Koostöö ja teadvustamine: lähisuhtevägivalla lahendamine kogukonna toel

Lähisuhtevägivalda ning selle erinevaid vorme teadvustatakse kogukondlikul tasandil aina suuremal määral. Ühest küljest on seda soodustanud üldine teadlikkuse kasv nii vägivalla ohvrite kui ka abistajate endi seas, teisalt aga järjest laialdasem koostöö, mida kohaldatakse lähisuhtevägivalla kuritegude lahendamisel.

Kogukonnaprokurörid, kes igapäevatöös puutuvad kokku lähisuhtevägivallaga, on saanud valdkonnale vastava spetsialiseerumise ning seeläbi ka vajalikud teadmised ja oskused, kuidas lähisuhtevägivalla pooltega suhelda ning kannatanuid sensitiivselt kohelda. Tänu sellele on muutunud järjest paremaks ka vägivallaohvritele abi pakkumine. Prokurörid ja uurijad pole lähisuhtevägivalla kuritegude lahendamisel üksi – nende selja taga on koostööpartnerid ja tugivõrgustik, kelle toel on keeruliste juhtumite lahendamine, sealhulgas kuriteoohvritele abi pakkumine, oluliselt lihtsam.

Prokurörid ja uurijad pole lähisuhtevägivalla kuritegude lahendamisel üksi – nende selja taga on koostööpartnerid ja tugivõrgustik, kelle toel on keeruliste juhtumite lahendamine, sealhulgas kuriteoohvritele abi pakkumine, oluliselt lihtsam.

Lähisuhtevägivallaga tegelevate prokuröride igapäevatöö hõlmab lisaks põhiliste tööülesannete täitmisele tavapärasest oluliselt suuremal hulgal suhtlemist kannatanute, teiste menetlusosaliste, spetsialistide ja koostööpartneritega. See võtab paratamatult väga suure osa tööajast, kuid on kriminaalasjade lahendamise seisukohast ülimalt oluline, seda nii vägivallaohvri toetamisel, nõustamisel kui ka kriminaalasja üldisel lahendamisel.

Pole harvad juhtumid, mil lähisuhtevägivalla all kannatanul, arvestades ka tema võimalikku sõltuvussuhet teo toimepanijaga, võib olla raske juhtunust rääkida. Samuti võib ta erinevatel põhjustel menetluse kestel keelduda ütluste andmisest. Selline kannatanu vajab täiendavat tuge, motiveerimist või isegi aega enda avamiseks. Lisaks prokuröridele ja uurijatele on sellises olukorras kannatanute nõustamisel ja toetamisel oluline roll Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatel, kes saavad kannatanule pakkuda kuriteost ja vägivallast taastumiseks ka psühholoogilist abi.  Samuti on Eestis olemas naiste tugikeskuste võrgustik, kuhu naistevastase vägivalla ohvritel on võimalik pöörduda.

Aktiivne ja kohene koostöö ohvri ja koostööpartnerite vahel võib olla teinekord määrav kuriteo lahendamisel. Kriminaalmenetluse vaates osutub probleemiks aga see, kui lähisuhtevägivalla all kannatanu ei soovi menetlusega koostööd teha ning loobub  talle pakutava abi vastuvõtmisest. Seda näevad lähisuhtevägivallaga tegelevad prokurörid enda töös kahjuks aina rohkem. Koostöö puudumine kannatanuga teeb teo tõendamise uurijate ja prokuröride jaoks oluliselt keerulisemaks, vahel ka võimatuks, ning kannatanule tegeliku abi pakkumine vägivallavaba elu võimaldamiseks on raskendatud.

Kui tegemist on süstemaatilise vägivallaga, siis on teo toimepanija kriminaalkorras karistamine vältimatu. Situatsioonivägivalla korral see aga alati nii tingimata olema ei pea.

Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite korral rakendatakse MARACi võrgustikupõhist juhtumikorralduse mudelit. See võimaldab teha kindlaks kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvreid, kindlustada nende kaitset asutuste spetsialistide koostöös ning selle kaudu ennetada ja vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC võimaldab juhtumiga seotud spetsialistidel jagada informatsiooni juhtumist, vastutust ja kohustusi ning jõuda seetõttu kiiremini ja tõhusamalt vägivallast vabanemise eesmärkideni. Igas MARACis on tavaliselt esindatud tuumikkooseisus prokuratuuri esindaja ning juhtumipõhiselt kaasatakse ka konkreetseid menetlusi juhtivaid prokuröre. Mõningatel juhtumitel kaasatakse koosolekutele ka kannatanud, mis üldjuhul mõjub koostööd motiveerivalt.

Prokuratuuri eesmärk ei ole iga last füüsiliselt karistanud lapsevanemat kriminaalkorras karistada, sest see võib veelgi halvendada lapse ja vanema omavahelisi suhteid.

Lähisuhtevägivalla kuritegude lahendamisel on oluline teha vahet süstemaatilise ja situatsioonivägivalla vahel. Kui tegemist on süstemaatilise vägivallaga, siis on teo toimepanija kriminaalkorras karistamine vältimatu. Situatsioonivägivalla korral see aga alati nii tingimata olema ei pea.

Prokuröride eesmärk ei ole kõigis lähisuhtevägivalla juhtumites nõuda iga hinna eest kohtult kuriteos kahtlustava süüdimõistmist ning kriminaalkorras karistamist, sest sellega võivad peresuhted veelgi halveneda. Kui tegemist on situatsioonivägivallaga, milles prokurör hindab isiku süüd väikseks ning puudub ka avalik menetlushuvi, võib pooltele oluliselt parem lahendus olla vahendusmenetlus või kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteedi põhimõttel.

Nii ei ole prokuratuuri eesmärk näiteks iga last füüsiliselt karistanud lapsevanemat kriminaalkorras karistada, sest see võib veelgi halvendada lapse ja vanema omavahelisi suhteid. Seevastu kohtuvälise mõjutusvahendi, näiteks vanemlusprogrammi kaudu lapsevanemale signaali andmine füüsilise karistamise keelatusest võib omada oluliselt positiivsemat tulemust nii omavahelistele suhetele kui ka teo toimepanija edaspidise õiguskuulekuse tagamisele.

Lastekaitsespetsialistilt või sotsiaaltöötajalt saadud informatsioon laste või pere kohta tervikuna võib osutuda teinekord äärmiselt vajalikuks ja oluliseks erinevate lahenduste leidmisel.

Prokuröril on võimalik lähisuhtevägivalla juhtumite korral saata vägivallatseja ravile, psühholoogilisele nõustamisele või läbima mõnda asjakohast sotsiaalprogrammi. Võimalusi on mitmeid. Head koostööpartnerid on lähisuhtevägivallaga tegelevatele prokuröridele Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajad, kelle vastuvõtule on võimalik kuriteos kahtlustatavaid kriminaalmenetluse lõpetamisel korral pöörduma kohustada. Tugiliini nõustajad annavad etteantud tähtaja lõppedes tagasisidet, kas inimene on motiveeritud vägivalla lõpetamisele.

Märkimata ei saa jätta kohalike omavalitsuste panust lähisuhtevägivalda puudutavates kriminaalasjades. Lastekaitsespetsialistilt või sotsiaaltöötajalt saadud informatsioon laste või pere kohta tervikuna võib osutuda teinekord äärmiselt vajalikuks ja oluliseks erinevate lahenduste leidmisel. Kogukonnas on lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötaja kokkupuude lähisuhtevägivalla pooltega tunduvalt suurem, kui seda on asja lahendaval prokuröril. Kohalikust omavalitsusest saadud informatsiooni kaudu saab prokurör teavet selle kohta, mida on kohalik omavalitsus ette võtnud tekkinud olukorra lahendamiseks ja osapoolte abistamiseks, see omakorda võimaldab prokuröril otsustada meetmete vajalikkuse üle.

Koostöös kohalike omavalitsustega on lähisuhtevägivallaga tegelevad prokurörid suunanud mitmeid vägivallakuriteo toimepanijaid aasta-aastalt üha enam vanemlusprogrammidesse, pereteraapiasse või nõustamisteenusele. Vähemkindlustatud peredest toimepanijate korral ei pruugi neile asjakohase mõjutusvahendi kohaldamine olla ilma kohaliku omavalitsuse materiaalse toeta aga alati võimalik, mistõttu on koostöö ka sellest küljest osutunud ääretult oluliseks.

Lähisuhtevägivald on prokuratuuris üks delikaatsemaid töövaldkondi, sest suhelda tuleb lisaks koostööpartneritele ka ohvrite ja vägivallatsejatega ning nende lähedastega. Kõik see mõjutab ka prokuröri vaimset tervist ja  toimetulekut igapäevaste pingeolukordadega.

Kohalikel omavalitsustel on tähtis roll ka lähisuhtevägivalda pealt näinud alaealiste laste abistamises. Eesti karistusõigus ei võimalda käsitleda lähisuhtevägivalda pealt näinud last kriminaalmenetluses kannatanuna, kuigi oma olemuselt on laps, kes näeb pealt vanematevahelist perevägivalda, samuti ohvri rollis. Laps kaasatakse kriminaalmenetlusse kannatanuna ainult siis, kui tema enda suhtes on toime pandud vägivallategu. Muul juhul on võimalik perevägivalda pealt näinud laps kaasata menetlusse küll tunnistajana, kuid kannatanule ja tunnistajale kaasnevad õigused on kriminaalmenetluses erinevad. Seda nii individuaalse kaitsevajaduse hindamise, üldise informeerituse kui ka kaitsja tagamise seisukohast. See on oluline probleem, mille seadusandja peaks lahendama.

Praegu on vägivalda pealt näinud laste abistamine pandud eeskätt kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialistide ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajate ülesandeks. Vägivalda pealt näinud lastele saab tuge pakkuda ka Lasteabi infotelefon 116111 ööpäevaringse nõustamise kaudu. Samas peaks sellistele lastele olema tagatud oluliselt suuremad õigused ja tugi ka kriminaalmenetluse kaudu.

Oluline tähis oli 2023. a aprillis jõustunud uus ohvriabi seadus, mis parandab lähisuhtevägivalla ohvritele abi kättesaadavust traumast taastumisel ja mida kohaldatakse kõigile pereliikmetele olenemata nende rollist kriminaalmenetluses.