"graafik Lääne ringkonnaprokuratuuri töötulemustest 2019."

Murelapsed olid lapsed

2019. aasta raskeim ja mõtlemapanevaim kuritegu oli 13-aastase lapse surma põhjustamine tema eakaaslase poolt Pärnu kesklinnas noorte kogunemiskohas. Traagiline sündmus on praeguseks saanud lahendi süüdimõistva kohtuotsuse näol, kuid juhtunu analüüsimine peab jätkuma ja viima vajalike järeldusteni, et iga laps saaks ametkondade koostöö tulemusena õigeaegse toe abil vajaliku arengu ja hoole osaliseks ning muutusi lapse käitumises märgataks ja nendele reageeritaks õigeaegselt.

Pärnus on viimastel aastatel katsetatud mitmeid uudseid lähenemisviise. Seegi aasta tõi uue väljakutse – 2019. aasta märtsikuus tutvustas justiitsministeerium Pärnus lastega tegelevatele ametnikele uut noortele õigusrikkujatele suunatud projekti, mis kasutab erinevaid meetodeid, sealhulgas mobiilset noorsootööd ja „Ringist välja“ juhtumikorralduse meetodit keerulisemate noorte toetamisel õigete valikute ja hoiakute suunas. Põhjust alaealistega tegelemiseks on, sest möödunud aastal kasvas alaealiste arv, kelle osas meie prokurörid seisukoha võtsid, üle 200 ning kasvutrend jätkub. Lapsed panevad kõige rohkem toime vägivallakuritegusid, vargusi, samuti on levinud narkootikumidega seotud süüteod.

Just narkootikumidega seoses on põhjust muretsemiseks, sest üha rohkem alaealisi levitab aineid ka ise, vahel teo tõsidusest aru saamatagi.  2019. aastal suurenes nende kuritegude registreerimine, mis käsitleb alaealisele narkootikumide üleandmist – ühelt poolt seetõttu, et me pöörasimegi alaealistele narkootikumide kättesaadavuse takistamisele suuremat tähelepanu, teisalt on narkootikumid lastele kättesaadavamad. Paljud lapsed satuvad politsei vaatevälja esimest korda ning neid on (veel) võimalik mõjutada narkootikumide tarbimisest ja levitamisest hoiduma.

Põhjust alaealistega tegelemiseks on, sest möödunud aastal kasvas alaealiste arv, kelle osas meie prokurörid seisukoha võtsid, üle 200 ning kasvutrend jätkub.

Oleme jõudnud selleni, et Lääne-Eestis on praktiliselt igas maakonnas lepitud kokku esmakordselt narkootikumidega kokku puutunud alaealistele uimastiennetusprogrammi „Puhas tulevik“ käivitamine. Saaremaal käivitus programm 2019. aasta suvel. Viimasena liitusid sel aastal programmiga Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa, Häädemeeste Saarde, Lääneranna ja Tori vald. Loodetavasti saame lähiajal lüüa käed ka Pärnu linnaga, kus lapsi, kes võiksid abi vajada, on kõige rohkem. Raplas, Paides ja Haapsalus on programm käivitunud juba varem.

Seame igal aastal koos oma koostööpartneritega eesmärke tegeleda just nende valdkondadega, mille lahendamine mõjutab meie piirkonda kõige enam – see võib olla organiseeritud kuritegelike gruppidega võitlemine, salakaubandus, majanduskeskkond, korruptsioon või narkokuritegevus, ja loetelu ei ole lõplik. Eelmise aasta töövõitude hulka saame lugeda suure varalise kasu saamise eesmärgil Leedust ja Hollandist Eestisse üle 400 liitri psühhotroopse aine GBL-i toimetanud kaheksaliikmelise grupi kindlakstegemise ja kohtu ette saatmise. Grupi liidrit Geiro Pitirimovit karistas kohus kuueaastase vangistusega ning temalt konfiskeeriti kriminaaltuluna 10 000 eurot (otsus nr 1-19-7792).

Majanduskeskkonna parandamisel on hea näide kriminaalmenetlus, milles metsavarumisega tegelev ettevõte ja selle juht said käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ja riigile üle 460 000 euro käibemaksu maksmata jätmise tõttu kuriteokahtlustuse, kuid kes seejärel oma käitumist parandasid ning hakkasid lisaks käibemaksule rohkem tasuma ka tööjõumakse.

2020. aastal ootab Pärnu prokuratuuri töötajaid ees kolimine uutesse ning senisest avaramatesse ja turvalisematesse ruumidesse.

Märk, et riik jälgib kinnisvaraturul toimuvat ning vajadusel reageerib, on kriminaalasi, kus kinnisvaraarendusega tegelenud ettevõtja jättis seoses uute eramute rajamisega ja müügiga maksu-ja tolliametile järjekindlalt deklareerimata kolme ettevõtte käibe ja tasumata käibemaksu, kokku summas ligi pool miljonit eurot. Kohus karistas kinnisvaraarendajat kaheaastase vangistusega, millest osa tuli reaalselt ära kanda. Ettevõte sai 10 000 eurot rahalist karistust (trahvi). Riigi kasuks mõistis kohus välja deklareerimata ja maksmata summa, mille katteks jäeti hüpoteegi alla kinnisvara. (otsus nr 1-19-9774).  

Esiletõstmist väärib Pärnus ja mujal Eestiski tegutsenud tinavaraste kinnipidamine, mis nõudis kiiret reageerimist ja rahvusvahelise koostöö tegemist eri riikidega. Juhtum on märk, et väiksemates kohtades märgatakse ebaharilikku käitumist ning olenemata asjaolust, et toimepanijad on teisest riigist ning kuriteo avastamise ajaks ammu üle mere jõudnud, on võimalik süüdlased kindlaks teha ja nende üle kohut pidada.

"toimikupildid"
Siitsamast aastaraamatust saab lähemalt lugeda nii tinavaraste kui ausaks hakanud metsaärimeeste saatusest.

2019. aastal kasvas ebaseaduslikult riiki toodud tubakatoodete ja alkoholi käitlemise juhtumite arv. Me asume geograafiliselt olulisel transiitsoonel, mille kaudu üritavad nii Eesti riigi elanikud kui välismaalased salasuitsu ja -alkoholi riiki tuua, lootes kuriteoga hõlptulu saada. Mitmelgi salakaubavedajal tuli eelmisel aastal võtta kohtust vastu süüdimõistev otsus, millega ta jäi ilma nii salakaubana toodud kraamist kui sõiduvahendist, mis kohtu otsusega kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeeriti. (otsused 1-19-3757, 1-19-3530, 1-19-7844). Nende kuritegude lahendamisega, aga ka joobes juhtide edukaks osutunud ravile suunamisega tegeles eelmisel aastal ringkonnaprokuratuuri parimaks prokuröriks tunnistatud Marika Salmistu. Ja kui parimaid veel nimetada, siis prokuratuuri aasta koostööpartneri tiitli pälvisid igati teenitult Pärnu Haigla psühhiaatrid, kes meie suunamisel alustasid 2017. aastal joobes juhtide raviga.

Uue valdkonnana tuleb teadvustada küberkuritegude ja investeerimiskelmuste registreerimise kasvu. Tuleb tõdeda, et kui inimesed pöörduvad politsei poole abi saamiseks, on kahjud enamasti juba suured. Teeme kuritegude avastamiseks rahvusvahelist koostööd, kuid ei saa tagada, et inimene saab oma kaotatud raha tagasi. Suur roll on siin ennetusel, et parandada inimeste teadlikkust küberkuritegudest ning anda oskusi, kuidas vältida ohvriks langemist.

2020. aastal ootab Pärnu prokuratuuri töötajaid ees kolimine uutesse ning senisest avaramatesse ja turvalisematesse ruumidesse. Samuti loodame saada esimese spetsialiseerunud konsultandi, kes oma eriala teadmistega pakub juuravaldkonnale tuge just alaealistele sobilike mõjutusvahendite valikul.

autor
Kristine Tamm

Kristine Tamm on prokuratuuris, täpsemalt just Lääne ringkonnaprokuratuuris töötanud üle 20 aasta. Ta alustas tudengina ja on kasvanud läbi kõikide prokuröri astmete Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhiks. Tema osa on suur selles, et kannatanute kaitseks on käivitatud tihe koostöö naiste varjupaikade ja lastekaitsjatega. Tänavu alustas Kristine Tamm teist ametiaega Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurörina.