Sularahatehingutega aetud kinnisvaraäri tagant leiti ulatuslik maksupettus
Algselt Maksu-ja tolliameti maksuauditi osakonna tuvastatud, pealtnäha tühisest maksurikkumisest sai alguse kriminaalasi, mille raames tehti kindlaks Pärnu kinnisvaraturuga seotud ulatuslikud maksukuriteod. Möödunud aastal kokkuleppemenetluses lahenenud kriminaalasjas sai riik tagasi sadu tuhandeid eurosid maksmata makse ning skeemimeistritel tuleb lähematel aastatel arvestada kriminaalkaristusena mõistetud katseajaga. Kuritegude tõendamise seisukohast oli oluline roll just jälitustoimingutega kogutud teabel ja tõenditel.
Ettevõtjatele võrdse konkurentsi olukorra tagamine on olnud laiemalt kogu riigis ja kitsamalt Maksu- ja Tolliameti 2017.–2020. aasta arengukavas seatud eesmärk. Selle saavutamiseks nähti ette maksualaste kuritegude menetluse kaudu varimajanduse osakaalu ja maksuaugu vähendamine. Kuna üks konkurentsitihedam ja aktiivsem majandusharu on viimastel aastatel kahtlemata olnud ehitus- ja kinnisvarasektor, oligi prokuratuuri ja Maksu- ja Tolliameti fookus just seal.
2018. aastal tuvastas Maksu- ja Tolliamet, et üks väike äriühing, OÜ Finla, tegeleb Pärnu linnas uute korterite ehituse ja müügiga. Seejuures ei olnud firma esitanud maksuhaldurile ühtegi tulu- ega käibemaksudeklaratsiooni.
Oli arusaamatu, miks kinnisvara arendusega tegelev äriühing ei soovi sisendkäibemaksuna deklareerida ehitamisega kaasnevaid kulusid.
Kuna kortermaja ehitamisega kaasnesid arusaadavalt märkimisväärsed kulud, oli arusaamatu, miks kinnisvara arendusega tegelev äriühing ei soovi sisendkäibemaksuna deklareerida ehitamisega kaasnevaid kulusid. Antud summade arvelt oleks saanud hiljem oma käibemaksukohustust märkimisväärselt vähendada – ja kinnisvaras räägime minimaalselt kümnetest tuhandetest eurodest. See olnuks kahtlemata äriühingu huvides. Selline käitumine tekitas kahtlusi. Kas on mingi eriline põhjus, miks soovitakse, et riik maksuameti kaudu ei oleks üldse sellest ehitusest teadlik? Miks varjati rahade liikumisi ning isegi ehitusega seonduvaid kulutusi?
Ühe uurimisversioonina tekkis kahtlus, et tegemist võib olla rahapesuga. Seda kahtlust süvendas veelgi asjaolu, et ühe kortermaja ehitamisega oli otseselt puutumuses ka kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud, niinimetatud Assar Pauluse grupeeringu liige. Sellesama kuritegeliku ühendusega leiti veel teisigi seoseid.
Üksi sularaha eelistamine oma tehingutes ei ole alus kriminaalasja alustamiseks. Ka läbikäimine kuritegelike ühenduste liikmetega pole sugugi keelatud, samuti pole keelatud kaasata investoritena inimesi, kes on olnud seotud kuritegelike ühenduste liikmetega. Ei ole keelatud teha äriliselt halbu või imelikke otsuseid. Ehitusobjekti juures asjasse puutumatu ettevõtte andmete avaldamine pole ka teab mis suur asi. Aga kui kõik need asjaolud langevad ühel hetkel kokku, siis tuleb asja kahtlemata põhjalikumalt uurida. Ka maakohus nõustus, et tegu võib olla piisavalt raske majanduskuriteoga, mille asjaolude väljaselgitamiseks on õigustatud varjatud andmete kogumine.
Kahtlusi tekitas ka OÜ Finla juhatuse liige Janar Kase, kel oli varem palju erinevaid õigusrikkumisi, sh korduvad narkoväärteod. Lisaks oli Janar Kasel seos 18 äriühinguga, millest 16 olid kustutatud põhjusel, et äriühing ei olnud esitanud majandusaasta aruandeid.
Salajase pealtkuulamise ja varjatud jälgimisega oli võimalik teha kindlaks kuritegude toimepanemisega seotud isikud, nende rollid ja motiivid.
