Tugevatoimelised uimastid

Ülevaade tugevatoimeliste uimastite tootmise ja laiaulatusliku levitamise kriminaalasjadest 2024. aastal 

1. Sissejuhatus

Alates 2022. aastast on peamine proovikivi ja negatiivne trend sünteetilised opioidid, nende lai levik ning nendest tingitud kahju rahvatervisele. Teise negatiivse suundumusena on näha kokaiini laia levikut.

Peamiselt levivadki Eesti mustal turul kahte tüüpi sünteetilised opioidid: eri nitaseenid (eeskätt proto- ja metonitaseen) ning karfentanüül. Viimastel aastatel on nendega seotud juhtumite arv ja kogused märgatavalt kasvanud ning nüüdseks on süüdi mõistetud kümneid Läti Vabariigi kodanikke ja elanikke, kes on neid aineid käidelnud. Ei ole saladus, et käesoleval kümnendil pärinevad sünteetilised opioidid eeskätt Läti Vabariigist ja sealsetelt kurjategijatelt. See selgub ka siinses ülevaates kajastatud kriminaalasjadest. Nii on viimastel aastatel märgatavalt tihenenud koostöö Läti ja Eesti Vabariigi ametivõimude vahel, s.o prokuratuuri ja politsei vahel kõikides piirkondades. See on igati mõistetav, kuna sünteetilised opioidid levivad endiselt peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kuid möödunud aastal oli märgata levikut ka Lõuna-Eestis.

Lisaks on aasta-aastalt kasvanud kvaliteetsema kokaiini kättesaadavus nii Eestis kui ka mujal Euroopas – see kajastub eri kriminaalmenetluste raames ära võetud kokaiini koguse suurenemises. Kui möödunud kümnendil (s.o 2010–2020) oli ühe kilogrammi ja enama kokaiini kättesaamine mõnes kriminaalasjas pigem harv juhus (mõnel üksikul korral aastas), siis viimastel aastatel on kurjategijatelt üha sagedamini leitud ja ära võetud enam kui kilogramm kokaiini. Samuti on märgata, et tarbijateni jõuab aina parema kvaliteediga kokaiin ning arvestades, et kokaiini müügihind pole suure pakkumise tõttu üleüldise inflatsiooniga võrreldes tõusnud, on see tarbijatele taskukohasem. Ka regulaarsed reoveeuuringud kinnitavad, et kokaiini tarbimine on viimastel aastatel tõusuteel (seejuures on kasvanud ka kanepi tarbimine). Kokaiini tarvitatakse üle Eesti ning see ei ole ainult suuremate linnade jõukamale elanikkonnale taskukohane aine, vaid sisuliselt kättesaadav kõikjal. Kuna kokaiin pärineb Lõuna-Ameerikast, on suuremate koguste importimisega seotud inimesed, kellel on seoseid Eestis organiseeritud kuritegevusega ja staažikate narkokurjategijatega, kellel on rahvusvahelised kontaktid teiste kurjategijatega.

2. Üledoosiga seotud surmade statistika 2024

Eelmises peatükis mainitud kahe negatiivse trendi tõttu on sel aastal märkimisväärselt tõusnud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Esialgsete ja kinnitamata andmete kohaselt on sel aastal üledoosist põhjustatud surmasid ligikaudu kaks korda enam kui aastail 2018–2021, mil surmade arv varieerus 27st 39ni. 2022. aastal üledoosist põhjustatud surmade arv kahekordistus, jõudes 79 surmani, ning ülemöödunud aastal (2023) oli viimase 10 aasta rekord – 117 surma. Viimati oli surmade arv suurem 2012. aastal, mil üledoosi tõttu suri 170 inimest. Praeguseks ei ole saabunud veel EKEI lõplikke andmeid, kuid 2024. aasta üledoosist põhjustatud surmade arv on eelduslikult mõnevõrra väiksem, aga jääb samasse suurusjärku eelneva aastaga (2023. aastal oli esimese 11 kuuga 107 surma, samas kui 2024. aastal on esimese 11 kuuga 91 surma).

Üledoosist põhjustatud surmajuhtumite seas on umbes pooltel juhtudel tuvastatud sünteetiliste opioidide tarvitamine. Samuti on märgata, et üledoosi ja surma põhjustab eri ainete koos tarvitamine, sealhulgas rahustite ja ergutava toimega narkootiliste ainete, näiteks kokaiini, koos tarvitamine. Reoveeuuringud kinnitavad ka, et kokaiin levib üha enam väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut ning see on kättesaadavam laiemale ühiskonnarühmale. Mis puutub narkootiliste ainete levikusse, siis sünteetiliste opioidide regulaarset tarvitamist on märgata lisaks Põhja- ja Ida-Eestile ka Lõuna-Eestis – see on samuti negatiivne trend võrreldes varasemate aastatega, mil väljaspool Põhja- ja Ida-Eestit regulaarset sünteetiliste opioidide tarvitamist ei olnud.

3. Prioriteetsed kriminaalasjad, mis saadeti 2024. aastal kohtusse

Kokkuvõttes esitati 2024. aastal süüdistused 17 prioriteetses kriminaalasjas: Põhja Ringkonnaprokuratuuris 8, Riigiprokuratuuris 4, Lääne Ringkonnaprokuratuuris 3 ning Lõuna ja Viru Ringkonnaprokuratuuris kummaski 1 asjas.

1) Oleg Beršakov süüdistuses KarS § 184 lõike 2¹, § 213 lõike 2 punktide 3 ja 4 ning § 394 lõike 2 punktide 1 ja 3 järgi; Konstantin Ivanov süüdistuses KarS § 213 lõike 2 punktide 3 ja 4 ning § 394 lõike 2 punktide 1 ja 3 järgi.

Oleg Beršakovi süüdistatakse selles, et tema – olles Tallinnas Virbi 4 asuva apteegi omanik, juhataja (sh proviisor) ja ainus juhatuse liige, kes omas tegevusluba, millega kaasnes õigus käidelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid retseptiravimeid – andis vähemalt alates 2010. aasta veebruarist kuni 2020. aasta mai lõpuni ebaseaduslikult ilma arsti ettekirjutuseta edasi erinevaid psühhotroopseid aineid. Süüdistuse kohaselt müüs ta neid ebaseaduslikult vähemalt 4672,3 karpi, millest teenis kriminaalset tulu 192 142,24 eurot. Maakohtu menetlus on lõppenud, kohtuotsus kuulutatakse välja 27.02.2025.

2) Toomas Kristal süüdistuses KarS § 184 lõike 2¹ järgi.

Toomas Kristalile esitati süüdistus 1245,87 g kokaiini ja 819,1 g kanepi ebaseaduslikus käitlemises vähemalt 87 038,7 euro suuruse varalise kasu teenimise eesmärgil. Maakohus mõistis Toomas Kristali süüdi KarS § 184 lõike 1 järgi, kuid prokurör on esitanud apellatsiooniteate.
3) Sergei Sorokin süüdistuses KarS § 184 lõike 21 järgi; Sergei Nikolajev, Dmitri Balabanov, Katrin Tõke, Tatjana Borissenko ja Marina Tõke süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Grupp tegeles amfetamiini, kokaiini ja protonitaseeni rahvusvahelise veoga Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Sergei Sorokin kui grupi juhtfiguur mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lõike 2¹ järgi ning teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. Ta mõisteti süüdi u 12 kg amfetamiini, u 1 kg kokaiini ja u 10 g protonitaseeni ebaseaduslikus käitlemises eesmärgiga teenida kriminaaltulu kokku vähemalt 135 654 eurot.

4) Yağiz Biler süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2 ning lõike 2¹ järgi; Andero Merila, Sem Karlos Kolk, Thomas Brand, Carl Robert Pae süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi; Tristan Tõnts süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Viidatud kriminaalasjas mõisteti eri narkootiliste ainete käitlemises süüdi 6 inimest, sealhulgas Türgi Vabariigi kodanik Yağiz Biler. Yağiz Biler juhtis vähemalt alates 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta detsembrini gruppi, mis tegeles ebaseaduslikult suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega, sealhulgas ainete sisseveoga Eesti Vabariiki ning Eesti Vabariigis narkootiliste ainete hankimise ja edasimüügiga. Eesti-sisese müügiga tegelemiseks moodustas Yağiz Biler grupi Andero Merilaga, kelle ülesanne oli korraldada narkootilise aine edasimüüki Eestis. Andero Merila vahendas Yağiz Bileri kaudu saadud narkootilist ainet nii Thomas Brandile kui ka Sem Karlos Kolgile, et võimaldada neil ebaseaduslikku ainet edasi müüa enda äranägemise järgi. Selles grupis oli isikutel selge rollijaotus: Yağiz Biler oli isik, kes lõi tingimused narkootilise aine saamiseks, Andero Merila aga korraldas transporti narkootilise aine Eestisse toimetamiseks (otsis inimesed, kes oleks nõus seda tegema). Yağiz Biler mõisteti süüdi narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil ja teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega.

5) Atvars Kozlovskis ja Arturs Jegorovs süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Läti Vabariigi kodanikud mõisteti Harju Maakohtu otsusega süüdi vähemalt alates 2022. aasta algusest kuni 2023. aasta 25. juulini Läti Vabariigist Eesti Vabariiki narkootiliste ainete – metonitaseeni ja nitaseeni – organiseerimises ning rahvusvahelises veos. Narkootilisi aineid oli kokku ligi 2,8 kg, joobe oleks neist saanud ligi 5 miljonit inimest. Neid karistati vastavalt 10 ja 11 aasta pikkuse vangistusega, neile kohaldati sissesõidukeeld ja väljasaatmine 10 aastaks ning neilt mõisteti laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 114 210 eurot.

6) Roman Stankevitš süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 2 ja § 424 lõike 2 järgi.

Roman Stankevitš oli Arturs Jegorovsi ja Atvars Kozlovskise organiseeritud ainete edasimüüja Eesti Vabariigis. Ta mõisteti süüdi u 500 g nitaseenide ebaseaduslikus käitlemises – ta käitles karfentanüüli, metadooni, metonitaseeni ja protonitaseeni.

7) Roman Borontsov ja Roman Rudakov süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi.

Roman Borontsov mõisteti süüdi 519 g protonitaseeni ja metonitaseeni käitlemises, millest 338,4 g oli koguni 70% sisaldusega. Kokku oleks sellest ainest võinud joobe saada 3,3 miljonit inimest. Neid karistati vastavalt 11 aasta 7 kuu ja 23 päeva pikkuse ning 6 aasta pikkuse vangistusega.

8) Roman Žulanov süüdistuses KarS § 184 lõike 1 järgi; Aleksei Petrov süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 2 järgi.

Roman Žulanov mõisteti süüdi 207,48 g protonitaseeni käitlemises ja teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. Aleksei Petrov mõisteti süüdi 149,54 g metonitaseeni käitlemises ning teda karistati 6 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Mõlema kriminaalasja puhul pärinesid ained Lätist.

9) Igor Ginzburg süüdistuses KarS § 184 lõike 2¹ järgi.

Igor Ginzburgi süüdistatakse eri narkootiliste ainete käitlemises Ida-Virumaal, muu hulgas u 435 g proto- ja metonitaseeni käitlemises, mille ta hankis koos teise inimesega Lätist, et müüa narkootilisi aineid Ida-Virumaal suure varalise kasu saamise eesmärgil. Peale proto- ja metonitaseeni käitlemise süüdistatakse Igor Ginzbergi amfetamiini ja MDMA käitlemises.

10) Mykyta Tkachenko ja Ivan Yatsenko süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi; Roman Masko süüdistuses KarS § 184 lõike 1 järgi.

Kokkuleppemenetluses mõisteti süüdi 3 Ukraina kodanikku, kes müüsid Lõuna-Eestis rakenduse Telegram grupis narkootilisi aineid, sealhulgas kokaiini, amfetamiini, MDMAd ja kanepit, ent ka sünteetilisi opioide (proto- ja metonitaseeni). Ivan Yatsenkot karistati 5 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, Mykyta Tkatchenkot 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning Roman Maskot 3 aasta ja 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

11) Reinis Locans süüdistuses KarS § 184 lõike 1 järgi.

Läti Vabariigi kodanik Reinis Locans mõisteti süüdi selles, et ta tõi 2022. aastal Eestisse müümiseks u 750 g kokaiini.

12) Andrei Golovatšjov süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 2 järgi.

Kriminaalsajas esitati Andrei Golovatšjovile süüdistus u 175 g proto- ja metonitaseeni käitlemises, mille ta tõi 2024. aasta juulis Lätist Eestisse. Kokku saanuks narkojoobe vähemalt 153 500 inimest.

13) Anton Slepnjov ja Maksim Ovtšinnikov süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Süüdistus esitati selles, et 20- ja 21-aastased mehed tõid 2024. aasta mais Lätist Eestisse 1,6 kg amfetamiini ning 100 g kanepit.

14) Sergei Klimov süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 2 järgi.

Sergei Klimov mõisteti süüdi u 200 g proto- ja metonitaseeni käitlemises 2024. aasta veebruaris Tallinnas. Ainest oleks saanud narkojoobe ligikaudu 223 500 inimest. Sergei Klimovit karistati 7 aasta pikkuse vangistusega ja lisaks mõisteti temalt konfiskeerimise asendamise korras välja 37 500 eurot.

15) Maris Brojevs, Sergejs Gribust, Deniss Veremeičiks, Janek Puller, Andrejs Kleins, Erik Alisijevitš, Edmund Simanis ja Ilja Lilitškin süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 ja punkti 2 järgi.

Viidatud kriminaalasjas mõisteti sünteetiliste opioidide käitlemises süüdi kokku 8 inimest, kellest 7 olid osa grupist, mis tegeles karfentanüüli ja metadooni müügiga. Süüdistuse järgi müüdi perioodil 20.12.2022–04.03.2023 Eestis olnud inimestele 22 000 euro eest 300 g (3 × 100 g) narkootilist ainet, millest oleks joobe saanud 78 195 inimest.

Asja teeb markantseks see, et peamised organisaatorid Maris Brojevs ja Deniss Veremeičiks viibisid sel ajal (ja viibivad ka praegu) vanglas, neist esimene Eestis Viru Vanglas ja teine Läti vanglas. Duo kaasas oma tegevusse samuti Läti vanglas olnud Sergejs Gribustsi ning vabaduses viibinud Janek Pulleri, Andrejs Kleinsi, Erik Alisijevitši ja Ilja Lilitškini. Seejuures oli Maris Brojevs mõni kuu varem süüdi mõistetud narkokuriteos ning teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega – tol korral toimetas ta samuti Eestisse karfentanüüli ja metadooni segu (seda otsust kajastati ka ülemöödunud aasta kokkuvõttes). Läti vanglas viibinud inimesed kasutasid vabaduses viibivate inimestega suhtlemiseks mobiiltelefone ja Telegrami rakendust ning koordineerisid seeläbi nende tegevust – nad toimetasid aine peidikute kaudu ostjani ja ostjalt raha omakorda peidikute kaudu vangide või nende lähedasteni.

Sergejs Gribusts mõisteti Eestis 2017. aastal süüdi mõrva eest ja teda karistati 15 aasta pikkuse vangistusega, 2018. aastal saadeti ta karistust kandma Lätti. Maris Brojevsit karistati Eestis 2022. aasta augustis narkokuriteo eest 6 aasta pikkuse vangistusega ning 2023. aasta märtsis saadeti ta karistust kandma Lätti. Varem on teda Lätis karistatud ka mõrva eest. Deniss Veremeičiks mõisteti viimati Lätis 2021. aastal süüdi narkokuriteo eest ning teda karistati 6 aasta 6 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti viidatud kriminaalasjas Maris Brojevsile 8 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust; Deniss Veremeičiksile 7 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust ning Sergejs Gribustsile 12 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust. Ülejäänud 5 süüdistatavale mõisteti osaliselt tingimisi vangistused. Samuti konfiskeeriti ja mõisteti süüdistatavatelt välja 25 500 eurot.

16) Vladislavs Asanovs süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Läti kodanik Vladislavs Asanovs mõisteti süüdi ning teda karistati 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Vladislavs Asanovs oli nn kuller, kes tõi Lätis vahi all viibiva kurjategija palvel Lätist Eestisse proto- ja metonitaseeni segu. Nii toimetas ta 2024. aasta veebruarist kuni aprillini kolmel korral Lätist Pärnusse müügiks 200 g narkootilise aine segu (kokku 600 g), millest kahel korral andis aine ka üle. Viimasel korral peeti V. Asanovs ainega kinni. Lätis viibib praegu vahi all Asanovsit varustanud inimene, kes loovutatakse pärast sealse menetluse lõppu Eestile, et viia tema suhtes kohtueelne menetlus lõpule. Narkootilisest ainest oleks joobe saanud 588 611 inimest.

17) Diana Pavlova, Ramils Kleins ja Arnis Brezovskis süüdistuses KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Läti kodanikud Diana Pavlova, Ramils Kleins ja Arnis Brezovskis mõisteti süüdi proto- ja metonitaseeni segu käitlemises ning müügis. Diana Pavlova müüs kokku 3 korral 2023. aasta märtsist juunini narkootilise aine segu nii Tallinnas kui ka Riias 8700 euro eest ning ta peeti 2023. aasta juuli lõpus koos narkootilise ainega kinni. Kokku käitlesid nad 265 g proto- ja metonitaseeni segu, millest saanuks narkojoobe 187 500 inimest. Diana Pavlovat kui grupi juhtfiguuri karistati 5 aasta pikkuse vangistusega, tema abilisi karistati osaliselt reaalse vangistusega: R. Kleinsi 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millest ta kandis ära 8 kuud, ning A. Brezovskist 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, millest ta kandis ära 2 kuud.

4. 2024. aastal jõustunud kohtuotsused KarS § 184 lõike 21 süüdistusega kriminaalasjades

Möödunud aastal jõustusid neljas kriminaalasjas otsused viie inimese suhtes, kellele oli esitatud süüdistus KarS § 184 lõike 2¹ järgi ehk narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Viimase kolme aasta jooksul on esitatud süüdistus KarS § 184 lõike 21 järgi 13 kriminaalasjas 14 inimesele. Seega esitatakse KarS § 184 lõike 2¹ süüdistust väga harva, mistõttu on nende kriminaalasjade esiletõstmine oluline. KarS § 184 lõike 21 süüdistusega kriminaalasjad on praktikas ka ühed enim aega ja ressurssi nõudvad menetlused, millesse on väga palju panustanud nii uurimisasutused kui ka prokuratuur. Seda just põhjusel, et tegu on üldjuhul rahvusvahelise mõõtmega kriminaalasjadega, kus käideldakse ülisuures koguses narkootilisi aineid, mis on väärt sadu tuhandeid või suisa miljon eurot ja rohkem. Tõrvatilk meepotis on asjaolu, et üks süüdimõistetutest (Yağiz Biler) ei kandnud ära isegi üht aastat talle mõistetud karistusest (7 aastat vangistust) ning ta vabastati KrMS § 424¹ alusel. Säärase signaali edastamine tingib aga selle, et kui selline praktika muutub valdavaks, laiendavad välisriikide kurjategijad üha rohkem oma tegevushaaret Eestisse.

Ühes kriminaalasjas mõistis Harju Maakohus 18.06.2024 kokkuleppemenetluses süüdi Türgi Vabariigi kodaniku Yağiz Bileri KarS § 184 lõike 2 punkti 2¹ järgi; Andero Merila, Sem Karlos Kolki, Thomas Brandi ja Carl Robert Pae KarS § 184 lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi ning Tristan Tõntsi KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi.

Harju Maakohus tunnistas Läti kodaniku Renãts Granovskise süüdi KarS § 184 lõike 2¹ järgi ja Venemaa kodaniku Alexey Kulkovi KarS § 184 lõike 2 punkti 1 järgi. Renãts Granovskist karistati kokku 9 aasta 8 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistusega. Temalt konfiskeeriti ligikaudu 25 000 euro väärtuses vara ning konfiskeerimise asendamise korras mõisteti lisaks välja 60 000 eurot.

Renãts Granovskis ja Mihhail Vassiljev tegelesid vähemalt alates 2022. aasta suvest narkootiliste ainete – amfetamiini, kokaiini, hašiši, kanepi, metonitaseeni ja protonitaseeni – rahvusvahelise veoga Lätist ja Hollandist Eestisse ning siin edasimüügiga. Narkootiline aine transporditi Eestisse kohvrites, mis olid paigutatud Eestisse transporditavasse autosse või toodi siia kullerfirma vahendusel. Eestis oli värvatud narkootiliste ainete kulleriks ja peitjaks Alexey Kulkov. Kokku käitlesid Renãts Granovskis ja Mihhail Vassiljev vähemalt 35,246 kg amfetamiini, 935,3 g kanepit, 579,5 g metonitaseeni, 517,2 g protonitaseeni, 147,97 g kokaiini, et teenida kriminaaltulu vähemalt 166 774,8 euro väärtuses. Kokku käitlesid Renāts Granovskis ja Mihhail Vassiljev narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe 2 268 637 inimesele.

Pärast kolme ja poole aastast pikkust üldmenetlust jõustus kohtuotsus, millega mõisteti süüdi Gruusia kodanikud Peter Perkin ja Davit Mantskava. Peter Perkinit karistati 11 aasta pikkuse vangistusega ning Davit Mantskavat 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
Davit Mantskava pani kohtumenetluse ajal elektroonilisele valvele allutatuna toime ka teise kuriteo, kui kasutas kättemaksuks ütluste andmise eest tunnistaja suhtes vägivalda. Seetõttu mõisteti ta süüdi ka teise menetluse raames KarS § 323 järgi. Seda kriminaalasja on varasemas kokkuvõttes kajastatud ja samuti on see saanud ohtralt ajakirjanduse tähelepanu.

Peter Perkin ja Davit Mantskava mõisteti süüdi 239,1 kg kanepi käitlemises, millest saab narkojoobe ligikaudu 318 828 inimest. Samuti mõistis kohus nad süüdi 1994 g MDMA kristalli (puhtal kujul narkootilist ainet 1539 g), 6170 MDMA tableti (puhtal kujul ainet vähemalt 1066 g) ja 2 kg ketamiini (puhtal kujul ketamiini 1456 g) käitlemises, millest saanuks narkojoobe 23 715 inimest. Peter Perkin mõisteti süüdi lisaks ka 1,2 kg kokaiini käitlemises, millest saanuks narkojoobe 18 938 inimest. Seega mõisteti Peter Perkin süüdi narkootikumide käitlemises koguses, millest saanuks narkojoobe 361 481 inimest. Selliste koguste käitlemine on Eesti Vabariigis üliharv ja säärases mahus narkootilise aine süüdistusega kriminaalasju jõuab kohtusse üksikuid. Samuti tuvastas maakohus, et Peter Perkin ja kaassüüdistatav Davit Mantskava käitlesid narkootilisi aineid pikka aega, kasutades selleks ära noori inimesi, ning tegu oli rahvusvahelise mõõtmega narkokuriteoga.

Peale pika vanglakaristuse ja lisakaristuse riigist väljasaatmise ning sissesõidukeelu näol konfiskeeriti Peter Perkinilt ja Davit Mantskavalt vara kokku 40 911 euro väärtuses. Lisaks mõisteti Peter Perkinilt välja 246 995 eurot ja Davit Mantskavalt 234 502 eurot, s.o 481 498 eurot, mis tuleb süüdistatavatel tasuda riigituludesse.

Viimaks, möödunud aasta lõpus jõustus süüdimõistev kohtuotsus Jevgenijs Birinsi suhtes. Ka seda kriminaalasja lahendati üldmenetluses ja otsus jõustus pärast 3 aasta pikkust menetlust. Jevgenijs Birins mõisteti süüdi KarS § 184 lõike 2¹ järgi ning teda karistati 13 aasta pikkuse vangistusega, samuti konfiskeeriti temalt 0,6895559 bitcoin’i ja mõisteti välja 86 590 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse.

Jevgenijs Birins mõisteti süüdi selles, et ta käitles alates 2017. aasta algusest kuni vähemalt 2020. aasta 20. juulini narkootilisi aineid pimeveebis, kasutades selleks Eesti Vabariigis asuvaid vahendajaid. Eri aegadel vahendasid narkootilisi aineid Ott Koiv, Raiko Kaljula ja Rego Säde (kuni 21.05.2019), pärast nende vahistamist Kevin Prost, Andre Kuslapuu ja Rico Järve (alates 2019. aasta juulist kuni 15.01.2020) ning pärast nende vahistamist Jevgeni Fedotov ja Vjatšeslav Arestov (alates 2020. aasta märtsist kuni 20. juulini).

Selliselt käitles Jevgenijs Birins Eestis kokku vähemalt 32 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit, vähemalt 45 657 MDMAd sisaldanud ecstasy’t, vähemalt 6198 g MDMAd kristallina, 3631 g kokaiini sisaldavat pulbrit, 3626 g narkootilist hašišit, 2348,19 g ketamiini sisaldavat pulbrit, 1945 g mefedrooni sisaldavat pulbrit, 4491 LSDd sisaldavat marki, 1519 g marihuaanat ja 340 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Narkootilisi aineid käitles ta selleks, et saada suurt varalist kasu ehk teenida 1 111 493 euro suurust kriminaaltulu.

5. Kokkuvõte

Kokkuvõttes saab öelda, et suuremad muutused on narkootiliste ainete turul toimunud just sünteetiliste opioidide ja kokaiiniga seoses. Mõlema kättesaadavus on kasvanud ja just nende tõttu on viimastel aastatel kasvanud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmad. Ka ülevaates kajastatud kriminaalasjadest nähtub, et kohtusse saadetakse üha enam kriminaalasju, kus suures koguses sünteetiliste opioidide käitlemises süüdistatakse Läti Vabariigi kodanikke. Seejuures on kohtusse saadetud hulk kriminaalasju, kus inimesi süüdistatakse sadades grammides või isegi suuremas koguses sünteetiliste opioidide käitlemises. Möödunud kümnendi keskpaigas, kui sünteetiliste opioidide levik oli samuti suur (eeskätt fentanüül) ja üledoosist põhjustatud surmade arv samaväärne, saadeti taolisi kriminaalasju kohtusse harvem, s.t kätte saadud kogused ei olnud niivõrd suured. Kuna uurimisasutuste ja prokuratuuri ressurss on piiratud, peab endiselt üks prioriteet olema võitlus tugevatoimeliste uimastite, eeskätt sünteetilisi opioide levitajate vastu. Ka kokaiini puhul esitati möödunud aastal sisuliselt kõikides piirkondades süüdistus vähemalt 0,5 kg kokaiini käitlemises (mitmel puhul ka enam kui 1 kg käitlemises) ning kohtusse saadeti kriminaalasju, kus kokaiini üritati läbi Eesti vedada teistesse riikidesse (nt Soome ja Venemaale). Veel mõni aasta tagasi olid säärases mahus süüdistused üksikjuhtumid, kuid nüüd saab neid lugeda juba kahe käe sõrmedel.

Riigiprokuröri hinnangul peaks 2025. aasta peamised eesmärgid narkokuritegevuse vastases võitluses jääma üldjoontes samaks, nagu sai märgitud 2024. aasta ülevaates, s.o:

1. sünteetiliste opioididega seotud menetlused, et tuvastada suuremad tarnijad ning tõkestada nende ainete sissevedu ja müüki; veelgi tihedam koostöö Läti Vabariigiga;
2. kokaiini sisseveo ja levitamisega seotud gruppide tegevust kärpivad menetlused.

 

TUGEVATOIMELISTE UIMASTITE TOOTMINE JA LAIAULATUSLIK LEVITAMINE

Eesmärk: uimasti üledoosidesse suremus väheneb; kõige ohtlikumad narkootilised ained turul ei püsi; sõltuvuste pealt rikastumisvõimalused vähenevad; vahelejäämisrisk nende isikute jaoks, kes toodavad või levitavad rikastumise eesmärgil kõige ohtlikumaid uimasteid, suureneb; rahvusvaheline uimastitransiit läbi Eesti püsib madal.

Mõõdikud:

• üledoosidega seotud surmad (kord aastas); 
• KarS § 184 lg 2¹ süüdistusega kohtusse saadetud kriminaalasjade arv;
• Narkokuritegudega seotud kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu.