Kriminaalmenetluse statistika

Registreeritud kuriteod 

2020. aastal registreeriti 25 817 kuritegu, mida on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga mõnevõrra vähem (−1363/−5%) (joonis 1). Masskuriteod  moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 62%, mida on mõnevõrra enam kui teistel vaadeldud aastatel. Vaadeldud perioodil on registreeritud kuritegude arv kokku vähenenud, s.h on vähenenud ka masskuritegude arv, kuigi mõnevõrra väiksemas mahus (−3%). Võrreldes 2016. aastaga registreeriti 2020. aastal kuritegusid 11% ja masskuritegusid 10% võrra vähem. Võrreldes eelmise aastaga registreeriti rohkem joobes juhtimist (+77/+3%), eelkõige Lääne (+38/+9%) ja Viru RP piirkonnas (+29/+7%). Neljandiku võrra vähem registreeriti avaliku korra rasket rikkumist (−126/−27%) (joonis 2).

Kõigis piirkondades registreeriti vähem avaliku korra rikkumist ja kehalist väärkohtlemist (joonis 3). 
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti vargusi võrreldes 2019. aastaga 3% (+38) võrra rohkem. Joobes juhtimiste arv jäi samaks. Vähem registreeriti avaliku korra raskeid rikkumisi (−16/−28%) ja viiendiku võrra vähem kehalist väärkohtlemist (−254/−19%).
Lääne Ringkonnaprokuratuuris registreeritud masskuritegude arv kokku jäi eelmise aasta tasemele. Samas poole vähem registreeriti avaliku korra raskeid rikkumisi (−57/−48%). Ligi kümnendiku võrra rohkem registreeriti joobes juhtimisi (+38/+9%) ja varguseid (+66/+10%).
Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti vähem kõiki masskuritegude liike, v.a joobes juhtimist, mida registreeriti sama palju kui 2019. aastal.
Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti oluliselt vähem avaliku korra raskeid rikkumisi (−35/−41%). Registreeritud varguste arv suurenes neljandiku võrra (+198/+23%).

Lõplikud menetlusotsused

2020. aastal tehti lõplik menetlusotsus  9378 isiku suhtes (kes olid seotud 16 749 kuriteoga), mida on mõnevõrra vähem kui eelneval aastal (−607/−6%).

Vaadeldud aastate võrdluses on järjepidevalt suurenenud prokuratuuris koostatud lõpetamiste arv ja ka osatähtsus menetlusotsuste koguarvust. Vaadeldud perioodil suurenes lõpetamiste arv küll veidi vähem kui eelnevatel aastatel, kuid prokuratuuris tehtud otstarbekusest lõpetamised moodustasid 42% koguarvust, see oli 4% võrra rohkem kui 2019. aastal.

Seevastu kohtusse saatmiste osatähtsus kõigist menetlusotsustest pigem väheneb – kui veel 2016. ja 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71% kõigist menetlusotsustest, siis 2020. aasta menetlusostustest 57% moodustasid kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmised.

Kriminaalmenetluste lõpetamistel rakendati kõige enam lõpetamist KrMS § 202 alusel, see moodustas kõigist prokuratuuris lõpetamistest 67% (eelnevatel vaadeldud aastatel keskmiselt 61%) ning kõigist menetlusotsustest 28%. Nii arvuliselt kui osatähtsuselt on viimasel aastal vähenenud KrMS § 201 alusel lõpetamised (2019 – 14% lõpetamistest, 2020 – 11%). KrMS § 203 alusel lõpetamine on endiselt langustrendis (2020 – 4% lõpetamistest, eelneval viiel aastal keskmiselt 7%). 

Arvuliselt sai kõige enam menetlusotsuseid lahenduse kokkuleppemenetluses (32% kõigist menetlusotsustest, eelneval neljal aastal moodustas nende osatähtsus keskmiselt 34%).

Kiirmenetluste arv ja osatähtsus koguarvust oli vaadeldud perioodi väikseim – 9% koguarvust (eelneval viiel aastal keskmiselt 14%), samas tehti neid arvuliselt rohkem kui 2019. aastal. Kolmandiku võrra rohkem oli lühimenetlusi (2019  – 450, 2020 – 591), samuti suurenes nende osatähtsus koguarvust. Kuigi üldmenetluste arv vähenes, siis 2020. aastal rakendati seda esmakordselt rohkem kui kiirmenetlust (joonis 5).

Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv vähenes kõigis prokuratuurides – kõige enam Riigiprokuratuuris (−45%) ja Lõuna RP-s (−13%) ning kõige vähem Põhja RP-s (−0,2%) (joonis 6). 
Põhja RP-s suurenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga prokuratuuris lõpetamiste arv (+236/+15%) ning Viru RP-s jäi see samale tasemele.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris vähenes lõplike menetlusotsuste arv 13% võrra, eelkõige vähenes kohtusse saatmiste arv. Põhjused on mitme prokuröri lahkumine töölt ja ka asjaolu, et politseist saabus prokuratuuri vähem kriminaalasju. Otstarbekustest lõpetati mõnevõrra rohkem menetlusi. Lääne Ringkonnaprokuratuuris vähenes lõplike menetlusotsuste saanud isikute koguarv  7% võrra – seejuures vähenes prokuratuuris lõpetamiste arv kümnendiku võrra. Selle põhjus on, et koroonapandeemia tõttu saabus politseist vähem kriminaalasju ja alaealiste kuritegevus vähenes.  Kui 2019. aastal tehti kuus käskmenetlust, siis 2020. aastal oli neid 14. Põhja Ringkonnaprokuratuuris tehtud menetlusotsuste arv jäi 2019. aastaga samale tasemele. Samas kohtusse saadeti arvuliselt kümnendiku võrra vähem, kuid prokuratuuris lõpetati 15% võrra rohkem menetlusi.

Sarnaselt Põhja RP-ga ei muutunud oluliselt ka Viru Ringkonnaprokuratuuris tehtud lõplike menetlusotsuste arv (−5%) . Vähenemine toimus eelkõige kohtusse saatmiste arvelt (−7%), seejuures oli võrreldes 2019. aastaga oluliselt rohkem lühi- ja üldmenetlusi ning vähem kokkuleppemenetlusi. Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid 45% võrra vähem (tabel 6*). Vähenemine toimus eelkõige prokuratuuris lõpetamiste arvelt.

Prokuratuuris kuni nelja kuuga (120 päeva prokuratuuris) lahendatud kriminaalasjade osakaal oli 2020. aastal keskmiselt 73% ja see osakaal suurenes võrreldes 2019. aastaga kõigis ringkonnaprokuratuurides. Suurim määr oli Viru (81%) ja väikseim Põhja RP-s (65%) (tabel 7*). Põhja RP-s mõjutas menetluskiirust abiprokuröride suur töökoormus.

Menetluse jääk

Prokuratuuris oli 15.01.2021 seisuga menetluses 2397 kriminaalasja ehk 9% vähem kui 2019.  aasta lõpu seisuga. Kokku oli kohtueelses menetluses 10 684 kriminaalasja. 850 kriminaalasja ehk kõigist prokuratuuri menetluses olevatest kriminaalasjadest 35% (2019  – 34%) olid prokuratuuris 15.01.2021 seisuga olnud üle nelja kuu. Kümnendiku menetluses olevatest asjadest moodustasid tagaotsitavaga kriminaalasjad ehk ilma tagaotsitavateta oli üle nelja kuu menetluses 765 kriminaalasja. 16.01.2021 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 5820 isikut (2019 – 6005), neist 50% ehk 2930 uurimisasutuses (2019 – 2900) ja 50% ehk 2 890 prokuratuuris (2019– 3105).

16.01.2021 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 5820 isikut (2019 – 6005), neist 50% ehk 2930 uurimisasutuses (2019 – 2900) ja 50% ehk 2890 prokuratuuris (2019– 3105).

Ringkondade lõikes vähenes kahtlustatavate arv kõige enam Lääne RP-s (-34%), kuid Riigiprokuratuuris  suurenes kahtlustatavate arv 125% võrra.

 Mõistlik menetlusaeg 

Menetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega

2020. aastal lõpetati ühe isiku suhtes üks Viru RP ja viie isiku suhtes üks Põhja RP menetluses olnud kriminaalasi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (KrMS § 2052).

Viru kriminaalasjas (14740000213) oli tegemist 2011. aastal toimepandud röövimisega, milles kahtlustatav viibis aastaid Itaalias eelvangistuses, kuid lõpuks mõisteti seal süüdistuses täielikult õigeks ning vabastati. Põhja RP kriminaalasjas (13730000316) oli tegemist suure kahjuga kelmusega, mis pandi toime 2012. aastal, kuid prokuröride vahetumise tõttu kestis menetlus ligi seitse aastat, kusjuures viimasel kahel aastal toiminguid ei tehtud.

