"graafik süüdistusosakonna 2019. aasta töötulemustest"Eesti ja Paul Le Roux

Mõnda aega tagasi lugesin raamatut Lõuna-Aafrika kurjategijast Paul Le Roux’st. Mis on Le Roux′l seost Riigiprokuratuuri süüdistusosakonnaga? Süüdistusosakonna pärusmaa on kuritegelikesse ühendustesse kuuluvad, märkimisväärsete koguste lõhkeainete, relvade ja narkootikumide müügi, rahapesu, spionaaži, altkäemaksude andmise ja võtmisega tegelevad kurjategijad – kurjategijad nagu Paul Le Roux ja tema kaaskond. Kurjategijad, kelle tegude mõju ei ole piiratud mõne tänavapiirkonna või linnaosaga, vaid on oht nii riikide kui isegi rahvusvahelisele turvalisusele.  

2019. aasta süüdistusosakonna töö lõpptulemusi iseloomustavad viited järgmistele menetlustele ja kohtuotsustele: jõustunud kohtuotsus vendade Kärbergide kriminaalasjas, millega konfiskeeriti riigituludesse üle miljoni euro, I astme kohtuotsus Haron Dikajevi ühenduse kohtuasjas, nn Aserite kuritegeliku ühenduse suhtes tehtud otsus, I. Sülla suhtes tehtud kohtuotsus korruptsioonikuritegudes, Margus Dsissi suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus korruptsioonikuritegudes Tallinna Ringkonnakohtust, Mati Alaveri suhtes jõustunud kohtuotsus ja MTÜ Eesti Keskerakond süüdimõistmine keelatud annetuse vastuvõtmises.

Kõik eeltoodud otsused on Eestit ühel või teisel moel oluliselt mõjutanud. Prokuratuuri töö mõju kuritegudele oleme valdkonnapõhiste mõjuanalüüside kaudu hinnanud alates 2018. aastast. Hindame enda töö mõju korruptsiooni-, majandus-, narko- ja organiseeritud kuritegudele, samuti küber- ja riigivastastele kuritegudele. Riigivastaseid kuritegusid puudutav analüüs kirjeldab eranditult Riigiprokuratuuri tööd, teiste mõjuanalüüside korral moodustavad süüdistusosakonna menetlused samuti märkimisväärse osa kirjeldatud menetlustest. Kuna kirjeldatud mõjuanalüüsid on asutusesiseste kanalite kaudu kättesaadavad nii minu kolleegidele kui lühemas mahus Prokuratuuri töötulemuste kokkuvõttes ka avalikkusele, ei korda ma menetluste mõju kohta käivat käesolevas kirjutises.  

"Eesti ja Hispaania politseinikud"
Eesti ja Hispaania uurijatel oli põhjust koostööd teha. Foto: Vahur Verte

Suurt mõju pole mitte vaid kohtuotsuseni viinud süüdistusosakonna menetlusotsustel, vaid ka sellistel jooksvatel otsustel, mis suurt avalikku tähelepanu ei saa. Tihti puudutavad sellised otsustused rahvusvahelist koostööd või on muul moel rahvusvahelise mõjuga. Intrigeeriv ja põnev osa Paul Le Roux’st rääkivast raamatust puudutas Eestit. Nii kirjeldati raamatus seda, millisel viisil peeti rahvusvahelise koostöö tulemusena siin kinni Le Roux’ kaasosalisi. Miks just Eestis? Sest USA menetlejate hinnangul sai just Eestit pidada riigiks, mille õiguskaitsjad on professionaalsed ja usaldusväärsed. Nii usaldusväärsed, et meie hooleks saab usaldada üliohtlike ja oluliste kurjategijate kinnipidamist. Selliste kahtlustatavate kinnipidamisel ning nende väljaandmisel Eestist on vältimatu osa jälle süüdistusosakonnal ja rahvusvahelise koostööga tegelevatel prokuröridel.

Seega on nii meie kui riigi jaoks tervikuna 2020. aastal väljakutse, millisel viisil kaitsta meie ja ka teiste riikide – nt Ukraina – julgeolekut rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kaudu sellisel viisil, et ühtmoodi hästi toimiksid kõik sanktsioonide rakendamise kaitseliinid ning et kriminaalmenetluste läbiviimine selleks jääks kõige viimaseks vahendiks.

Aitasime ka 2019. aastal kaasa välispartnerite operatsioonidele ohtlike kurjategijate tabamiseks ning nende suhtes väljasaatmisprotsesside algatamiseks – nii said 2019. aastal rahvusvahelist tähelepanu näiteks Jevgeni Bõkovi ja Amid Magerramovi väljaandmised USA-le.

2019. aasta pidi süüdistusosakond võtma vastu olulisi seisukohti ka teistes avalikkusele tuntud rahapesumenetlustes. Näiteks kohtuti Danske pangaga seotud menetluses eelmise aasta jooksul erinevate välispartneritega, kes said tänu Eestilt laekunud infole olulist abi enda kriminaalmenetlustes. Sarnaselt varasemate aastatega osalesid meie prokurörid ka eelmisel aastal mitmes JIT-is (Joint Investigation Team – rahvusvaheline uurimismeeskond), millest suurt tähelepanu sai nt Imre Araka leidnud JIT Grey Eye. Meie kaasamine olulistesse menetlustesse ning meiega väga tundliku info jagamine näitab, et oleme jätkuvalt koostööpartneritena professionaalsed ja usaldusväärsed.

Kaudsemat rahvusvahelist mõju avaldavatest süüdistusosakonna otsustest tuleb märkimisväärseks pidada rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud menetlusotsuseid. Selliseid menetlusotsuseid tegi süüdistusosakond eelmisel aastal kokku kolmel korral. Ühegi meie tähelepanu alla sattunud juhtumi korral süüdistusi sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegudes ei esitatud. Võimalikku menetluse alustamist või menetluse jätkamist seoses rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega pidime kaaluma  kokku kolmel korral. Kõigi selliste otsuste ühise tunnusena pidime tooma esile asjaolu, et sanktsioone täitma pidanud füüsilistel või juriidilistel isikutel ei olnud piisavalt teavet selle kohta, et nad võivad oma tegevusega rikkuda rahvusvahelisi sanktsioone. Seega on nii meie kui riigi jaoks tervikuna 2020. aastal väljakutse, millisel viisil kaitsta meie ja ka teiste riikide – nt Ukraina – julgeolekut rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kaudu sellisel viisil, et ühtmoodi hästi toimiksid kõik sanktsioonide rakendamise kaitseliinid ning et kriminaalmenetluste läbiviimine selleks jääks kõige viimaseks vahendiks. Vaid seeläbi saame vältida ka kõige mustemaid tulevikustsenaariume, kus näiteks sanktsioonide rikkujate suhtes silma kinni pigistamine või rahapesu aktsepteerimine võiks viia olukorrani, kus meie enda riik saab osaks riskiriikide nimekirjadest.

"Tallinna sadama kriminaalasja arutamine kohtusaalis"
Tallinna Sadama kohtuasi ilmestab hästi suurte kriminaalasjade menetlust, kus prokurörid on selges arvulises vähemuses. Fotol kaks prokuröri, seitse süüdistatavat ning 14 klientide esindajat. Foto: Madis Velman, Ekspress Meedia

2020. aasta suurimaks väljakutseks pean 2019. aastal käivitunud kohtumenetlusi. Nii jätkuvad sel aastal kohtus Tallinna Sadama kriminaalasja, Pavel Gammeri ja Hubert Hirve, Ljubov Genrihsoni kohtuistung, ilmselt ka kohtumenetlus E. Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistuse saanud ärimeeste suhtes. Nimetatud menetlused on meie osakonnale andnud õppetunde iga päev. Oleme menetlustes edukad vaid siis, kui ei lakka õppimast. Õpime kestvalt seda, kuidas parimal moel esindada kohtus süüdistust näiteks olukordades, kus meie vastas on palju koostööd tegevaid kaitsjaid, või kuidas jagada töökoormust nii menetluste juhtimise kui kohtumenetluste vahel. Süüdistusosakonna prokuröridele ei ole haruldased aastad, kus kohtuistungitel veedetakse enam kui 100, keerukamatel juhtudel isegi 150 päeva. Arvan, et 2020. aasta annab suuna ka sellele, milline on prokuröride töökorraldus tulevikus: hakkame töötama menetlusmeeskondadena, kuhu on lisaks prokuröridele kaasatud ka spetsialiseerunud konsultante. 

Usun, et 2020. aastasse ei jätku põnevust pelgalt pooleliolevate menetluste kaudu, vaid see aasta toob süüdistusosakonnale kaasa ka uusi, varasematest veel põnevamaid ning ehk ka erilisemaid menetlusi.

Süüdistusosakonna prokuröridele ei ole haruldased aastad, kus kohtuistungitel veedetakse enam kui 100, keerukamatel juhtudel isegi 150 päeva.

autor
Taavi Pern

Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga.