Juhtivprokurör Kristine Tamm
Juhtivprokurör Kristine Tamm

Möödunud aasta märksõna: harjumine muutunud oludega

Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kristine Tammega vestles Saarte Hääle ajakirjanik Urmas Kiil.

Kuidas eelmine aasta prokuratuuri poolt vaadatuna kulges?

2021. aasta kulges prokuratuuris nagu kogu riigis. Eks meiegi olime mõjutatud kõigest, mis toimus riigis tervikuna. Keerulisele olukorrale vaatamata töö jätkus ja kõik toimingud said ilusasti tehtud.

Kas pandeemia kuidagi ka teie tegevusele mõju avaldas?

Ikka mõjutas. Me kõik oleme ju inimesed ja alati tuleb ette haigestumisi. Läinud aasta eripära oligi, et varasema ajaga võrreldes tuli paljudel meie töötajatel enam kodukontorites istuda ja kaugtööd teha. Aga nagu ma juba mainisin, kõik tööd said tehtud, kasutades selleks rohkem telefone, videokonverentse ja muid kaugkanaleid.

Ausalt öelda oli 2021. aasta ülemöödunud aastaga võrreldes siiski mõnevõrra kergem. Inimene harjub ju kõigega. Harjumine uute oludega – eks see oligi möödunud aasta üks olulisemaid märksõnu. 

Kuidas olid mullu lood kuritegevusega? Kas täheldasite ka mingeid olulisi nihkeid varasemate aastatega võrreldes? Pean silmas nii kuritegude arvu kui ka kuritegevuse struktuuri.

Üldlevinud on arusaam, et kõik, mis toimub maailmas ja riigis tervikuna, avaldab lõppkokkuvõttes mõju ka kuritegevusele. Samas tuleb tõdeda, et hoolimata olukorra keerukusest jäi kuritegevuse tase mullu varasemate aastatega võrreldes enam-vähem samaks. Me ei saa siin täheldada eriti suuri kõikumisi languse või tõusu suunas.

Justiitsministeeriumi andmetel kasvas 2021. aastal kuritegevus Eestis varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendi võrra. Kui 2020. aastal registreeriti riigis 25 817 kuritegu, siis 2021. aastal 25 982 ehk 165 kuritegu enam. Võrdluseks võib tuua, et viimasel koroonapandeemiaeelsel ehk 2019. aastal registreeriti Eestis 27 169 kuritegu.

Kas Lääne-Eesti ka erines kuidagi ülejäänud riigist kuritegevuse struktuuri poolest?

Kui rääkida Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalast (siia kuulub kuus maakonda – Pärnu, Järva, Rapla, Lääne, Hiiu ja Saare – toim), siis siin oli mullu väike kasv varavastaste kuritegude ja pisut ka vägivallaga seotud kuritegude osas. Üldjoontes võis aga sama tendentsi täheldada kogu Eestis.

Varavastaste kuritegude all pean silmas eelkõige vargusi kauplustest ja sissemurdmisi. Kui aga näiteks Saaremaa eraldi välja tuua, siis oli mõningane kasv ka interneti teel sooritatud kuritegude osas, kus inimestelt valede ja pettuste abil raha välja meelitati.

Kauplusevarguste korral on tavaliselt nii, et kurjategija püütakse kinni ja kahju jääb olemata või on see suhteliselt väike. Internetikelmuste korral on aga inimesele tekitatud kahju tavaliselt väga suur.

Samas on sääraseid kuritegusid võimalik ära hoida. Selleks et meelitajate küüsi mitte langeda, peab paranema inimeste teadlikkus.  

Justiitsministeeriumi koostatud statistika näitab, et Eestis tervikuna kasvas 2021. aastal kõige enam varavastaste kuritegude arv. Ülemöödunud aastaga võrreldes sooritati mullu 1596 varavastast kuritegu enam, kasv 16 protsenti.
Samas vähenes isikuvastaste ja liikluskuritegude arv: väheneminevastavalt 5 ja 13 protsenti.
Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal kasvas varavastaste kuritegude arv 2021. aastal ülemöödunud aastaga võrreldes ligi 20 protsenti.
Isikuvastaste kuritegude arv jäi Lääne-Eestis mullu praktiliselt samale tasemele (kasv vaid 1,8 protsenti), samas vähenes aga pea viiendiku võrra (19 protsenti) liikluskuritegude arv.

Milliste meelituste ohvriks inimesed mullu enim langesid?

