Keskkonnakuritegevus tuleb tõsta fookusesse
Keset koroonakevadet toimus Eesti õiguspoliitikamaastikul üks oluline sündmus. Nimelt kohtusid 14.04.2020 keskkonna-, justiits- ja siseminister ning kirjutasid alla ühisele deklaratsioonile keskkonnakuritegevuse vastase võitluse prioriteetsuse kohta. Selles peetakse vajalikuks käsitleda keskkonnakuritegevuse vastast võitlust kriminaalpoliitika ühe prioriteedina ning teha koostööd keskkonnakuritegevuse vastaste meetmete tõhustamiseks.
Deklaratsiooni eellooks võiks pidada kaht olulist sündmust: esiteks võttis EL-i nõukogu 18.05.2017 vastu otsused Euroopa Liidu prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega aastatel 2018–2021, mille punkt 8 sätestab: takistada kuritegelikke organisatsioone, kes on seotud keskkonnakuritegevusega, täpsemalt looduslike liikidega kaubitsemise ja ebaseadusliku jäätmeveoga.
Teine oluline sündmus selles protsessis oli kindlasti 17.–19.10.2018 toimunud Euroopa Liidu Nõukogu üldküsimuste ja hindamise töörühma GENVALi hindamine, mille käigus EL-i nõukogu eksperdid hindasid keskkonnakuritegude ennetamise ja tõkestamise Euroopa poliitika praktilist rakendamist ja toimimist Eestis. Hindamine lõppes soovitustega riigile, milles muuhulgas toodi välja, et tuleks kaaluda keskkonnakuritegevuse ennetamise ja tõkestamise prioriteediks seadmist riigi tasandil ning keskkonnakuritegevuse, eelkõige jäätmekuritegevuse tõkestamist käsitlevate sätete läbivaatamist, et võimaldada keskkonnakuritegusid tõhusamalt avastada ja uurida ning nende eest süüdistusi esitada, lisades jäätmekuriteod jälitustegevust võimaldavate kuritegude loetellu.
Kui vaadata, mis toimub keskkonnakuritegude kontekstis mujal maailmas, siis peab tõdema, et numbrid on kasvutrendis. Maailmas kasvab keskkonnakuritegevus keskmiselt 5–7 protsenti aastas. Ka Euroopas ei ole olukord kiita – numbrid on kasvutrendis, tugevad seosed on tekkinud organiseeritud kuritegevusega. Eelkõige sellepärast, et tegemist on väikese riski ja suure kasumlikkusega seotud kuritegevusega.
Eesti olukord selle taustal tundub siiski parem. Või kas on? Nii näitab statistika, et keskkonnakuriteod jäävad viimasel viiel aastal vahemikku 21 kuni 41 kriminaalasja aastas. Kui aga vaadata numbrite taha, siis selgub, et keskkonnakuriteod on muutunud raskemaks, keerulisemaks, ohtlikumaks. Rohkem konspireeritakse, rohkem toimetatakse gruppides, rohkem teenitakse kasumeid. Ja kahjuks on karistused jätkuvalt peaaegu olematud. Kui varem oli meie suurim mure röövpüüdjate grupiviisiline tegevus Peipsi järvel ja Pärnu lahel, siis nüüd on raskuskese kandunud ebaseaduslikule riikidevahelisele jäätmeveole. Nii on viimastel aastatel avastatud juba mitu juhtumit, kus väljastpoolt Eestit veetakse siia ebaseaduslikke jäätmeid.
Maailmas kasvab keskkonnakuritegevus keskmiselt 5–7 protsenti aastas.
2020. aastal alustati kokku 19 uut kriminaalmenetlust. Alustatud menetlustest 10 puudutavad loodusliku loomastiku kahjustamist (Karistusseadustiku § 361 lg 1), viis puude ja põõsaste ebaseaduslikku raiet (KarS § 356 lg 1), kaks kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramist (§ 357 lg 1), üks keskkonnakaitseloata tegutsemist (§ 363 lg 1) ning üks kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumist (§ 367 lg 3).
Kohtusse on prokuratuur aastal 2020 saatnud üheksa kriminaalasja, millest viies on prokuratuur koostanud süüdistusakti, ühes taotlenud mõistliku menetlusajaga lõpetamist ning kolmes asjas on sõlmitud kokkulepe.
Prokuratuur lõpetas 2020. aastal 12 kriminaalasja, kahes kriminaalasjas on lõpetamine toimunud avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning kümne korral on kriminaalasja lõpetamise aluseks olnud kriminaalmenetlust välistav asjaolu või asjaolu, et kuriteo toime pannud isikut ei suudetud menetluse käigus tuvastada.
Keskkonnakuriteod on muutunud raskemaks, keerulisemaks, ohtlikumaks. Rohkem konspireeritakse, rohkem toimetatakse gruppides, rohkem teenitakse kasumeid.
Keskkonnakuritegude vastu võitlemise osas toimub Eestis sel aastal märkimisväärne muudatus ja samas ka areng. Nimelt ühendati 2021. aasta alguses Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet ning ühendasutuse nimeks jääb Keskkonnaamet. Seega on Eesti uurimisasutuste maastikul uuest aastast uurimisasutus Keskkonnaamet. Keskkonnainspektsiooni uurimisosakond jätkab ühendametis samade ülesannetega, aga suuremas koosseisus. Keskkonnajärelevalve vaates oodatakse ühendasutuselt tugevat sünergiat just korraldava ja järelevalve poole tõhusamas koostöös. Seoses keskkonnakuritegude vastase võitluse prioriteetsusega on uurimisosakonnale ressurssi juurde antud, pooleli on keskkonnakuritegude menetlemise ja kvalifitseerimisega seotud seadusemuudatused ning koostöölepingu sõlmimine politseiga ja prokuratuuriga.
Prokuratuuri vaates on kompetentsi koondumine ühte ametisse väga tervitatav. Keskkonnaasjad on oma iseloomult keerukad menetlused, mis lisaks faktide tuvastamisele vajavad ka väga head valdkonnatundmist. Sellise kompetentsi koondumine ühte asutusse aitab kindlasti parendada uurimiste kvaliteeti ning tagada kiirema menetluse.
. Keskkonnakuritegude tõendamisel on vaja alatihti kaasata valdkonnaspetsialiste, kes omavad ülevaadet valdkonna peensustest, Euroopa Liidu aktidest ja määrustest ning oskavad anda nõu väga keerukate komplekslubade tõlgendamisel. Sellise kompetentsi koondumine ühte asutusse aitab kindlasti parandada uurimiste kvaliteeti ning tagada kiirema menetluse.
Keskkonnakuritegevusega tegelemine ei saa ega tohi olla kitsa valdkonna erialaspetsialistide mure, vaid ühiskond peab reageerima nimetatud probleemile laiemalt. Üksikisikuna ei ole me keegi nõus, et meie elukoha vahetusse lähedusse tekitatakse ebaseaduslik prügila, valatakse keskkonda ohtlikke kemikaale või hävitatakse mets koos elupaikadega, milles oleme harjunud viibima. Kompleksne lähenemine keskkonnakuritegevusele aitab lisaks uute kuritegude ennetamisele hoida ära ka kahju, mille heastamine ei saa võrduda rahasummade riigi tuludesse kandmisega, vaid peab ideaalses ühiskonnas jõudma keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 1 punktis 5 toodud eesmärgini – keskkonnale tekitatud kahju tegeliku heastamise ja elupaikade taasloomiseni.
2020. aastal jõustus kokku viis kohtuotsust, mis puudutasid keskkonnakuritegusid
- Vähipüük keeluajal: 31.08.2020 mõistis Pärnu Maakohus otsusega 1-19-5249 süüdi Mart Saare, Ats Möldri ja Reigo Roosti süüdistuses Karistusseadustiku § 361 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Kohus tuvastas, et M. Saar, A. Mölder ja R. Roost püüdsid kooskõlastatult 12.09.2017 Saare maakonnas Saaremaa vallas Nihatu külas asuvast Tõre peakraavist vähipüügi keeluajal kolmekümne kolme märgistamata vähimõrraga kokku 105 jõevähki, tekitades keskkonnale olulise kahju, s.o kahju summas 5250 eurot. Keskkonnainspektoritel õnnestus püütud vähkidest 101 jõevähki tagasi vette lasta ning seega tekitati keskkonnale reaalselt varalist kahju nelja jõevähi osas, s.o 200 euro ulatuses. Kohus mõistis kõigile isikutele karistuseks rahalised karistused, millest suurimad olid 2000 eurot. Karistused jäeti tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 alusel ja tegelik maksmiskohustus tekib isikutel juhul, kui nad panevad kahe aasta jooksul toime uue tahtliku kuriteo.
- Ebaseaduslik metsaraie: 16.01.2020 mõistis Pärnu Maakohus otsusega 1-19-8450 süüdi Elvis Kavaki KarS § 356 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks kuus kuud vangistust, mis liideti isikule mõistetud eelneva karistusega ja loeti kantuks. Kohus tuvastas, et Elvis Kavak korraldas kahele tema hallatavale äriühingule kuuluval kinnistul ebaseaduslikku metsaraiet, millega tekitas Eesti Vabariigile kahju kokku summas 28 042,66 eurot. Nimetatud keskkonnakahju mõisteti isikult kohtuotsusega välja.
- Ebaseaduslik metsaraie: Harju Maakohus mõistis 27.05.2020 otsusega 1-20-2398 süüdi Ragnar Toombergi KarS § 356 lg 1 alusel ja mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, mis liideti isiku varasema karistusega ja muude talle etteheidetud kuritegude eest mõistetud karistustega ning lõplikuks karistuseks mõisteti isikule 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata, viie aasta pikkuse katseajaga, mil isik peab täitma kohtu määratud kontrollnõudeid. Kohtuotsuse kohaselt teostas Ragnar Toomberg ebaseaduslikku metsaraiet ja tekitas oma tegevusega keskkonnale 21 615,84 euro suuruse kahju, mis isikult riigi kasuks ka välja mõisteti.
- Ebaseaduslik kalapüük: Viru Maakohus mõistis 11.05.2020 otsusega 1-20-1780 süüdi Valeri Šarini ja Maksim Šarini KarS § 361 lg 1 järgi, karistades V. Šarinit neljakuulise vangistusega katseajaga üks aasta ning M. Šarinit rahalise karistusega 1500 eurot. Kohtuotsuse kohaselt kuulub isikutelt väljamõistmisele ka 3164 eurot tekitatud keskkonnakahju eest. Kohus tuvastas, et isikud teostasid Peipsi järvel nakkevõrkudega ebaseaduslikku kalapüüki, kasutades rohkem võrke, kui oli neile väljastatud lubadel kirjas, seega püüdsid isikud ebaseaduslikult rohkem kala, kui neil oleks olnud lubatud võrke kasutades võimalik. Püügiga tekitati kalavarudele oluline kahju.
- Ebaseaduslik kalapüük: 05.11.2020 mõistis Viru Maakohus otsusega 1-20-2545 ka Veniamin Šutaki ning Vitali Maljušitski süüdi Kars § 361 lg 1 järgi. Kohus mõistis mõlemale isikule rahalise karistuse. V. Šutakil tuleb tasuda 821,60 eurot ning V. Maljušitskile mõistis kohus karistuseks 2398,5 euro suuruse rahalise karistuse, mis jäeti täitmisele pööramata, kuue kuu pikkuse katseajaga. Isikud teostasid Peipsi järvel ebaseaduslikku kalapüüki, asetades püügivahendid püügile viisil, mis oli lubamatu, ja püügiga tekitati kalavarudele oluline kahju.
Rocco Ots on Keskkonnaameti uurimisosakonna juhataja. Ta on töötanud korrakaitse valdkonnas 30 aastat, alustades oma karjääri uurijana Keskkriminaalpolitseis ning töötades seejärel politseis erinevatel ametikohtadel. Viimased 10 aastat on ta korraldanud keskkonnalaste kuritegude uurimist Eestis, olles selle üksuse esimene juht ja üks loojatest. Ta on osalenud ka Euroopa Liidu politseimissioonil Palestiinas, kus nõustas Palestiina Tsiviilpolitseid keskkonnakuritegevusalastes küsimustes.