Hea lugeja!
Prokuratuuri 2022. aastaraamatu eessõnas tõdesin, et ühiskonna ressursid kuritegevusega võitlemisel on piiratud ning seepärast on tähtis, et õiguskaitseasutused keskenduksid kõige olulisemate ohtude tõrjumisele ja otsiksid selleks võimalikult ökonoomseid ent mõjusaid võimalusi. Seega peame tahes tahmata valima, millises järjekorras asju menetleme. See järjekord ei tohi aga olla juhuslik, vaid esimeses järjekorras tuleb lahendada põletavamad ja olulised küsimused ning neisse tuleb panustada ka rohkem ressurssi. Üleriigiliselt ühtse praktika kujundamiseks andsin möödunud aasta märtsis välja menetluste prioriseerimise juhise, mille järgi politsei ja teised uurimisasutused oma tööd korraldada saavad.
Juhise kehtestamine aga ei tähenda, et nüüd tegelevad õiguskaitseasutused vaid riiklikult tähtsate kuritegudega. Küsimus on eeskätt kaalumises, millises järjekorras asju menetleda ning tuleb ka objektiivselt kuriteo asjaolusid analüüsides otsustada, kas kriminaalmenetluse ja/või – karistusega on võimalik inimest edaspidi õiguskuulekale teele suunata. Kõnekaks näiteks on poevargused, mille taga on tegelikult enamasti sotsiaalsed probleemid või sõltuvus ning neist kirjutab seekordses aastaraamatus nõunik Kati Tee. Samuti näeme oma praktikast, et süstemaatiliselt joobes autorooli istuvat inimest ei aita kuitahes raske karistus. Seetõttu määratakse joobes juhtidele üha sagedamini kohustus regulaarselt vereproove anda. 2023. aastal kasutusele võetud PEth biomarkerist kirjutavad ringkonnaprokurör Toomas Koitmäe ja Justiitsministeeriumi nõunik Krister Tüllinen.
Üleriigiliste prioriteetide kehtestamisega ei unustata kogukondi ja kuritegevust, mis on moel või teisel meid kõiki lähedalt ja käegakatsutavalt puudutada võivad. Nii kirjutab riigiprokurör Raigo Aas sellest, kuidas kuritegeliku ühendusse kuulumisega väidetavalt seotud inimesed sageli ka n-ö üksikkuritegusid toime panevad. Vanemprokurör Kelly Kruusimägi kirjutab muutustest rasketes vägivallakuritegudes, mida on küll aasta-aastalt vähem, kuid mis on üha enam tingitud lisaks ühisele alkoholitarbimisele ka vaimse tervise probleemidest.
Emotsionaalset seotust tunneme sageli ka kuritegudega, mis meid küll otseselt ei puuduta, mis aga oma iseloomu tõttu õiglustunnet riivavad. Sellised on näiteks eakate vara kuritarvitamisega seotud kuriteod, millest kirjutavad abiprokurörid Piia Enno ja Siret Vaher-Torni. Samuti perevägivalla ja lastega seotud kuriteod. Nii annavad ringkonnaprokurör Raul Heido ja abiprokurör Kersti Kohal ülevaate õiguskaitseasutuste ja meie koostööpartnerite võimalustest lähisuhtevägivalla kuritegudes kannatanu aitamisel neil juhtudel, kui kannatanu seda ise soovi. Alaealistega seotud kuritegude menetluste õppetunde jagab vanemprokurör Arika Lepp ning ringkonnaprokurör Olgerd Petersell kirjutab sellest, miks on oluline, et lastevastaste kuritegudega tegeleksid kogenud ja valdkonnale keskendunud uurijad.
Kogukonna rolli olulisust toob välja abiprokurör Elle Karm kirjutades sellest, kuidas kogukond saab tähele panna ahistavale jälitamisele viitavaid märke ning ringkonnaprokurör Rainer Amur räägib ühe ahistava jälitamise loo. Juhtivprokurör Priit Heinsoo räägib intervjuus, kuidas me peaksime järgmist põlvkonda kohtlema nõuga mitte jõuga ning kasutama rohkem mittekaristuslikke meetmeid, mis toob kaasa väiksema tagasilanguse kuritegelikule teele ja suurendab tõenäosust, et saame endale seaduskuuleka ühiskonnaliikme.
Kauge aga siiski lähedane on Ingmar Laasi lugu sellest, kuidas Ukraina aladelt väljakaevatud kuldehted Venemaa kaudu Eestisse jõudsid ning siit tee Ukrainasse tagasi leidsid.
Kuritegevuse vastane võitlus nõuab terve meie organisatsiooni panust ning panustamiseks ei pea tingimata õigusharidust olema. Aastaraamatust saab lugeda, kuidas erikonsultandid kuritegevuse tõkestamisel prokuröre oma eriteadmistega toetavad ning miks on paljud eksperdid karjäärimuudatusel prokuratuuris töötamise kasuks otsustanud.
Seekordse aastaraamatu lugude avakuvad on märksõnade abil loonud tehisintellekt. Tehisaru võttis pildina kokku ka ringkonnaprokuratuuride ja riigiprokuratuuri 2023. aasta.
Head lugemist!
Andres Parmas
Riigi peaprokurör