Uuenemise aasta

2019. aasta kulges järelevalveosakonna jaoks suurte muudatuste tähe all, sest osakonna 11 töötajast olid uued tervelt kuus. Osakonnas alustas tööd nn digi- ja kübermeeskond eesotsas riigiprokurör Rauno Kirisega, lisaks abiprokurör Hendrik Kaing ja konsultant Vladislav Zautin. 1. juulist liitus osakonnaga riigiprokurör Karin Talviste, kelle põhitööks on nõustada prokuröre alaealistega seotud ja lähisuhtevägivallakuritegude menetlemise valdkonnas. Lisaks tuleb tal osaleda kannatanute õiguste paremat kaitset tagavate tavade väljakujundamisel. Nii Rauno kui Karini tööaeg kulus peaasjalikult erinevates töögruppides ja seminaridel osalemisele nii Eestis kui välisriikides. Prokuröre abistasid osakonnas uued tublid konsultandid Andres Vegel ja Kersti Liiva.

Suurim osa järelevalveosakonna tööajast kulus 2019. aastal prokuröride määrustele ja toimingutele esitatud kaebuste lahendamisele. Vaatamata prokuröride tehtud menetlusotsuste üldisele vähenemisele kaebuste arv hoopis suurenes. 2019. aastal lahendas järelevalveosakond 681 kaebust (2018 oli see arv 620), s.t 9% rohkem. Kaebustest rahuldati 147 (22%), mille tulemusena eelnev prokuröri lahend tühistati (2018 oli selliseid lahendeid 110).

Kõige rohkem tuli lahendada kaebusi Põhja Ringkonnaprokuratuuri töötajate tegevusele, mis on ka loogiline, sest tegemist on ju kõige suurema osakonnaga prokuratuuris. Lahendite osakaalust lähtuvalt tühistati kõige rohkem Lääne Ringkonnaprokuratuuri otsuseid.

Palju energiat võttis osakonnalt prokuratuuri infosüsteemi (edaspidi PRIS) edasiarendamine, sest 2019. aastal jõudis lõpule PRISi II arendusetapp. Selle raames võimaldati PRISi kaudu teostada kriminaalmenetluses vajalikke päringuid erinevatest andmekogudest, mille tulemusena ei pea menetleja selleks kasutama väliseid infosüsteeme ega kulutama aega tulemuste kriminaaltoimikusse vormistamisele. Samuti lisati PRISi suure hulga toimingute tugi, mis olid eeldus digitaalse toimiku materjalide käideldavuse parandamisele. Kolmanda suurema arendusena viidi PRISi sisse nn objektide – s.o asitõendite ja vara – sisestamise ja toimingutes kasutamise tugi. Seeläbi loodi eeldused varamenetluse digiteerimiseks ning arestitud ja konfiskeeritud varast täpsema ülevaate saamiseks. Päringud ja uued toimingud on kasutajateni juba jõudnud, objektide funktsionaalsus avatakse 2020. aasta esimeses kvartalis.

Lisaks prokuröride nõustamisele ja kaebuste lahendamisele täitsid riigiprokurörid osakonna tööplaanist tulenevaid erinevaid ülesandeid. Kõige mahukama töö tegi ära riigiprokurör Andres Ülviste, kes analüüsis, kas ja kuidas riik toetab kriminaalmenetluses kannatanuid ja kuidas viimased sellega rahule jäid. Hea meel oli saada teada, et enamik kannatanuid oli riigi toega rahul.

Järelevalveosakonnas valminud analüüsiga kannatanute kohtlemisest saab tutvuda siinsamas aastaraamatus.
Järelevalveosakonnas valminud analüüsiga kannatanute kohtlemisest saab tutvuda siinsamas aastaraamatus.

2020. aasta suurim väljakutse järelevalveosakonna jaoks on PRISi edasiarendamine. Kui PRISi eelmine arendusetapp oli suuresti suunatud kriminaalmenetluse toimetamiseks vajaliku materjali infosüsteemi sisestamise võimaldamisele, siis PRISi järgmine, III arendusetapp keskendub selle materjali käideldavusele. III etapi eesmärk on luua lahendus materjali digitaalseks käitlemiseks, mis võimaldaks kohtueelset menetlust toimetada konkreetset kriminaalasja arvestades optimaalsel viisil, ilma vajaduseta alati pidada digitaalsele toimikule paralleelselt ka pabertoimikut. Pabertoimiku pidamisest loobumine muudaks kriminaalasjas kogutud teabe kiiremini ja kergemini kättesaadavaks ning vähendaks dubleerivaid tööprotsesse, võimaldades vabaneva ressursi suunata kohtueelse kriminaalmenetluse sisulisele toimetamisele ja juhtimisele.

Lisaks tavalistele tööülesannetele kavatseb järelevalveosakond anda oma tõhusa panuse prokuratuuri töö kvaliteedi parandamisse, kaaludes vajadust laiendada järelevalvetegevust ka prokuröride tegevusele riikliku süüdistajana kohtus. 

 

autor
Dilaila Nahkur-Tammiksaar

Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.