Perioodil viidi lõpule 40 (2019 – 34, 2018 – 46, 2017 – 60) kriminaalmenetlust (sh Põhja RP 25, Lõuna RP üheksa, Viru RP neli ja Lääne RP kaks) 49 (2019 – 46, 2018 – 53, 2017 – 64) kahtlustatava suhtes, kus menetlus kestis üle nelja aasta. Jätkuvalt tuleb märkida, et kriminaalmenetlustest pea pooled (19) tuli lõpetada KrMS § 199 lg 1 p-de 1 või 2 tunnustel, põhjus oli asjaolu, et kahtlustatav oli aastaid tagaotsitav, aga kontrollimisel selgus, et isiku kõrvalehoidumine oli tõendamata või ei olnud tema tegevuses kuriteo koosseisu. Kohtusse saadeti 10 kriminaalasja ja kaheksas asjas kohaldati otstarbekusest lõpetamist.

Seisuga 31.12.2020 oli aktiivses menetluses üheksa (2019 – 8, 2018 – 5, 2017 – 5) kriminaalasja, kus kahtlustatavad on menetluses üle nelja aasta (neli Põhja RP, kaks Riigiprokuratuuri, kaks Lõuna RP, üks Lääne RP). 

  Üle kahe aasta menetluses olnud kriminaalasjad 

2021. aasta 9. jaanuari seisuga oli kohtueelses menetluses 308 üle kahe aasta kestnud kahtlustatavaga kriminaalasja (2020. aasta jaanuar  – 290) (joonis 8).
Laias laastus jagunevad üle kahe aasta kestnud menetlused võrdselt pooleks: kaks kuni kolm aastat ja üle kolme aasta. Kaks kuni kolm aastat kestnud menetlused moodustasid poole (51%) üle kahe aasta kestnud kahtlustatavaga menetlustest kokku. Koguarvu suurenemine toimus 2–3 aastaste menetluste arvelt (+27/+21%).

Üle kahe aasta kestnud menetluste arv suurenes võrreldes eelmise aasta jaanuariga Lääne ja Põhja RP-s (vastavalt +11/+69% ja +5/+4%). Lõuna ja Viru  RP-s oli muutus minimaalne (joonis 9). Riigiprokuratuuris oli võrreldes 2020. aasta jaanuariga viis menetlust rohkem (+33%).

Töökoormus

Vaadeldud perioodil oli vähemalt 10 kuud (211 päeva) ringkonnaprokuratuurides tööl 117 prokuröri – Lõuna RP 27, Lääne RP 15, Põhja RP 55 ja Viru RP 20. 2019. aastal oli vähemalt 10 kuud tööl (koos vanemprokuröridega) 107 prokuröri (Lõuna – 30, Lääne – 14, Põhja – 46, Viru – 17).

Keskmiselt menetles 2020. aastal vähemalt 10 kuud ringkonnaprokuratuuris töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 6,6 kahtlustatavat (2019  – 7,7). Eesti keskmisest vähem menetleti kahtlustatavaid Lõuna ja Põhja RP-s. Kõige enam kriminaalasju ühe prokuröri kohta kuus jõudis lõpliku menetlusotsuseni Viru RP-s (7, 8) (joonis 12). Võrreldes eelmise aastaga tehti menetlusotsus kõigis ringkondades vähemate inimeste suhtes ühe prokuröri kohta.

Abiprokurörid tegid 2020. aastal lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 124 isiku suhtes (2019 – 141). Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv abiprokuröri kohta Viru ja Lääne piirkonnas, samas mõlema tulemus jäi oluliselt väikemaks kui eelneval aastal. Lõuna RP-s menetleti võrreldes eelmise aastaga rohkem isikuid abiprokuröri kohta (joonis 13).

Ringkonnaprokurörid menetlesid keskmiselt 36 isikut (2019 – 45).  Sarnaselt 2019. aastaga tehti kõige rohkem menetlusotsuseid  ringkonnaprokuröri kohta Lääne RP-s (2019 – 54, 2020 – 55). Kõige vähem isikuid menetleti ringkonnaprokuröri kohta Põhja RP-s (2019 – 44, 2020 – 31).

Selles artiklis on esitatud Prokuratuuri tegevuse ülevaate peatükid 1 – 4 ja 7. Täisdokument on kättesaadav siin.

*Detailsete andmetega tabelid prokuratuuris olevate menetluste arvuga aastatel 2018-2020; prokuratuuri menetluses üle 4 kuu olnud asjade arvu ning kohtueelses menetluses menetlusotsust ootavate isikute arvu kohta menetlusstaadiumi järgi leiad Prokuratuuri tegevuse ülevaate leheküljelt 7.