"Põhjaranniku esikaas"
10. detsembri Põhjaranniku esikaanel veel ei teatud, mis oli tegelikult juhtunud.
 

Günter Koovit: emotsionaalselt on seda laadi juhtumite lahendamine prokuröri jaoks kõige raskem võimalikest

Kogu Eestit vapustas lugu Narvas 04.12.2015 kaduma jäänud 14-aastasest Darjast, kelle surnukeha leiti mõned päevad hiljem Narvas Pähklimäe terviserajalt. Kohalikud hakkasid Darja surmas kohe nägema seoseid mõni aasta varem toime pandud Varvara tapmisega ning kahtlustasid, et Narvas võib tegutseda sarimõrvar. Õnneks see nii ei olnud ning nendel kahel sündmusel puudus seos.

Tegemist oli algusest peale väga suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud kriminaalmenetlusega. Seda tõestas ka asjaolu, et prokuratuur korraldas koos Ida prefektuuriga pressikonverentsi, mille käigus anti ülevaade kohtueelse menetluse käigust ja tulemustest, sündmuse kohta jagasid kommentaare nii Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kui ka peaprokurör.

Ida prefektuuri politseiametnike, prokuratuuri ning ekspertiisiasutuse väga hea ja tulemuslik koostöö tõendite kogumisel viis kahtlustatavate tuvastamiseni. Uurimine oli põhjalik, keeruline ja aeganõudev. Eraldi toon esile ja tunnustan politseiametnike suurepärast tööd kogu menetluse vältel alates sündmuskohal tõendite kogumisest, Narvas asuvate arvukate videokaamerate salvestiste uurimisest kuni taktikaliselt suurepäraselt läbiviidud ülekuulamisteni.

Kohtueelset menetlust juhtis selles kriminaalasjas vanemprokurör Anneli Pärt, kes suhtles menetluse käigus tihedalt ka kannatanu emaga, pakkudes temale moraalset tuge, teda lohutades ja nõustades. See näitab omakorda, et hea prokuröri tunnus on lisaks karistus- ja kriminaalmenetlusõiguse tundmisele ka suurepärane suhtlemisoskus ning head teadmised inimeste psühholoogiast. Anneli koostas ka süüdistusakti – Toomas Semykinile esitati süüdistus Darja tapmises ning Aleksei Botštarjovile tapmise varjamises. Mina olin selle juhtumi detailidega kursis alates kohtueelse menetluse lõppfaasist ning olin prokurör selle kaasuse arutamisel kohtumenetluses. Ma tean teiste prokuröride kogemusest, et on esinenud olukordi, kus kohtueelset menetlust on juhtinud üks prokurör ning kohtumenetluses osalenud teine prokurör, kes üldmenetlusele omase võistleva protsessi käigus leiab, et midagi oleks võinud teha tõendite kogumise käigus või süüdistuse koostamisel teisiti. Darja kaasuse korral olid Anneli juhtimisel tehtud kõik vajalikud ning võimalikud menetlustoimingud kohtueelse menetluse käigus tõendite kogumiseks ning süüdistus koostatud vaat et paremini, kui ma ise osanuks.

Edukalt toimuva keeruka võistleva kohtumenetluse eeldus on alati väga põhjalik ettevalmistus, strateegiline mõtlemine ning valmisolek kõikvõimalikeks kohtuistungitel esile kerkivateks ootamatusteks.

Kuna kriminaalasja arutati kinnistel kohtuistungitel, siis ei ole kahjuks võimalik detailselt avada kohtuistungitel toimunut. Küll aga sai ka selle kriminaalasja arutamise käigus järjekordselt kinnitust tõsiasi, et nendes kriminaalasjades, kus isikulistel tõendiallikatel on suur tähtsus, tuleb kohtuistungitel sageli ette üllatusi, milleks peab olema valmis.

Minu jaoks ei erinenud selle kriminaalasja istungiteks valmistumine ega ka kohtuistungitel osalemine oluliselt teistest üldmenetlustest, kuna 2017. aasta aprillis Darja kriminaalasjas alanud kohtuistungite ajaks olin mõne eelneva aastaga saanud juba üsna hea kohtukogemuse tapmisi käsitlevates kriminaalasjades. Olin kohtus esindanud riiklikku süüdistust vähemalt kümne isiku osas, keda süüdistati tapmises või mõrva toimepanemises. Olen õppinud, et edukalt toimuva keeruka võistleva kohtumenetluse eeldus on alati väga põhjalik ettevalmistus, strateegiline mõtlemine ning valmisolek kõikvõimalikeks kohtuistungitel esile kerkivateks ootamatusteks. Kokku oli meil selles kriminaalasjas istungeid 15 päeval.

Samas see oli ning loodetavasti ka jääb minu praktikas ainukeseks kriminaalasjaks, kus kohtus uuritakse alaealise surma põhjustamise asjaolusid, kuna emotsionaalselt on seda laadi juhtumite lahendamine prokuröri jaoks kõige raskem võimalikest. Minu jaoks oli selle kriminaalasja arutamise juures tavapäratuks ka alaealiste tunnistajate rohkus ning nende ristküsitlemisel tuli olulisel määral arvestada nende vanuseliste iseärasustega.

Kohtuvaidluste käigus taotlesin Semykini süüditunnistamist Darja tapmises ning tema karistamist 13-aastase vangistusega ning Botštarjovi süüditunnistamist selle tapmise varjamises ning karistamist kaheaastase reaalse vangistusega.

Arvestades seda, et Semykin ning tema kaitsja eitasid kogu kohtumenetluse vältel tapmise toimepanemist, tegemist oli tõenduslikult keerulise kriminaalasjaga ning avalikkuse huvi selle kriminaalasja vastu oli erakordselt suur, oli minu ootusärevus kohtuotsuse väljakuulutamise eel tavapäratult suur. Minu suurimaks heameeleks leidis Viru Maakohus, et esitatud süüdistused olid põhjendatud, ning mõistis süüdistatavad nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi.

Mina olen kohtuotsusega väga rahul, sest kohus mõistis ligilähedase karistuse sellele, mida ma kohtuvaidluste käigus süüdistatavatele taotlesin – Semykinile mõisteti tapmise toimepanemise eest 12 aastat vangistust ning Botštarjovile kuriteo varjamise eest kaheaastane tingimisi vangistus.

Tartu Ringkonnakohus jättis Semykinile mõistetud karistuse muutmata ning Riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsiooni menetlusse.


Artiklitekogumikus „Teekond tänaseni“ on kirja pandud prokuröride isiklikud mõtted, mälestused ja meenutused mõnevõrra juhuslikult valitud kriminaalasjadest alates aastast 1993 kuni 2019.