Võib öelda, et üpriski lihtsameelsete. Sageli on kuriteo ohvriks langenud inimene ka ise hiljem tõdenud, et oleks ta kohe hoolikamalt järele mõelnud, poleks ta nii rumalalt käitunud.

Seega tuleks tõsisemalt suhtuda nõuandesse, mida nii politsei kui ka finantsasutused aeg-ajalt jagavad – kunagi ei tohi võõrale ja ebausaldusväärsele isikule anda oma ID-kaardi või pangakaardi koode.

Kuid pole harvad ka juhtumid, kui inimestelt palutakse juurdepääsu nende arvutile, et paigaldada sinna mõni n-ö kasulik programm. Ja inimesed võimaldavadki seda. Tegelikult võetakse arvuti niimoodi oma kontrolli alla. 

Keda ma saan siis hiljem süüdistada, kui ise nõusoleku andsin? Esmajoones järelikult iseennast, et nii rumal olin.

Seda küll. Kuid kelmid on kavalad ja kasutavad ära kõiksugu võimalusi. Näiteks on inimesel vaba raha (möödunud aastal võtsid paljud pensionifondist raha välja – toim), mida ta soovib investeerida. Sel eesmärgil hakkab ta internetis otsima kohti, kuhu saaks raha paigutada. Sealjuures satub ta internetiavarustes enesele märkamatult veebilehekülgedele, kus teda lihtsalt petetakse.

Seepärast tuleks alati hoolikalt mõelda ja tähelepanelik olla. Kui endal piisavalt teadmisi ja oskusi pole, tasuks eelnevalt pidada nõu mõne usaldusväärse ja asjatundliku isikuga.

Harvad pole ka juhtumid, kus inimene on veebis liikudes sattunud lehekülgedele, kus talt andmed lihtsalt varastatakse. 

Millised olid mullu suuremad summad, mis välja peteti?

Alles hiljuti tuli meil tegeleda juhtumiga, kus kahju ulatus 25 000 euroni. Muide, kannatanu oli Saaremaa inimene.

Kui 2020. aastal registreeriti Eestis 1079 arvutikuritegu, siis 2021. aastal 1596, kasv 48 protsenti. See on väga iseloomulik ajale, mil inimesed on sunnitud pandeemia tõttu kodus istuma.
Eriti märkimisväärne oli kasv arvutikelmuste (§ 213) osas: kui 2020. aastal registreeriti Eestis 825 säärast kuritegu, siis 2021. aastal juba 1346, kasv 63 protsenti.
Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal pandi 2021. aastal toime 170 arvutikelmust, neist viis Saaremaal. 2020. aastal registreeriti Lääne ringkonnaprokuratuuris kõigest 90 arvutikelmust.
Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude (paragrahvid 206, 207, 2161, 217) arv jäi Eestis tervikuna enam-vähem samale tasemele.

Milline oli olukord Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal isikuvastaste kuritegudega? 

Tapmisi (§ 113) ja mõrvu (§ 114) registreeriti Eestis 2021. aastal kokku 28 (21 tapmist ja seitse mõrva), mis on kõigi aegade väikseim arv. Neist vaid kaks pandi toime Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal – üks tapmine Hiiumaal ja üks mõrv Läänemaal. 
Võrdluseks: 2020. aastal sooritati Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal viis tapmist ja neli mõrva. Neist Saare maakonnas kaks tapmist ja üks mõrv.  

Igatahes Saaremaal mullu tapmisi ega mõrvu toime ei pandud. Kui koroonapandeemia puhkes, käidi küll välja oletus, et kuna ühiskond on lukus ja inimesed istuvad kodus, siis võib suure tõenäosusega kasvada lähisuhtevägivald. Üllatuslikult aga see kuriteo liik 2021. aastal eriti suurt tõusutendentsi ei näidanud. Varasemate aastatega võrreldes jäi see üldjoontes samale tasemele. 

2021. aastal registreeriti Lääne ringkonnaprokuratuuris 733 kehalise väärkohtlemisega seotud kuritegu (§ 121), 2020. aastal oli neid 707 – kasv ligi neli protsenti. 

Raskemate kuritegude hulka tuleb loomulikult liigitada ka röövimised. Nende arv on aga viimasel ajal kogu Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal olnud väga väike. Sama võib öelda ka tänavakuritegude – kaklused, kallaletungid – kohta tervikuna. See on ka mõistetav, sest koroonaajal istusid inimesed peamiselt kodus. 

2021. aastal registreeriti Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal kõigest kuus röövimist (§ 200), neist viis Pärnumaal ja üks Järvamaal. 2020. aastal oli sääraseid kuritegusid Lääne-Eestis seitse.

Kõige selle kõrval annabki tooni just lähisuhtevägivald, millest hakati pandeemia ajal enam rääkima. Kuid nagu ma juba ütlesin, Lääne regioonis see kuriteoliik mullu märkimisväärset kasvu ei näidanud.

Põhjus võib siin olla ehk ka see, et inimeste teadlikkus on aastatega kasvanud. Võidakse ju öelda, et lähisuhtevägivald on peresisene asi. Kuid tuleb pidada meeles, et tegemist on siiski kuriteoga, mida tuleb õigel ajal märgata ja sellest kohe ka teada anda, et kannatanud saaksid kiiresti abi.

Samas tuleb tõdeda, et inimeste usaldus õiguskaitseorganite vastu on suurenenud. Lisaks on viimastel aastatel meie ühiskonnas järsult suurenenud ka abiosutamise võimalused. Ohvriabi töötab ju käsikäes politseiga. Vajadusel saavad kannatanud ka psühholoogilist tuge ja nõustamist. 

Kas on olnud ka juhtumeid, kus ohver kardab õiguskaitseorganite poole pöörduda?

On, kuid hirm, et kuidas ma ikka juhtunust teatan, ei puuduta üksnes lähisuhtevägivalda. Sageli on seda kartust täheldatud seksuaalvägivalla korral, mida on registreeritud rohkem. Ka kohtusse saadeti eelmisel aastal meie ringkonnast seksuaalkuritegudega seotud asju rohkem kui 2020. aastal.

Läinud aastal suurenes märkimisväärselt laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv, kusjuures kuriteokoosseisud olid väga erinevad. Kuid näiteks ka laste vastu suunatud seksuaalkuritegude korral ilmneb sageli hirm sellest kellelegi rääkida. Valitseb mõtlemine, et kuidas ma nüüd võõrale sellisest asjast räägin, peresisene asi ikkagi ... Kuid tuleks mõelda nii, et kui ma sellest ei teata, siis see laps ei saagi abi.

Tihti laps ise ei taipagi, mis temaga tegelikult on juhtunud. Ja kui ta vanemas eas hakkab aru saama, on ehk hilja teda kuidagi aidata. Liialt palju aega on mööda läinud.   

2021. aastal registreeriti Eestis 753 seksuaalkuritegu (paragrahvid 141–1451, 1751, 178–179), mis oli kolmandiku võrra enam kui 2020. aastal. Alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude (paragrahvid 145, 1451, 178–179) arv suurenes aga koguni 38 protsendi võrra. 
Lääne regioonis registreeriti möödunud aastal 145 seksuaalkuritegu, ülemöödunud aastal aga 84. Kasv 95 protsenti. Sellise suure kasvu tõid 2021. aastal Raplamaal registreeritud kuriteod, mis olid seotud lapsporno valmistamisega (§ 178) ja lapseealise seksuaalse ahvatlemisega (§ 179). 
Alaealistega seonduvaid kuritegusid oli mullu Lääne ringkonnaprokuratuuri haldusalal 99, tunamullu 52. 

Kuidas on meie piirkonnas narkokuritegudega?

Ega meiegi ühestki pahest puutumata jää. Narkodiilereid ikka jagub ning selle teemaga tegeletakse igas maakonnas ja mitmel tasemel. Valdavalt on meie ennetustegevus suunatud sellele, et mõnuainete kättesaadavus oleks väiksem just alaealistele ja noortele.  

2021. aastal registreeriti Lääne regioonis 94 narkokuritegu (paragrahvid 183– 189). Aasta varem 131. Vähenemine 28 protsenti.
Alaealistega seonduvaid narkokuritegusid (paragrahvid 185 ja 187) oli Lääne regioonis 2021. aastal seitse ja 2020. aastal 12.

Kui tõhus on olnud prokuratuuri tegevus? Pean silmas, kui paljudel juhtudel on kohus prokuratuuri süüdistusega nõustunud ja kohtualuse süüdi mõistnud.

Loomulikult me jälgime õigusemõistmist ja seda juba seepärast, et meil oleks toimunust ülevaade. Minu mälu järgi oli Lääne regioonis mullu kuus juhtumit, kus süüdistatav mõisteti täiesti õigeks. 

Mitu süüdistust Lääne ringkonnaprokuratuuris aasta jooksul üldse esitatakse?

Menetlusotsuseid, kus prokurörid lõpetasid menetluse, oli eelmisel aastal 1226. See on kogu Lääne regiooni peale. Maakondade lõikes meil sellist statistikat paraku ei ole.

Kohtusse saadeti 719 süüasja. 

Ja vaid kuus süüalust mõisteti õigeks! See on kaduvväike protsent. Järelikult võib öelda, et prokuratuuri töö on olnud viljakas?

Suur osa asju lõpetatakse erinevatel põhjustel juba varem. Näiteks kui ei ole süü eriti suur või ei ole avalikku menetluse huvi või hoopiski leitakse, et kuriteokoosseis puudub. Läheb ju asju kohtusse ka lihtmenetluses või siis kiirmenetluses, viimases tehakse otsus 48 tunni jooksul. Ja on ka kokkuleppemenetlusi, kus karistus kokku lepitakse.

Nii et üldmenetluste osakaal, kus minnakse kohtusse vaidlema, on üsna väike.  

Võib-olla veel üks teema, mida sooviksin välja tuua. Nagu ütlesin, suur osa menetlustest lõpetatakse. Kuid nende lõpetamistega kaasnevad ka kohustused. Prokurör leiab näiteks, et inimene on küll kuriteo toime pannud, kas joobes juhtimise või siis kehalise väärkohtlemise, samas ta aga näeb, et süüalust on võimalik ka kuidagi teistmoodi mõjutada.

Loomulikult peab süüdistatav olema nõus ja näitama valmisolekut oma probleemiga tegeleda. Näiteks peab ta läbima vastava koolituse või mingi sotsiaalprogrammi. Lisanduda võib samuti regulaarne vereproovi andmine, mille abil jälgitakse alkoholi tarbimist.

Kõige selle eesmärk on, et inimene tegeleks oma probleemiga. Ei ole ju tõenäoline, et keegi suudaks päeva pealt alkoholi tarvitamise lõpetada. Tähtis on, et inimene saaks oma käitumise kontrolli alla ega jätkaks kuritegelikku käitumist.

Sääraseid mõjutusvahendeid oleme viimasel ajal väga paljudel juhtudel kasutanud. Kui inimene ikka siiralt tahab oma probleemiga tegeleda, siis võib juhtuda, et kriminaalkaristust ei tule. Kui täidad sulle pandud kohustused, lõpetatakse ka menetlustoimingud. Kui sa aga antud lubadusi rikud ja kohustusi ei täida, algatatakse uuesti menetlus ja siis juba karistusest ei pääse.

Kui rääkida aga süüdistavatele määratud kohustustest, siis on ka üks uuendus, mida oleme Lääne Ringkonnaprokuratuuris mitu aastat juba katsetanud, mida aga avalikkuse ees pole seni veel nii väga kajastatud.

Oletame, et menetlus lõpetatakse oportuniteedi kaalutlustel. Nüüd on süüdistatavatele avanenud võimalus teha teatud perioodi jooksul näiteks oma kodukoha mittetulundusühingutele sihtotstarbelisi makseid.

Need maksed võivad olla ühe kohustusena teiste kohustuste kõrval. Varem oli võimalik maksta vaid riigituludesse. Sellised maksed võisid aga inimese jaoks olla liiga anonüümsed ja ebamäärased. Palju arusaadavam on, kui ta teeb sihtotstarbelisi makseid näiteks oma maakonna loomade varjupaigale või siis mõnele lastega tegelevale ühingule või naiste varjupaigale.

Ka Saaremaal on säärane võimalus olemas. Ja tuleb öelda, et see on kõikjal väga hästi vastu võetud. Inimesed seda kohustust täidavad, sest inimene selgelt näeb, kuhu tema raha läheb ja mida sellega tehakse.
 

s
autor
Urmas Kiil

Urmas Kiil on ajakirjanik ajalehes Saarte Hääl. Ajalehele olen aga kaastööd pidevalt teinud. Enne ajalehetoimetusse tulekut töötas ta aastaid Saaremaa Ühisgümnaasiumis ajaloo- ja humanitaarainete õpetajana. Ülikooli õpingute ajal spetsialiseerus valdavalt filosoofia ajaloole. Õpetajatöö kõrvalt töötas ta mõnda aega ka pressiesindajana politseis, alguses Saare, seejärel aga Lääne politseiprefektuuris.