Raske korruptsioon
- kolme või enama isiku poolt või osalusel;
- kui ametiisiku või erasektoris tegutseva isiku eeldatav korruptiivne tulu on suurem kui olulise kahju määr 4000 eurot;
- korruptsiooniohtlike tehingute käive või eeldatavalt tekitatud kahju on suurem kui karistusseadustikus ette nähtud suure kahju määr 40 000 eurot;
- teo toimepanija on kriminaalmenetlust läbiviiv ametiisik, kohtunik, prokurör, kõrgem uurimisametnik (sh PPV § 50 lg 1–4 tase jt sama taseme muu uurimisasutuse või julgeolekuasutuse ametnikud), Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, põhiseadusliku institutsiooni juht, valitsusasutuse juht, avalik-õigusliku juriidilise isiku juht, riigi osalusega äriühingu juht või kohaliku omavalitsuse juht.
2020. aastal prokuratuuri menetletud korruptsioonikuritegude osas on oluline märkida nähtavat langustrendi.
Prokuratuuri jaoks kõige olulisematest 2020. aastal kohtusse saadetud menetlustest ei eristu mõne korruptsioonikuriteo suuremat levikut võrreldes teistega. Nii oli 2020. aastal sarnaselt 2019. aastaga kohtusse saadetud menetluste seas aktuaalne toimingupiirangute rikkumisega seonduv, altkäemaksu andmise ja võtmisega seonduv kui ametikohaga seotud omastamine.
Viru ringkonnaprokuratuuris esitati kriminaalasja nr 20913000002 raames süüdistused altkäemaksu andmises ja võtmises, samuti muudes, sh narkokuritegudes kokku kahele inimesele. Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti tolliinspektor-vahetusevanem K. Tšernilovski mõisteti KarS § 294 lg 1 järgi süüdi selles, et ta on saanud muuhulgas salasigarettide ja kokaiini näol altkäemaksu M. Koltsovilt. Olgu märgitud, et kuigi K. Tšernilovski kriminaalasi ei ole formaalselt käsitletav prokuratuuri riikliku prioriteedina, töötas K. Tšernilovski siiski ametikohal, kus läbiviidud toimingutel (näiteks salakauba avastamiseks) võib olla oluline roll kriminaalmenetluste alustamiseks.
Ametniku ametikohaga seotud omastamises esitas Riigiprokuratuur süüdistuse kriminaalasjas nr 18700000050. Kokkuleppemenetluses mõisteti muuhulgas KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel süüdi Õhuväe staabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna spetsialisti ametikohal töötanud Armin Annus, kes omastas 48 935,16 euro väärtuses kaitseväele kuuluvaid IT-seadmeid.
Kõigis ringkondades on kohtueelne menetlus lõpule jõudmas mitmes olulises korruptsioonimenetluses.
Toimingupiirangute rikkumisega seondub Põhja Ringkonnaprokuratuuris kohtusse saadetud kriminaalasi nr 19221000070, milles U. Arumäele esitati süüdistus maaeluministri nõunikuna toimepandud toimingupiirangu rikkumises.
Altkäemaksu andmise ja võtmisega seondub Riigiprokuratuuri kriminaalasi nr 18913000002, mille raames esitati viiele füüsilisele ning kahele juriidilisele isikule süüdistus RIK poolt riistvara riigihangetega seotud altkäemaksu võtmise ning andmise eest.
T. Perni hinnangul on prioriteetsete menetluste hulka Riigiprokuratuuris mõjutanud peamiselt korruptsioonivaldkonnaga tegelevate prokuröride kohtukoormus näiteks Tallinna Sadama istungi näol ning fakt, et 2021. aastal on kohtusse saatmisel mitu prioriteetsena käsitletavat ja suurt avalikku tähelepanu saanud korruptsioonikuriteo menetlust. Lõuna, Viru ja Lääne rinkonnaprokuratuuride korruptsioonikuritegude menetlemist on tõenäoliselt mõjutanud kõnealuse valdkonnaga tegelevate prokuröride vahetus, samuti nimetatud piirkondade korruptsiooniprokuröride kohtukoormus: Lääne ringkonnas jõustus 2020. aastal kohtuotsus kolmes prioriteetses korruptsioonikuriteos – kriminaalasjad nr 18221000002, 17221000058 ja 17221000148; Lõuna RP-s jõustus kohtulahend kriminaalasjas nr 1-19-5194 (tegemist on küll kohaliku tähtsusega KarS § 300-1 menetlusega) ning kuulutati välja esimese astme otsus suurt tähelepanu saanud V. Semilarski jt kriminaalasjas (kriminaalasi nr 16913000074), Viru RP-s kuulutati välja esimese astme kohtu otsus kriminaalasjas nr 17221000009, ühtlasi toimus aktiivne kohtumenetlus kriminaalasjas nr 17913000036. Vaid Põhja RP osas ei ole võimalik tuvastada, et korruptsioonimenetlustega tegelevaid prokuröre takistanuks kriminaalasjade kohtusse saatmisel märkimisväärne kohtukoormus (2020. aastal kohtusse saadetud U. Arumäe kriminaalasja hakatakse arutama 2021. aastal) või menetluskoormus. Kõigis ringkondades on kohtueelne menetlus lõpule jõudmas mitmes olulises korruptsioonimenetluses.
Korruptsioonimenetluste olulisemad trendid 2020. aastal
Sarnaselt 2019. aastaga said ka 2020. aastal kõige suuremat avalikku tähelepanu toimingupiirangutega seotud menetlused. Seetõttu on oluline märkida, et sellist tüüpi kuriteole pole tähelepanu pööratud mitte ainult riiklikul, vaid ka kohalikul tasandil – näide sellest on eelmainitud kriminaalmenetlus nr 1-19-5194, millega A. Sprenk mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 300-1 lg 1 järgi ja karistati tingimisi kuuekuulise vangistusega üheaastase katseajaga KarS § 73 alusel. A. Sprenk osales volikogu esimehena otsuste tegemisel, millega võõrandati vallale kuuluvad kinnistud tasuta MTÜ-le, mille juhatuse liige ta ise oli.
Süüdimõistva kohtuotsusega päädinud kriminaalasjal on mõju kohaliku tasandi valitsemise ja avalike vahendite kasutamise ausamaks ja läbipaistvamaks muutmisel. Nimetatud juhtum pälvis kohalikul tasandil ka meedias suurt tähelepanu. Vallavolikogu esimees A. Sprenk kasutas ära valdade ühinemisel inimestes tekkinud hirme ja veenis endaga koos võimul olijaid, et kohalik hariduselu jätkub pärast valdade ühinemist ainult juhul, kui kohaliku kooliga seotud vara läheb temaga seotud MTÜ-le. Kohalik kool aga ei jätkanud tegutsemist sellele vaatamata. Otsus oli oluline, sest kuigi vara ülemineku oli otsustanud kollegiaalne organ volikogu, leidis kohus võimaliku olevat üks isik selles asjas süüdi mõista ning sel ühel isikul polnud võimalik „pugeda kollegiaalse organi selja taha“ ja sellega vastutusest pääseda. Praegu on kohaliku omavalitsuse jaoks ka selle vara kantimise otsuse tagajärjed tagasi pööratud ning KOV taotleb Rahandusministeeriumi kaudu oma vara tagasi. Võib ka arvata, et edaspidi ollakse selliste tehingute suhtes tähelepanelikumad ja korrektsemad.
Kuigi vara ülemineku oli otsustanud kollegiaalne organ volikogu, leidis kohus võimaliku olevat üks isik selles asjas süüdi mõista ning sel ühel isikul polnud võimalik „pugeda kollegiaalse organi selja taha“ ja sellega vastutusest pääseda.
Toimingupiirangute rikkumisega seonduvalt võib tulevikus kohtupraktikale olulist mõju avaldada Viru RP kriminaalasja nr 17913000036 kohtulahend. Kohtud leidsid, et toimingupiirangu objektiivse koosseisu elemendid korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu rikkumise tähenduses on olemas, asusid aga seisukohale, et tõendatud ei ole rikkumise suur ulatus. Samuti leidsid kaks kohtuastet, et süüdistuses kajastuv faktiliste asjaolude kirjeldus vastab küll formaalselt KarS § 294 lg ja § 298 lg 1 objektiivsetele tunnustele, kuid igapäevases majandustegevuses isikutevaheliste eraõiguslike tehingute korral on üldisest hinnakirjast erinevate pakkumuste tegemine ja soodsama hinna küsimine tavapärane ning pole tuvastatud, et ametiisik sai soodustused vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, samuti leiti, et soodustused olid väheväärtuslikud.
Toimingupiirangutega seonduva osas on ehk kõige olulisem märkida seda, et just KarS § 300-1 rakendamisega seotud diskussioonid on viinud olukorrani, kus avalikkuses on võetud sõna toimingupiirangu rikkumise dekriminaaliseerimiseks (nt Arstide Liidu ettepanek) ning kus teadaolevalt on poliitikute seas liikunud ka eelnõu KarS § 300-1 dekriminaaliseerimiseks tervikuna. Koostaja hinnangul on seega pööratud tähelepanu olulistele ühiskondlikele valukohtadele.
Teine oluline 2020. aastal tuvastatud korruptsioonikuritegevust mõjutav trend on muret tekitavad korruptsioonijuhtumid, milles on kahtlustusi esitatud ka õiguskaitseasutuste töötajatele. Riigiprokuratuuri juhtida on praegu kaks korruptsioonimenetlust, milles on kahtlustused esitatud kahele politseiametnikule, kelle tööülesandeks oli muuhulgas aususe kohustuse rikkumisega seotud kuritegude avastamine ja menetlemine. Fakt, et lühikese aja jooksul on kahtlus korruptsioonikuriteos esitatud mitmele õiguskaitsevaldkonnaga seotud inimesele (lisaks eelmainitud juhtumitele ka Viru RP K. Tšernilovski kriminaalasi), viitab sellele, et aususe kohustuse rikkumisega seonduvas võib probleeme olla ka õiguskaitseasutustes – eelnev võib omakorda mõjutada aga korruptsiooni tajumist ning korruptsiooni suhtumist tervikuna.
Fakt, et lühikese aja jooksul on kahtlus korruptsioonikuriteos esitatud mitmele õiguskaitsevaldkonnaga seotud inimesele viitab sellele, et aususe kohustuse rikkumisega seonduvas võib probleeme olla ka õiguskaitseasutustes.
Kolmas 2020. aastal tuvastatud ja tulevikku mõjutada võiv trend aususe kohustuse rikkumisega seotud menetlustes on mõjuvõimuga kauplemisega seotu. KarS § 298-1 rakendamispraktika varasematel aastatel on olnud napp. 2020. aastal jõustus kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-8101, milles M. Dsiss mõisteti süüdi KarS § 298-1 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises. M. Dsissi mõjuvõimuga kauplemine seisnes süüdistuse kohaselt kokkuvõtlikult selles, et ta lubas E. Isokile kasutada Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooniteenuse hankel oma mõjuvõimu selleks, et E. Isok saaks sellel hankel ebavõrdse eelise. Vastutasuks mõjuvõimu kasutamise eest küsis M. Dsiss E. Isokilt 4000 eurot. Olgu siinjuures märgitud, et M. Dsissi kriminaalasjal võib olla lai mõju altkäemaksuga seonduvalt – kohtud käsitlesid selles kriminaalasjas ametialase teo eest vastutasuks töölepingu küsimist ning selle töö eest tasu saamist tavapärase töölepingu täitmisena.
Raske korruptsioon seati riigi peaprokuröri käskkirjaga 2018. aastal üheks üheteistkümnest kuritegevuse vastastest prioriteetidest. Eesmärk on vähendada korruptsiooni kuritegude avastamise ja sellega seoses tabamisvõimaluse suurendamise kaudu prioriteetsetes valdkondades ning kriminaaltulu konfiskeerimise kaudu.
Mõõdikuteks on korruptsiooniga seotud kriminaalasjade arvu, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu ning kohtusse saadetud kriminaalasjade arv prioriteetsetes korruptsiooniasjades (KarS § 294, 300, 300-1)
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.