Juba 2021. aasta alguses uueks aastaks eesmärke seades leidis prokuratuuri juhtkond, et lähisuhtevägivalla kriminaalmenetlustele seatud mõõdikud vajavad uuendamist. Ülesande sõnastada uued mõõdikud andis juhtkond sellele valdkonnale spetsialiseerunud prokuröride ümarlauale, mis sai aga viirusekriisi tõttu koguneda alles aasta lõpus – 2021. aasta detsembris. Mõõdikute väljapakkumisel lähtusime prokuratuuri selle valdkonna eesmärgist:
Perevägivallaohvritele on tagatud toetav kohtlemine, kiire menetlus, kaitsemeetmete kasutamine ning koostöö partneritega lähtuvalt ohvri abivajadusest.
Valdkonnale spetsialiseerunud prokurörid pakkusid ümarlaual töö tulemuslikkuse hindamiseks välja koguni 21 võimalikku mõõdikut. Nendest valikutest sõnastasime neli näitajat, mille esitasime prokuratuuri juhtkonnale:
- lähisuhtevägivalla kriminaalasjade osakaal, kus lõpliku menetlusotsuseni jõutakse nelja kuu jooksul alates kriminaalasja alustamisest;
- kannatanute ohvriabisse suunamise osakaal;
- vägivallatsejate vägivallast loobumise teenusele või sotsiaalprogrammi suunamise osakaal;
Meie poole pöörduti eelmisel aastal 2008 korda, sh esmakordselt pöördus 736 inimest. 2020. aasta mais tegevust alustanud teenus on jõudsalt kasvanud. Inimesi nõustatakse nii telefoni, veebi kui ka näost näkku kohtumiste raames. Enim toimus näost näkku kohtumisi – 925 korda. Praegu pakutakse näost näkku kohtumisi üheksas linnas – Tallinnas, Tartus, Valgas, Narvas, Jõhvis, Paides, Raplas, Rakveres ja Haapsalus. Telefoni teel nõustati 906 korda ja veebi teel toimus 115 nõustamist.
Vägivallast loobumise toetamise teenusel on oluline koostöö prokuratuuri, politsei, ohvriabi, kriminaalhoolduse ja kohalike omavalitsustega. Esmastest pöördujatest oli prokuratuuri suunatud 245 inimest (33%). Järgnesid politsei kaudu info saanud – 189 inimest (26%). Veel saadi infot ohvriabitöötajate käest, kriminaalhooldajatelt ning kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatelt. 130 inimest oli info leidnud iseseisvalt näiteks internetist või meediast.
Juhtumite lahendamisel teevad vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustajad aktiivset koostööd teiste spetsialistidega. Politseile ja prokuratuurile jagatakse infot nõustamiste kulgemisest ning leitakse ühiselt viise vägivalla ennetamiseks. Ohvriabiga tehakse aktiivset koostööd, et tagada kannatanute kaitse. Vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustajad osalevad ka võrgustike kohtumistel ning MARACi koosolekutel.
- selliste isikute osakaalu vähenemine, kellele kohaldatakse LSV kriminaalasjas KarS § 73 alusel tingimisi vangistust, rahalist karistust või ilma kohustusteta oportuniteeti (sh loetakse LSV ühtse menetluspraktika kokkulepete alusel ilma kohustusteta oportuniteetideks need oportuniteedid, kus ainsaks kohustuseks on määratud menetluskulude tasumine).
Juhtkond arutles mõõdikute olemuse, hulga ja valiku üle ning leidis, et ehkki kiire menetlus, sisulised karistused ning ohvriabi teenus on väga olulised, jääb pakututest mõõdikuna arvestusse vaid vägivallatsejate vägivallast loobumise teenusele või sotsiaalprogrammi suunamise osakaal ja reaalne teenusele jõudmine. Seejuures jääb jätkuvalt paika ka varasem mõõdik: 50% alaealise kannatanuga KarS § 121 lg 2 p 2 kriminaalasjadest menetletakse vähem kui 3 kuuga.
Ehkki ülejäänud valdkonna prokuröride ettepanekud ei leidnud kinnitamist mõõdikutena, on need siiski selgelt sõnastatud lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ühtse menetluspraktika kokkulepetes, mille sõnastasime esmakordselt 2020. aastal ning mida 2021. a detsembris toimunud ümarlaual täiendasime järgmiste lepete osas.
PPA ja vägivallast loobumise tugiliini koostöös ellu viidud proaktiivsete vestluste katseprojekt (katseprojektist saab lähemalt lugeda, PPA ajakirja Radar 32. numbrist, lk 32-35) osutus edukaks, oleme asutuste vahel kokku leppinud, et lähisuhtevägivalla toimepanijatele proaktiivselt nõustamise pakkumine saab meie praktika igapäevaseks osaks. Sellest tulenevalt pidasid ka lähisuhtevägivallavastasele võitlusele spetsialiseerunud prokurörid oluliseks, et vägivallast loobumise nõustamise pakkumine peaks olema toimikust näha igal juhul – sõltumata sellest, kas inimene oli nõustamisega nõus või mitte. Nõustamisest saab lähemalt lugeda SIIN.
Eelmisest aastast on PPA oma praktikasse juurutanud ka riskihindamise kõikide LSV-juhtumite korral. Sellest hoolimata näitab Sotsiaalkindlustusameti statistika MARACi suunamiste osas, et menetlejate osakaal nende koostööpartnerite hulgas, kes suunavad suure riskiga lähisuhtevägivallajuhtumeid MARACi juhtumikorraldusse, on pigem tagasihoidlik.
Kuivõrd MARACi juhtumikorralduse mudeli kogemused on näidanud, et asutustevahelise koostöö abil on kannatanute turvalisust võimalik tagada paremini kui üksnes kriminaalmenetluslike vahendite abil, leidsid lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokurörid, et kõikides perevägivalla juhtumites, kus vägivalla kordumise ja kasvamise risk on hinnatud suureks, tuleks täiendavalt viia läbi ka DASHi riskihindamine ja kaaluda juhtumi suunamist MARACi.
Praktikas näevad lähisuhtevägivallajuhtumitega tegelevad prokurörid sageli seda, kuidas vahi alla võetud vägivallatseja asub vahistuse ajal kannatanut ja ka potentsiaalseid tunnistajaid mõjutama, et mitte öelda lausa töötlema selle nimel, et nad oma ütlustest kohtus loobuksid või neid vägivallatsejale soodsas suunas muudaksid. Selleks, et sellist kriminaalmenetluse kahjustamist ennetada, on kriminaalmenetluse seadustikus nähtud ette võimalus kohaldada vahistatule suhtlemispiiranguid. KrMS § 143-1 lg 1 näeb ette võimaluse piirata või täielikult keelata vahi all viibiva kahtlustatava või süüdistatava:
1) lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust,
2) kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust,
3) lühiajalise väljasõidu õigust,
4) lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
Ehkki ka varem on seda praktikat kasutatud, leppisid lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokurörid kokku, et perevägivalla kriminaalasjade korral tuleks seda võimalust kasutada sagedamini.
Kokkuvõttes saab lõppenud aastale tagasi vaadates öelda, et oleme teinud tööd eeskätt lähisuhtevägivalla kriminaalmenetluste ja asutustevahelise koostöö sisulise tõhustamise ning riikliku menetluspraktika ühtlustamise suunas.
Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju nii Tallinnas kui Tartus. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale ning tema põhiülesanded on kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse, aga ka perevägivallakuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamine.