Prokuratuuri infosüsteemi uuendus PRIS3

Kriminaalmenetluse nüüdisajastamine: sammud paberivaba menetluse suunas

Praeguse kriminaalmenetluse tööprotsessid kujunesid välja ajal, mil teabehalduses valitses paber. Nii moodustusid ka tööprotsessid just paberil talletatud teabe kogumise, talletamise ja edastamise ümber. Keskkond, milles kriminaalmenetlust toimetatakse, on aga praegu märkimisväärselt muutunud: valdava osa teabest talletame digitaalselt ja vahetame seda üksteisega Interneti vahendusel.

Nii on ka kriminaalmenetluse materjalidest praegu hinnanguliselt 90% digitaalset päritolu, näiteks arvutiga loodud dokumendid, meili- jm sõnumivahetus, pildi- ja videofailid jne. Kriminaalmenetlust toimetatakse seevastu endiselt pabertoimikuga ja paberikesksete protsesside järgi: menetluses kogutavad materjalid viiakse paberkandjale ja köidetakse toimikutesse, mille vahendusel leiab see tee kohtu ja menetlusosalisteni. Olukord, kus digitaalne teave omandab tihti õigusliku tähenduse alles printimisel, toob aga kaasa vajaduse teostada tegevusi, mis ei paku sisulist lisandväärtust. Sellised protsessid koormavad asjatult menetlust ja võivad samal ajal tekitada ebamugavust nii menetlejatele kui menetlusosalistele, kes oma tegevuse paindlikumaks korraldamiseks võivad eelistada just digitaalseid materjale. Menetluse tõhustamiseks tuleks sellistest ebavajalikest protsessidest loobuda. Kuna vastavate protsesside keskmes asub nn pabertoimik, on kriminaalmenetluste tõhustamise arutelud jõudnud ootuspäraselt just nn pabertoimiku pidamisest – ja seeläbi ka seda teenindavatest protsessidest – loobumise juurde. 

Praegune kriminaalmenetluse seadustik seab menetluse selgelt paberipõhiste protsesside raamistikku.

Kohtueelses kriminaalmenetluses pabertoimikust loobumiseks tuleb esmalt luua selleks sobilik õiguslik keskkond. Praegune õiguslik keskkond selleks veel valmis ei ole: kriminaalmenetluse seadustik seab menetluse selgelt paberipõhiste protsesside raamistikku. Loodetavasti jõuab 2021. aastal vastuvõtmiseni ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, millega võimaldatakse pidada kohtueelset kriminaaltoimikut digitaalselt ja avatakse uks paberipõhiste protsesside alternatiividele. Sisuliselt luuakse revisjoniga õiguslikud eeldused tehnoloogianeutraalseks kriminaalmenetluseks.

Pabertoimikust loobumise võimaldamiseks tuleb lisaks luua ka selle digitaalne asemik – nn digitoimik. Tehnoloogilise poole pealt asuti prokuratuuri infosüsteemis pabertoimikust loobumist ette valmistama juba 2010. aastate keskel, mil selleks alustati kolmeetapilise projektiga. Esimeses etapis viidi prokuratuuri infosüsteem modernsele platvormile, mis võimaldaks senisest paindlikumaid arendustöid. Teises arendusetapis loodi liidesed paljude teiste riigi andmekogudega ja täiendati võimalusi eri tüüpi menetlusandmete sisestamiseks. Eesolev kolmas arendusetapp on suunatud digitaalse teabe käideldavusele: järgneva kahe aasta jooksul (s.o 2022. aasta lõpuks) luuakse kriminaalmenetluse „digitoimiku“ lahendus, mida saavad kasutada nii kohtueelsed menetlejad, kohtud kui ka menetlusosalised. Arendusetapi käigus luuakse ajakohasemad lahendused digitaalse toimiku materjalidega töötamiseks, sh süstematiseerimiseks, ja täiendatakse võimalusi materjalide digitaalseks edastamiseks nii menetlusosalistele kui kohtule.

Eesolev kolmas arendusetapp on suunatud digitaalse teabe käideldavusele: järgneva kahe aasta jooksul luuakse kriminaalmenetluse „digitoimiku“ lahendus, mida saavad kasutada nii kohtueelsed menetlejad, kohtud kui ka menetlusosalised

Nii õiguslike kui ka tehnoloogiliste eelduste täitmisel tekib võimalus kriminaalmenetlustes järk-järgult loobuda vajadusest pidada kriminaaltoimikut paberil. Asjades, kus kriminaaltoimiku just paberil pidamise järele sisuline vajadus puudub, võimaldaks pabertoimikust loobumine jätta kõrvale ka protsessid, mis lisandväärtust ei loo, ja parandada kriminaalmenetluses kogutud teabe kättesaadavust. See hoiab lõpptulemusena kokku ressursse, mis suunatakse tagasi kuritegude sisulisse lahendamisesse, tõhustades kuritegude lahendamist tervikuna. Tõhusam kriminaalmenetlus, mis muuhulgas võimaldab paindlikku digitaalset teabevahetust ja kaasamist, tagab paremini ka kannatanute ja tunnistajate õigusi ning on samal ajal mõjusam kuriteo toimepanijate suhtes. Nii võimaldab pabertoimiku kõrvale digitoimiku alternatiivi toomine lahendada konkreetset kriminaalasja selleks mõistlikul viisil, vältides lisandväärtust mitteloovaid korralduslikke protsesse, tagades samas menetlusosaliste õiguste ja huvide kaitse ning ressursside optimaalsema kasutamise. Esimesi paberivabu kriminaalmenetlusi peaksime nägema juba 2023. aastal.