Põhja ringkonnaprokuratuur 2020. aastal

Head kriisi raisku ei lastud

2020. aastat jääb meenutama ennekõike koroonaviirus, aga nagu öeldakse, head kriisi ei saa raisku lasta, ja seda me ei teinud. Kahtlemata oli läinud aasta meile väljakutseterohke, kuid hea on tõdeda, et koroona ei pannud meie tööd seisma ning menetletlusotsuse saanud isikute  arv ei vähenenud. Kohtuistungid said edukalt peetud ka virtuaalselt ehk nägime, et oleme paindlikud ja suudame kohaneda muutuste ning eriliste olukordadega. Kiiresti õpiti ümber, oluliselt kasvas meie digiteadlikkus ja paranesid meie digioskused. Mitmed eriolukorraaegsed ümberkorraldused meie töös on muutunud tavarutiiniks, mida muul ajal olnuks palju raskem sisse viia, sest kui ollakse aastaid harjunud kindlal viisil toimetama, siis seda murda ei ole kaugeltki lihtne.

Kindlasti on siin veel pikk tee minna – mitmeid toiminguid saaks teha veel ökonoomsemalt, paberimajandust on meil endiselt liiga palju ja digilahendusi saaks veelgi tõhusamalt rakendada. Samas tuleb pidada silmas, et kõike polegi võimalik teha virtuaalselt. Meie juurde jõuavad väga erinevad inimesed lastest eakateni ning vahetu kontakt on asendamatu ja jääb selleks.

Taastavat õigust kasutas vanemprokurör Andra Sild läinud aastal teadaolevalt esimest korda ka peresisese seksuaalse väärkohtlemise juhtumi lahendamisel.

Inimliku kontakti olulisuse üks parim näide on taastav õigus, mille rakendamisel on Põhja Ringkonnaprokuratuur eesotsas prokurör Annika Vanatoa ja konsultant Jana Lahega olnud suunanäitajad. Annika ja Jana tegelevad alaealiste õigusrikkujatega, püüdes neid mõjutada sobiva mõjutusvahendi leidmisega individuaalse lähenemise kaudu, mitte pelgalt karistamisega. Nad lähtuvad põhimõttest, et igale alaealisele tuleb individuaalselt otsa vaadata, osata neid päriselt kuulata ja alles siis asuda lahendusi otsima.

Taastavat õigust kasutas vanemprokurör Andra Sild läinud aastal teadaolevalt esimest korda ka peresisese seksuaalse väärkohtlemise juhtumi lahendamisel. Seega ei ole taastava õiguse kohaldamise võimalused piiratud alaealiste õigusrikkujatega või kuriteo raskusega, vaid seda saab ja tuleb rakendada palju laiemalt. Ka kriminaalkaristus ei välista taastava õiguse paralleelset rakendamist. See võiks olla suund, kuhu liigume. Seda ei tee me loomulikult üksi. See on võrgustikutöö ning sel teekonnal on meile abiks paljud head koostööpartnerid.

Läinud aastal sai suur töö tehtud Põhja Ringkonnaprokuratuuri struktuurireformi kavandamisel, mille tulemusena sai viiest osakonnast veebruaris neli. Ümberkorralduse eesmärk oli kujundada loogilisem struktuur ja ühtsem tava. Samuti muutub paindlikumaks töökorraldus, mis ühtlasi tagab suurte ja mahukate kriminaalasjade korral parema asendamisevõimekuse, kui kriminaalasja vedav prokurör peaks lahkuma. Ka aitab uus struktuur kaasa sellele, et suurte kriminaalasjade prokurörid ei jää üksi olukordades, kus kohtusaalis on vastas terve meeskond tipptasemel kaitsjaid. Kõik suuremahulised muudatused tekitavad segadust ja kohanemisraskusi ning üks 2021. aasta eesmärk ongi uue struktuuri käimalükkamine.

Nagu öeldud, viiruselevik meid ei takistanud ja 2020. aastasse jäävad mitmed olulised kohtulahendid. Majandusasjadest tuleb kindlasti tõsta esile ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa juhitud aktsiisipettuse ja arvevabriku kriminaalasja, kus prokuröril õnnestus läbirääkimiste tulemusena saada riigile tagasi 1,7 miljonit eurot. Samuti näitas ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann aastaid väldanud kinnisvarapettuse kriminaalasjas, et vaatamata sellele, et meie saame kuritegu asuda uurima alles siis, kui varitseb aegumise oht, suudame kurjategija kohtu ette viia.

Ülimalt konspireeritud narkoäri eest kevadel süüdi mõistetud noorte kriminaalasi näitab ilmekalt, et ka täielikult tumeveebis toimuv narkomüük, kus raha liigutatakse vaid bitcoin’ides, ei jää õiguskaitseasutustele märkamatuks.

Koostöös politseiga oleme narkovastases võitluses suutnud jätkuvalt hoida olukorda pealinna tänavatel ja Harjumaal kontrolli all, mille üks tõestus on taas aasta, mil narkootikumide üledoosi suri vähem inimesi kui kunagi varem. Riigikohtu detsembris jõustunud otsusega sai lõpu mahukas kriminaalasi ning tänu ringkonnaprokurör Arika Almanni visadusele mõisteti pikad karistused meestele, kes tootsid ja käitlesid Tallinnas ja Ida-Virumaal Eesti ajaloos rekordilises koguses amfetamiini. Aina enam internetti koliv narkokuritegevus esitab meile üha uusi väljakutseid, kuid ülimalt konspireeritud narkoäri eest kevadel süüdi mõistetud noorte kriminaalasi näitab ilmekalt, et ka täielikult tumeveebis toimuv narkomüük, kus raha liigutatakse vaid bitcoin’ides, ei jää õiguskaitseasutustele märkamatuks ning suudame võidelda muutuva kuritegevusega. Ringkonnaprokurör Raigo Aas sõlmis süüdistatavaga kokkuleppe, millega mõisteti varem karistamata noormees seitsmeks aastaks vangi.

Keeruliste uurimiste juhtimisel on Põhja piirkonna prokuröride töö ka avalikkuse eriliselt suure tähelepanu all. Karel Šmutovi õigeksmõistmine, Venno Loosaare kriminaalasi, tuntud kirjaniku süüdimõistmine seksuaalse ahvatlemise kõlbmatus katses, politseinikele otsa sõitnud narkokurjategijad, Bahovskite kriminaalasjad, garaažiukse all hukkunud väikelaps ja Lasnamäel kiirendusvõistluse tagajärjel kaks elu nõudnud liiklusõnnetus on vaid mõned näited läinud aastast. Väga sageli on meie prokurörid kohtusaalist väljudes olukorras, kus arvukate kaamerate ja mikrofonide ees tuleb siin ja praegu ajakirjanike küsimustele selgeid vastuseid anda. Riikliku süüdistuse esindajatena ongi meie ülesanne olla valmis avatult rääkima oma tööst, ka siis, kui kohtuotsus ei ole selline, nagu ootasime või soovisime. Teen sügava kummarduse oma meeskonna ees, kel on julgust igas olukorras prokuratuuri seisukohti väärikalt esindada.