kordamata juba seal kajastatud kriminaalasju ja otsuseid (Tartu Maakohtu 01.10.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-1270 Valerij Ostaševski, Audrius Ivanauskas, Viktoras Antanas Gricius, Žydrunas Stašaitis ja Klaidas Pacevicius süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 järgi), on oluline märkida, et aastal 2021 lisandus veel kolm jõustunud otsust ja kaks kohtusse saatmist Leedu autovaraste grupeeringu osas järgnevalt:

  • 1-20-9211 Tartu Maakohtu 06.03.2021 otsus Deividas Vasiliauskase süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 järgi (saadeti kohtusse üldmenetluses 14.12.2020 kriminaalasjas nr 20260100110);
  • 1-21-3686 Tartu Maakohtu 25.05.2021 otsus Alius Šiugždinise süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi (saadeti kohtusse 2021);
  • 1-21-7393 Tartu Maakohtu 16.11.2021 otsus  Aurimas Skirgaila süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja  § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ja Ricardas Gineika süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja  § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi (saadeti kohtusse 2021).

Tuleb selgitada, et nn Leedu autovaraste kriminaalasjad on jõudnud kriminaalmenetluste rahvusvahelise iseloomu tõttu kohtusse erinevate menetlustena (süüdimõistetud on Eesti Vabariigile üle antud Euroopa vahistamismääruste alusel mitmetest riikidest erinevatel ajahetkedel). Eelnevast kolmest lahendist kaalukaimaks tuleb pidada viimast, millega mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse juht Aurimas Skirgaila nii KarS § 256 lg 1 järgi kuritegeliku ühenduse juhtimises kui ka 32 varguse korraldamises. Otsuse kohaselt on kannatanute esitatud hagide hüvitamiseks arestitud süüdimõistetult arvestatav kogus vara.

Tuleb selgitada, et nn Leedu autovaraste kriminaalasjad on jõudnud kriminaalmenetluste rahvusvahelise iseloomu tõttu kohtusse erinevate menetlustena.

Organiseeritud kuritegevusega seotud olulisematest esitatud süüdistustest ja jõustunud lahenditest saab esile tuua järgnevad.

  • 04.05.2021 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-21-3002 mõisteti Robert Pohlak süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4; § 120 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ning Anneli Pohlak KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kohtuotsus väärib kohta organiseeritud kuritegevuse mõjuhinnangus Robert Pohlaku elupõliste kuritegelike sidemete tõttu. Ta asus organiseeritud kuritegevuse klassikaks saanud stiilis väljapressimisi toime panema ning järgides kriminaalse subkultuuri põhimõtteid, nõudis varalise kasu üleandmist ka seetõttu, et leidis, et kannatanu oli Robert Pohlaku (kui tagaotsitava) asukohast politseid teavitanud ning on seetõttu Pohlaku ees „võlgu“. 
  • 11.08.2021 Tartu Maakohtu otsusega asjas nr 1-21-4680 mõisteti Viktor Nikolajev süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja Marko Klaas KarS § 203 lg 1 - 22 lg 2, 3; § 214 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi. Viktor Nikolajevi näol on tegemist inimesega, kes on määratlenud end tellimuskuritegude täitjana ning on juba varem karistatud vanglas subkultuuri esindajate tellitud vägivaldse ründe eest. Käesolevas asjas on vanglas viibiv Marko Klaas edastanud Viktor Nikolajevile tellimuse panna põlema ühe inimese elamu ja Viktor Nikolajev ongi inimese talumaja maha põletanud. Marko Klaasi näol omakorda on tegemist Valga piirkonnas negatiivset võimu kehastanud kurjategijaga, kes kannab karistust organiseeritud kuritegevusele iseloomulike tegude eest. Käesolevas asjas on talle süüks arvatud ka üks ammune väljapressimine, aga lisaks on ta üritanud kaasvangide vahendusel survestada tunnistajat ütlustest loobuma. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemine isikulise tõendiallika survestamise näol on üks organiseeritud kuritegevuse tunnuseid. See raskendab tõe tuvastamist ning kindlustab peitkuritegevuse haaret.

2021. aastal saadeti Viru Ringkonnaprokuratuurist üldmenetluses kohtusse kriminaalasi, milles esitati süüdistus J. R.-le, S. B.-le KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 järgi; D. R.-le, V. S.-le KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi ning A. P.-le KarS § 255 lg 1 järgi. Kuritegelik ühendus on süüdistuse kohaselt suunatud rahvatervisevastaste süütegude toimepanemisele. 

Lääne Ringkonnaprokuratuurist on kohtusse saadetud neli kriminaalasja, mille mõju (piirkondlikule) organiseeritud kuritegevusele on tuvastatav. Oluline on märkida, et kahe kriminaalasja süüdistatavad on eelnevalt tunnistatud süüdi kas kuritegelikku ühendusse kuulumises või selle juhtimisele kaasaaitamises. 

  • 11.06.2021 saadeti üldmenetluses kohtusse kriminaalasi, milles üks KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi süüdistatavatest on eelnevalt mõistetud süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ning KTÜ juhiga koos narkokuritegude toimepanemise eest ning teine nimetatud KTÜ juhiga narkokuritegude toimepanemise eest. Kriminaalasjas kohtusse saatmisel on pärssiv mõju piirkondlikule organiseeritud kuritegevusele ning see on oluline ka käideldava narkoaine koguse vaates.
  • 01.03.2021 saadeti üldmenetluses kohtusse kriminaalasi, milles ühel KarS § 184 lg 1 järgi süüdistatavatest on kehtiv karistus KarS § 256 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning tema kuritegeliku tegevuse tõkestamine mõjutab piirkondlikku organiseeritud kuritegevust. 

Jõustunud kohtuotsuste osas tuleb Lääne Ringkonnaprokuratuuri korral organiseeritud kuritegude kokkuvõttes tuua välja kaks.

  • 06.07.2021 Pärnu Maakohtus kokkuleppemenetluse otsusega asjas (1-21-4519), milles mõisteti süüdi mh Mark Raul Laanela. Süüdistus seisnes Venemaalt varastatud autode Eestisse toimetamises ja arvele võtmises ning Taanist varastatud ekskavaatorite pankadele ja liisingufirmadele müümises. Riigiprokuratuuri hinnangul tuleb Mark Raul Laanela isikut käsitleda koosmõjus tema suhtes 22.03.2021 Harju Maakohtu lahendiga nr 1-21-1824, milles isik mõisteti süüdi tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises ning palju kõneainet tekitanud Hubert Hirve ja Pavel Gammeri KTÜ protsessil tunnistaja staatuses olnud Kristian Kesneri kasutuses oleva sõiduauto süütamises.
  • 19.04.2021 (1-21-47) ja 24.08.2021 (1-21-4736) otsustega mõisteti Pärnu Maakohtus süüdi Moldova kodanikud Ion Odagiu, Marin Morari, Anatoli Axacal ja Evgheni Iusiumbeli, kes käisid Eesti Vabariigis erinevaid sularahaautomaate elektrooniliselt mõjutamas ja gaasiga õhkimas. On alust arvata, et tegemist on pigem rahvusvahelise grupeeringu liikmetega, kes panevad sarnaseid tegusid toime mujalgi Euroopas. Kriminaalasjades mõistetud karistused ja sissesõidukeelud annavad välisriikide organiseeritud kuritegevusele mõista, mis neid võib Eesti Vabariigis kuritegusid toime pannes oodata, pannes nimetatuid kindlasti hindama meie kodumaaga seotud riske ning kuritegude avastamisvõimekust. Eelnevast tulenevalt ning hoolimata esitatud süüdistusparagrahvidest (vargus) tuleb rahvusvaheliste grupeeringute liikmete või „musta töö“ tegijate ebaseadusliku tegevuse pärssimist käsitleda mitte kõigest piirkondlikku, vaid riiklikku mõju omavana.

Riik on andnud selge signaali, et kuritegelike ühenduste juhtimine on raske esimese astme kuritegu, milles süüdimõistmise korral võivad mõistetavad karistused olla karistusmäära keskmisest suuremad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et aastal 2021 on organiseeritud kuritegevust tugevalt mõjutanud kohtusse saadetud süüdistusaktide ja kokkulepete kõrval eelkõige suurt mõjuvõimu omavate ning pikaajaliselt tegutsenud laiahaardeliste kuritegelike ühenduste (Dikajev, Kemerovo, Kuzjakin) süüdimõistvate otsuste jõustumine ning kohtuotsustega määratud pikaajalised vangistused. Riik on andnud selge signaali, et kuritegelike ühenduste juhtimine on raske esimese astme kuritegu, milles süüdimõistmise korral võivad mõistetavad karistused olla karistusmäära keskmisest suuremad.

Endiselt on vähenenud (kuid mitte kadunud) nn „katust“ pakkuvate organisatsioonide mõjuvõim varjatud majanduskuritegevusega tegeleva organiseeritud kuritegevuse kasuks. Järgnevate aastate ülesandeks saab legaalse majandustegevuse seest ja vahelt kuritegude avastamine ning muutunud kohtupraktika valguses selle tõendamine organiseeritud kuritegevusena ja kuritegelike ühendustena. Piirkonnad on asjakohaselt reageerinud õigusemõistmisevastaste tegude märkamise suhtes, kuivõrd riigi poolt tõe tuvastamise takistamine on laiemas vaates tegevus, mis toetab organiseeritud kuritegevuses ja kriminaalsetes subkultuurides levinud reeglitel põhinevat suhtumist, et õiguskaitseasutustega koostöö tegemine on taunitav. Samuti on jätkuvalt tõkestatud välisriikide organiseeritud grupeeringute poolt üksikkuritegude toimepanemine Eesti Vabariigi territooriumil ning on pärsitud kas siis kohtuotsuste või muu õiguskaitseasutustele teadaoleva info pinnalt organiseeritud kuritegevusega seotud isikute ebaseaduslikku tegevust.

s
autor
Kati Reitsak

Kati Reitsak liitus prokuratuuriga 2005. aastal. 2011. aastast on ta riigiprokurör ning tema juhtida on kriminaalmenetlused, mida uurib Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele pühendunud meeskond. Nii mõnegi kuritegeliku ühenduse juht ja liikmed on saanud süüdimõistva kohtuotsuse ning pika vangistuse tema juhitud kriminaalmenetlustes. Kati valiti 2019. aastal parimaks riigiprokuröriks.