2016. aasta oli Lõuna Ringkonnaprokuratuurile rohkete väljakutsetega. Ühelt poolt tuli tegeleda Eesti piiri kaitsmise, organiseeritud majanduskuritegevuse ja teistest riikidest pärit kuritegelike jõukudega, kuid teiselt poolt püüdsime leida sisulisi lahendusi roolijoodikute tõhusamaks kohtlemiseks ja hakkama saada koduse vägivalla kasvava juhtumite arvuga. Lisaks ühtlustasime vägivaldse tänavakuritegevuse kvalifitseerimispraktikat ning tulime toime 1. septembril jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatustega.
Kuna kahtlustatavate vahi all pidamise tähtajad lühenesid, tähendas see juba kevadest alates suuremat töökoormust menetlejatele ja prokuröridele, et kõikide kahtlustatavate kohta, kelle puhul esinesid vahistamisalused, saaks süüdistuse esitamiseks vajalikud tõendid kogutud ja kriminaalasjad enne 1. septembrit kohtusse saadetud. Samuti tuli alates 1. septembrist organiseerida oma töö selliselt, et vahistatutega kriminaalasjades õnnestuks kõikide vajalike tõendite kogumine lühema menetlusaja jooksul. Kokkuvõtteks võib öelda, et prokuröride intensiivne töö oli tulemuslik ning ühtegi vahistatut ei tulnud vabastada seetõttu, et ei jõutud vajalikke tõendeid õigeaegselt kokku koguda. Need muutused tähendavad seda, et vahistatutega kriminaalasjade prioriteetsus võrreldes teiste menetlustega on veelgi kasvanud.
Jätkuvalt pöörasime 2016. aastal kõrgendatud tähelepanu varade arestimisele ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimisele. Kui riigituludesse konfiskeeris kohus vahendeid ligi 100 000 euro väärtuses, on oluline ka see, et kriminaalmenetluse käigus arestitud vara on võimaldanud kahjusid hüvitada Maksu- ja Tolliametile ja PRIA-le kokku 809 492 euro väärtuses.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonna tõttu peame tegelema piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega: nii Eesti-Vene piiril toimuva (salakaubavedu, inimkaubandus, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine) kui ka Eesti-Läti piiril toimuvaga (teistest Balti riikidest pärit kurjategijad, kes panevad toime peamiselt varavastaseid kuritegusid). Leedust pärit autovaraste grupeeringud, kes hõivasid autosid ning murdsid sisse eramutesse nii Lõuna-, Põhja- kui ka Lääne-Eestis on erinevate prefektuuride koostöö tulemusel tabatud ning enamiku suhtes on kohus langetanud ka süüdimõistvad otsused.
2016. aastal pöörasime maakondades erilist tähelepanu avaliku korra rikkumistega seotud kuritegude menetlemisele. Selle tulemusel likvideeriti Võrus juba mõnda aega avalikus kohas vägivalla kasutamisega probleeme tekitanud grupid, mille liikmetele mõistis kohus karistuseks 7- 11 aasta pikkused vangistused.
Võrus menetletud kriminaalasjas oli kohtu all kolm varem korduvalt karistatud isikut, linnapildis teada ja tuntud vägivallatsejat, kelle kuritegudest ei julgetud nende hirmuäratava maine tõttu sageli politseid teavitada. Enamasti jõudis informatsioon politseisse kiirabi kaudu, sest kannatanud vajasid arstiabi. Kohtualuseid süüdistati avaliku korra rasketes rikkumistes, väljapressimistes ja peksmises ning ka reas teistes, kergemates kuritegudes. Kuritegude ohvriteks langesid nii kurjategijatele tuttavad kui ka täiesti võõrad inimesed. Kurjategijatele oli iseloomulik vägivallaga reageerimine igas olukorras, kus kellegi käitumine neile meelepärane ei olnud. Väljapressimiste puhul nõuti ühel juhul raha selle eest, et kannatanu oli julgenud oma auto ärandamisest politseisse teatada ja teisel juhul „liigse rääkimise“ eest. Väljapressimistega kaasnes lisaks ähvardamistele ka vägivald ja vara hävitamine. Süüdlastele mõistetud pikad reaalsed vangistused päästsid hulga inimesi grupeeringu hirmuvalituse alt ja aitasid tõsta kogukonna usku õiguskorda.
Varjatud majandus- ja korruptsioonikuritegude avastamise osas oli 2016. aasta meie piirkonnas väga edukas, mida kinnitavad järgnevad näited:
- Maakohus mõistis süüdi kuritegeliku ühenduse, kes tegeles 2014-2016 kelmuste ja arvutikelmustega Võru-, Põlva-, Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaal. Kokku pani grupp toime 144 kelmust, millega saadi varalist kasu 106 000 eurot.
- Eraldi tähelepanu oleme viimastel aastatel pööranud maksejõuetuse põhjustajate ning soodustuskelmuste toimepanijate tabamisele. 2016.aastal jõustus kohtuotsus kriminaalasjas, kus tuvastati, et aastatel 2008-2011 taotleti Aigar Aabi eestvedamisel FIE Aigar Aab ja OÜ Growup nimel PRIA-lt pettuse teel toetust kokku 15 miljonit eurot ning PRIA maksis valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel välja 780 755 eurot. Kohtueelse uurimise tulemusel konfiskeeriti OÜ Growup vara 578 654 euro väärtuses, kinnistu müügist saadav tulu läheb aga PRIA-le.
- Kohtusse jõudis ka kriminaalasi, milles esitati süüdistus viiele isikule AS Pere maksejõuetuse põhjustamises, millega tekitati Lõuna Toiduainetööstuse AS-le kahju üle kahe miljoni euro suuruses summas.
- Kuritegeliku ühenduse süüdistusega saatsime kohtusse kriminaalasja, mille kohaselt peteti Tartu Mill AS nimel riiki maksuametile käibedeklaratsioonides valeandmeid esitades. Selle tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 1 233 760,60 eurot. Kriminaalasjas arestiti kriminaaltulu üle 50 000 euro suuruses summas.
- Kaks kohtuastet langetasid otsused kriminaalasjas, kus Kallaste linnavolikogu esimeest Fjodor Plešankovi süüdistati teadvas toimingupiirangute rikkumises 594 741 euro suuruses summas, kuna ta osales ja hääletas Kallaste volikogu istungitel, kus võeti vastu AS Kallaste Kalur majanduslikke huve puudutavaid otsuseid. Fjodor Plešankov oli samal ajal AS Kallaste Kalur juhatuse liige ja aktsionär. Tartu Ringkonnakohus karistas Fjodor Plešankovi 8600 eurose rahalise karistusega.
Prokuratuuri inimesed
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris töötavaid inimesi defineerivad eesmärgile pühendumus ja innovaatilisus, mis on põimunud akadeemilise küpsuse ja tugeva meeskonnatunnetusega. Paljud prokurörid on staažikad oma ala spetsialistid, kes eelistavad kogemustepagasi järjepidevat täiendamist ja kutseoskuste lihvimist kiiretele karjäärimuutustele, nähes arenguvõimalusi mitte niivõrd uutes ametiastmetes kui iseendale üha komplitseeritumate väljakutsete esitamises ja kuritegevuse varjatumatesse sfääridesse kaevumises.
Organisatsiooni arengut silmas pidades panustasime 2016. aastal eelkõige sellele, et prokurörid saaksid rohkem pühenduda eeluurimise strateegilisele planeerimisele ja kohtuasjade sisulisele ettevalmistamisele. Selleks suurendati konsultantide arvu ning anti vastutus e-toimiku kannete tegemise eest referentidele.
Sisulistest muutustest väärib esiletoomist, et alaealiste poolt toimepandud ja perevägivallaga seotud kuritegudele spetsialiseerunud prokuröride arv kasvas Tartu maakonnas kahelt kolmele. Ühelt poolt tingis muutuse perevägivalla juhtumite arvu kasv ning teiselt poolt meie soov pöörata enam tähelepanu kannatanute individuaalsetele vajadustele. Samuti suurenes 2016. aastal nende prokuröride arv, kes tegelevad piiriüleste kuritegude menetlemisega – piiriülesed kuriteod on Lõuna ringkonna eripära võrreldes teiste piirkondadega ning kuna see on seotud piirijulgeolekuküsimustega, siis on hoiame seda teemat fookuses ka tulevikus.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on aastatega kujunenud vastastikusele lugupidamisele tuginev tihe koostöö piirkonnas tegutsevate menetlusasutuste ja kohtutega. Võib julgelt öelda, et paljud siinsed prokurörid juhtisid sisulisest küljest menetlusi juba enne, kui prokuratuurile selline kohustus seadusega pandi. Samuti on Lõuna Ringkonnaprokuratuuril õnnestunud ühise eesmärgi nimel meeskonnatöösse kaasata erinevad menetlusasutused ja seetõttu on konkurentsi asemel asutuste vahel arenenud koostöökultuur.
Tulevik
2017. aastal on üks meie peamisi eesmärke tagada senisest kiiremad menetlused. Tahame, et tegudele järgneks tagajärg, mis aitaks saavutada karistuse eesmärke. Oluline on ka see, et kannatanutele osaks langenud ebaõiglus saaks võimalikult kiiresti heastatud. Samuti võtame 2017. aastal uuesti fookusesse kiirmenetluste laialdasema rakendamise. Kannatanute aspektist on meie jaoks oluline ka varade kiire arestimine ning kriminaaltulu konfiskeerimine.
Kaire Hänilene
Juhtivprokurör