Maksuamet tuvastas, et OÜ Finla oli juba müünud neli korterit müügihinnaga kokku 473 000 eurot. 2018. aasta juunis alustatud kriminaalmenetluse käigus ilmnes, et rahastaja poolt kinnisavara arendamiseks OÜ Finla pangakontole kantud rahad olid valdavalt sularahas välja võetud. Samuti oli sularahas välja võetud hiljem korterite müügist saadud raha. Seega ei olnud võimalik teha kindlaks, mida selle rahaga tehti, kas need toimingud olid üldse ettevõtlusega seotud ning mis sai korterite müügist saadud rahast.
Kohe ilmnes, et Janar Kase oli osanik ja juhatuse liige veel kahes uues ettevõttes – osaühingutes Vesiroosi Villa ja Aisa Villa, mis mõlemad tegelesid Pärnus uute kortermajade ehitamisega.
Võttes arvesse võimalikku kuritegude mastaapi, otsustati pärast esmaste menetlustoimingute teostamist alustada jälitusmenetlusega ning koguda tõendeid jälitustoimingutega. Kriminaalasjas kuriteo tõendamiseks vajaliku teabe kogumiseks teostati salajast pealtkuulamist ja varjatud jälgimist. Salajase pealtkuulamise ja varjatud jälgimisega oli võimalik teha kindlaks kuritegude toimepanemisega seotud isikud, nende rollid ja motiivid. Samuti oli võimalik fikseerida käitumismustrid: kuidas viidi läbi ehitustegevust ja kuidas korraldati müügitehingud. Oluline oli ka kuritegeliku vara tuvastamine ja liikumine. Rahapesu tõendamist ei leidnud.
Uurijad said kinnitust, et OÜ Vesiroosi Villa ja OÜ Aisa Villa rahade liikumine toimus sarnaselt OÜ-ga Finla, st pangakontole laekunud laenuraha oli valdavalt kas sularahas välja võetud või kantud edasi Janar Kasega seotud erinevate juriidiliste isikute pangakontodele, kust see omakorda ikkagi sularahas välja võeti. Sularaha edasise liikumise kohta puudusid andmed. See oli kahtlemata tähelepanu vääriv asjaolu: suure kortermaja ehitamine täielikult sularahatehingutega on ebatavaline.
Avalikuse eksitamiseks pani Janar Kase kortermaja ehitusobjekti juurde infotahvli ühe Pärnus tegutseva ehitusfirma andmetega, jätmaks seeläbi muljet, et see firma on ehituse peatöövatja ja viib läbi ehitustegevust. See infotahvel ei vastanud aga tõele, tegu ei olnud tegeliku peatöövõtjaga. Lisaks tuvastati, et OÜ Vesiroosi Villa kortermaja ehitamisega on veel seotud Erki Nõlvak, kellel oli ka vastav ehitusalane haridus. Janar Kase juhitavad ettevõtted kogu ehitusperioodi jooksul maksudeklaratsioone ei esitanud, samas toimus aktiivne ehitus. Sellest tulenevalt oli põhjendatult alust arvata, et töötajad saavad töötasu mitteametlikult ehk ümbrikupalka.
Kinnipidamise hetkeks ei olnud kuriteost täielikku ülevaadet, kuid oli kujunenud arusaam süstemaatilisest tegevusest
Lisaks leidis menetlusega kinnitust, et Erki Nõlvak oli erinevate äriühingute kaudu sarnase kinnisvaraarendamisega tegelenud juba aastaid ning tõenäoliselt sai Janar Kase justnimelt Erki Nõlvakult idee ja juhised, kuidas riigile makse deklareerimata ja maksmata korraldada kinnisvaraarendust. Viimane äriühing, millega Erki Nõlvak kinnisvara arendas, oli OÜ Sonoran.
2019. aasta oktoobris peeti Janar Kase ja Erki Nõlvak kinni kahtlustatavana KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Pärnu Maakohus andis loa mõlema isiku vahistamiseks.
Kinnipidamise hetkeks ei olnud kuriteost täielikku ülevaadet, kuid oli kujunenud arusaam süstemaatilisest tegevusest. Just seetõttu oli oluline kõigi kahtlustatavate kinnipidamine ühel ajal ja nende vahistamine, et vältida kriminaalasjast teadasaamise järel tõendite hävitamist. Kriminaalasja esialgne siht oli tuvastada kuritegeliku ühenduse seotus ehitusega. Menetluse käigus see tõendamist ei leidnud ja fookus liikus kohalikele meestele, kes panid sarnase käitumismustriga toime mitu mahukat maksupettust, eramajade kõrval juba ka kortermajade ehitamisel.
Nüüd oli vaja seista selle eest, et maksmata jäänud maksud siiski riigieelarvesse laekuksid. Selleks esitasime taotlused piirata enam kui poole miljoni euro väärtuses kinnisvara käsutamist.
Nüüd oli vaja seista selle eest, et maksmata jäänud maksud siiski riigieelarvesse laekuksid. Selleks esitasime taotlused piirata enam kui poole miljoni euro väärtuses kinnisvara käsutamist. Maksunõude tagamiseks seati kohtulikud hüpoteegid Erki Nõlvakule kuuluvale majale summas 179 000 eurot, OÜ-le Sonoran kuuluvale kinnistule summas 95 000 eurot ja OÜ-le Vesiroosi Villa kuuluvale korterile summas 194 000 eurot. Kuna Erki Nõlvak oli varem kinnisvara arendust teostanud ettevõtte kaudu, mille juhatuse liige oli tema abikaasa, siis esitati maksukuriteo kahtlustus ka Erki Nõlvaku abikaasale ning tema kinnistule seati samuti kohtulik hüpoteek summas 101 000 eurot. Samuti arestiti maksunõude tagamiseks OÜ Vesiroosi Villa ja OÜ Sonoran pangakontod. Konfiskeerimise tagamiseks arestiti kaks OÜ Vesiroosi Villa poolt ehitatud uut korterit, mille OÜ Vesiroosi Villa oli müünud Erki Nõlvaku kontrolli all olevale OÜ-le Stiir Haldus. Menetlusega tuvastati, et OÜ-l Stiir Haldus puudus igasugune majandustegevus ning erinevalt korterite müügilepingus märgitust ei olnud tegelikul korterite eest raha makstud.
2019. aasta detsembris tunnistati Erki Nõlvak kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 3891 järgi. OÜ Stiir, OÜ Maxter Haldus ja OÜ Sonoran nimel ja huvides tegutsenud Erki Nõlvak jättis tahtlikult ettevõtted käibemaksukohustuslaseks registreerimata ja maksuhaldurile äriühingu käivet kajastavad käibemaksudeklaratsioonid esitamata, varjates sellega tahtlikult äriühingute maksukohustust kokku summas 280 859 eurot.
2020. aasta mais tunnistati Janar Kase süüdi samuti KarS § 3891 järgi. OÜ Finla ja OÜ Vesiroosi Villa nimel ja huvides tegutsenud juhatuse liige Janar Kase jättis tahtlikult ettevõtted käibemaksukohustuslaseks registreerimata ning maksuhaldurile äriühingu käivet kajastavad käibemaksudeklaratsioonid esitamata, varjates selle tulemusel firmade maksukohustust kokku summas 273 516 eurot.
Maksukuriteos tunnistati süüdi ka OÜ Sonoran ja OÜ Vesiroosi Villa. Teise ettevõtted, millistega maksukuriteod toime pandi, olid kinnipidamise hetkeks kas variisikute nimel või äriregistrist kustutaud ja neile süüdistuse esitamine ei olnud võimalik ega otstarbekas. Kuna linnavalituse sekkumise tõttu OÜ Aisa Villa ehitustegevus seiskus, siis kinnipidamise hetkeks ei olnud antud kortereid müüma hakatud ning selle äriühinguga seoses süüdistust ei esitatud. Erki Nõlvaku abikaasa suhtes lõpetati menetlus oportuniteedi alusel. Tema kinnistule Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud kohtulik hüpoteek asendati maksunõude tagamiseks notariaalse hüpoteegiga. Praegu on maksunõue tasutud ja hüpoteek kustutatud.
Kui tavaliselt võtab majanduskuriteo uurimine aastaid nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses, siis sel korral koguti eeluurimisel kiiresti väga kvaliteetsed tõendid. Tõendite pakett võimaldas lahendada süüdistuse kiiresti ka kohtumenetluses ja lubas nii uurijatel kui prokuröril liikuda edasi uute juhtumite juurde.
Kaido Tuulemäe on Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör. Prokuratuuris alustas ta prokuröri abina aastal 2007; on töötanud ka ringkonnaprokurörina ja aastast 2017 eriasjade prokurörina. Varem on Kaido olnud majanduskuritegude uurija politseis ning uurija ja uurimisosakonna Lääne talituse juhataja asetäitja Maksu- ja Tolliametis.