Niinimetatud sanktsioonikuriteod on Eestis võrdlemisi uus nähtus, mis on alates 2022. aastast aina rohkem tähelepanu pälvinud. Sestap on asjakohane põgusalt tutvustada, mida sanktsioonikuritegu endast kujutab ja kuidas õiguskaitseorganid seda käsitlevad.
Euroopa Liit võttis 31.07.2014 vastu nõukogu määruse nr 833/2014, et kehtestada sanktsioonid Venemaa Föderatsiooni suhtes. Alates 2022. aasta veebruarist on seda määrust üle 20 korra täiendatud, mis ilmestab teema päevakajalisust. Määruse täitmist tagava kontrolliga Eesti idapiiril on vahetult seotud Eesti õiguskaitseorganid, eelkõige Maksu- ja Tolliamet, kelle ülesanne ei ole mitte üksnes piiriületaja valdusest esemed üles leida, vaid ka need identifitseerida ning tuvastada, kas kaup kuulub sanktsioonide nimekirja või mitte. See pealtnäha lihtne ülesanne võib teinekord juriidiliste iseärasuste tõttu osutuda võrdlemisi keerukaks. Kontrollida tuleb nii Eestisse tulijaid kui ka Eestist lahkujaid. Prokuratuuri vaatest on määruses kehtestatud keeldude rikkujad suurendanud töökoormust, mida võiks käsitleda Euroopa välispiiri regiooni uue masskuritegevuse liigina.
Prokuratuuri vaatest on määruses kehtestatud keeldude rikkujad suurendanud töökoormust, mida võiks käsitleda Euroopa välispiiri regiooni uue masskuritegevuse liigina.
Riigi Teataja avalike kohtulahendite päringu kohaselt on tänaseks jõustunud kaheksa otsust, millest üks on jõudnud edasi ka teise astme kohtusse, kus isikuid on süüdistatud KarS § 931 lõikes 1 nimetatud kuriteos. Vahemärkusena teadmiseks lugejale, et viidatud karistusseadustiku säte on kirja pandud järgmiselt: „Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“ Ehk tegemist on nn sanktsioonide rikkumise koosseisuga. Maakeeli tähendab see, et kui viid üle piiri sanktsioonide aluse ehk keelatud eseme või osutad sanktsioonidega keelatud teenust üle piiri, siis oled toime pannud kuriteo. Eespool viidatud kaheksa otsust 2022. aastast kuni tänaseni ei ilmesta samas otseselt masskuritegevust. Masskuritegevusele viitab aga asjaolu, et KarS § 931 lõike 1 järgi kvalifitseeritud aktiivseid kriminaalasju on praegu üle saja ning nende kasv on olnud seni eksponentsiaalne.
Teadupärast prokuratuur üldjuhul siiski üksnes juhib kriminaalmenetlust ja kohtueelset uurimist korraldab uurimisasutus. Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse kohaselt on sanktsioonikuritegude uurimine just viimase vastutada. Pole küll avalikult teada, mitu menetlust on 2025. aasta algusega KAPO menetluses, kuid kujutades ette, et neid on üle saja võrra rohkem kui 2022. aastal, võib igaüks ise hinnata, kas seda on palju või vähe. Võrdluseks, et Harjumaal on 2025. aasta alguse seisuga joobeseisundis sõiduki juhtimise menetlusi prokuratuuris natuke üle kahesaja.
Igapäevaselt kontrollitakse idapiiri kolmes piiripunktis seda, kes võib üle piiri minna ja ega kellelgi midagi keelatut kaasas pole. Esemed, mida üle piiri proovitakse toimetada, liigituvad seinast seina. Euroopa Nõukogu määruse kohaselt on keelatud üle piiri viia mitmesugust kaupa alates auto varuosadest, kasutatud rõivastest ja lumesaanidest ning lõpetades reaktiivkütuse, kanderakettide, kõikvõimalike keemiliste ühendite ja sõjatehnikaga. Muidugi mõista on keelatud ka kõikvõimalike teenuste osutamine, mis aga ei kätke üldjuhul füüsilist üle piiri toimetamist.
Kui igapäevast praktikat iseloomustavad inimesed, kellel on keelatud kaupadest kaasas näiteks alkohol, kosmeetika, mootoriõli või olmeelektroonika, siis nüüdseks on jõustunud ka kohtulahend, kus mõisteti süüdi inimene, kes aitas toimetada Venemaale tulirelvade optilisi sihikuid ja muid optikaseadmeid. Kui tulirelvade, nende sihikute või muu sõjatehnika puhul on mõistetav, et tegemist on esemetega, mida saab vahetult kasutada sõjas, siis ülejäänud, igapäevaelus kasutatavad esemed võib liigitada majandussanktsioonide alla, mille eesmärk on mõjutada sõjategevust kaudselt.
Kui tulirelvade, nende sihikute või muu sõjatehnika puhul on mõistetav, et tegemist on esemetega, mida saab vahetult kasutada sõjas, siis ülejäänud, igapäevaelus kasutatavad esemed võib liigitada majandussanktsioonide alla, mille eesmärk on mõjutada sõjategevust kaudselt.
Praktikas tähendab menetlus seda, et kui inimene saabub piiripunkti, siis esmalt kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet tema dokumente ning teeb kindlaks, kas tal on õigus piiri ületada ja kas selleks vajalikud dokumendid on olemas. Seejärel on Maksu- ja Tolliametil ülesanne tuvastada, ega isikul pole keelatud esemeid kaasas. Juhul kui avastatakse, et isikul on kaasas näiteks sõidukile mõeldud mootoriõli, mis on sanktsioneeritud kaup, siis teavitatakse sellest Kaitsepolitseiametit, kes otsustab menetluse alustamise või kinnipidamise asendamise. Viimast lahendust saab lihtsustatult öeldes rakendada nende isikute puhul, kellel puudub Eestis elukoht ning kes on nõus tegema kohapeal makse riigituludesse tema kinnipidamise asendamiseks, et katta võimalik rahaline karistus ja menetluskulud.
Menetluse käigus tuleb koguda tõendeid, mille tulemusena selgub, kas kuriteokoosseis on täidetud, ja saata kriminaalasi lõpplahenduse saamiseks prokuratuuri või lõpetada menetlus, kui selgub, et esineb mõni asjaolu, mis inimese vastutusest vabastab. Kui toimik jõuab prokuratuuri ja kuriteokoosseis on tõendatud, on võimalus saata kriminaalasi süüdistusega kohtusse. Selle tagajärjel võidakse isik süüdi mõista või alternatiivselt väiksemate rikkumiste korral saab rakendada nn oportuniteeti ehk lõpetada kriminaalasi isiku nõusolekul, määrates seejuures isikule kohustusi, nagu rahalise makse tegemine riigituludesse või ühiskondlikult kasulik töö. Viimasena kirjeldatud võimalus annab prokuratuurile võimaluse mõjutada inimest ilma kriminaalkaristuseta ning see on näidustatud eelkõige juhul, kui inimene eksis ning ta mõistab oma eksimust ja on vabatahtlikult nõus võtma endale mõne kohustuse.
Aasta alguses läbis Riigikogus esimese lugemise seadusemuudatus, mille kohaselt muutub sanktsioonide alla kuuluvate teatud kaupade üle piiri toimetamine väärteoks. Seadusemuudatuse korral muutuks suur osa praegu aktiivsetest kriminaalmenetlustest hoopis väärteomenetlusteks, mis tähendab, et kohtuväline menetleja ehk näiteks uurimisasutuse vastav ametnik saab ise ilma prokuratuuri ja kohtuta teha väärteootsuse. See ei tähenda, et inimesel puuduks õigus sellise otsuse peale kohtusse kaevata, aga riik hoiaks kokku õiguskaitseorganite ressursse, kuna väärteomenetlus on inimese õigusi vähem riivav menetlusliik ning on ka protseduurilises mõttes üldjuhul lihtsam ja kiirem menetlus. Tegemist on ühe lahendusega, mille rakendumisel saaks mõni õiguskaitseasutus vähemalt mingis mahus oma kärbitud ressursse säästa. Teadmata täpselt, millises sõnastuses uus koosseis lahendatakse, on teada eelinfo, et korduv sanktsioonide rikkumine jääb endiselt kriminaalkorras karistatavaks ning menetlejaks saab kõikide süütegude puhul Maksu- ja Tolliamet. Selline seadusemuudatus küll vähendab mõne asutuse koormust, kuid samas suurendab Maksu- ja Tolliameti tööd.
Lõppastmes on tegemist suuresti heidutusega – nii preventiivse meetme kui ka karistamisega.
Sanktsioonid on aga kehtestatud eesmärgi pärast, mitte seetõttu, et õiguskaitseorganitele tegevust pakkuda või inimesi järjest kriminaalkorras karistada. Igasugused menetluslikud muudatused võivad küll lihtsustada süütegude lahendamist, kuid lõppastmes on tegemist suuresti heidutusega – nii preventiivse meetme kui ka karistamisega. Inimeste karistamine ja heidutamine ei täida aga otseselt eesmärki, mida sanktsioonide kehtestamisega on soovitud saavutada. Et välistada sanktsioneeritud kaupade jõudmist üle piiri ja hoida kokku riigi õiguskaitseorganite ressurssi, on ilmselt ainus lahendus piiripunktide sulgemine. Kas selline äärmuslik käik on aga õige või õiglane – sellele tuleb vastus leida enda väärtushinnangute põhjal.
Daniel Toom on majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör. Ta liitus prokuratuuriga 2021. aasta jaanuaris, kui asus tööle Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurörina ja 2023. aasta septembris sai temast Viru ringkonnaprokurör. 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta augustini täitis Daniel Toom Euroopa Prokuratuuri finantskuritegude ekspertuurija ametikohal riikliku eksperdi ülesandeid.