Üheksakümnendate kuritegevusest ja selle organiseeritud poolest räägitakse justkui legende ning kohati näib see aeg valgusaastate kaugusel olevat. Üks, millest juttudes enamasti üle ega ümber ei saa, on see, et siis oli organiseeritud kuritegevus lähedal ning kõigile nähtaval. Praegu näib organiseeritud kuritegevus silma alt ära olevat ning viimaste esitatud süüdistuste põhjal on organiseeritud kuritegevuse sugemed pigem valgekraelises kuritegevuses.
Samas ei saa kuidagi mööda Leedu autovarastest, kes sihitud ja põhjalikult kavandatud tegevusega väärtuslikumaid sõidukeid Eestist välja toimetavad. Taolise tegevuse taga on võrdlemisi lihtne tajuda organiseeritust. Seevastu näeme oma töös üha rohkem, et inimesed, keda võib seostada organiseeritud kuritegelike gruppidega, puutuvad kuritegevusega kokku ka eraldiseisvalt.
Näeme oma töös üha rohkem, et inimesed, keda võib seostada organiseeritud kuritegelike gruppidega, puutuvad kuritegevusega kokku ka eraldiseisvalt
2007. a november, öine aeg ühe Tallinna pubi lähistel. Ühele seltskonnale ei meeldinud teise seltskonna kommentaar ohtlike sõidumanöövrite kohta ning kommentaari teinud seltskonnast sai kaheksa inimest peksa.
Kuus aastat hiljem, 2013. a märtsi algus, öine aeg ühes tuntud Tallinna
ööklubis. Üks piduline oli liialt alkoholi tarvitanud, peohoos ning ründas tol ööl kahte turvatöötajat, tekitades vägivalla tulemusena neist ühele ninaluumurru.
2013. a juuli lõpp südaöö paiku Viljandis. Meesterahvad mõnitasid teist inimest ja üks neist peksis kahte vahele astunud meest, tekitades muuhulgas ühele ninaluumurru.
2014. a märtsi keskpaik õhtusel ajal ühes Tallinna kasiinos. Konflikt inimeste vahel, mille käigus kaks meest peksid esmalt ühte meest ja seejärel ka teist meest.
2015. a suveöö ühes Pärnu ööklubis. Päike on juba tõusnud ning pidu hakkab tasapisi lõppema, kuid kahele mehele lõppeb see pidu noahaavadega – ühte pussitati kõhtu ja teist selga. Kuigi ühele neist kaasnes ka oht elule, siis õnneks kellegi eluküünal tookord ei kustunud.
2016. a novembri lõpp Harjumaal. Autojuht on päevasel ajal toimetamas kaupa ning parkinud oma auto, et kaupa laadida. Ühele möödujale ei meeldi aga pargitud sõiduki asukoht, ta leiab, et ei mahu sealt mööda. Tekib sõnelus ning mööduja lööb tööd tegevat autojuhti rusikatega näkku.
2017. a tarkusepäev. Tööpäeva lõpus toimus Tallinnas ühe avaliku sauna ees vestlus kahe meesterahva vahel, mis läks ägedaks ning päädis sellega, et üks pool lahkus kohtumiselt lõhkise silmaaluse ja murtud ninaga.
2018. a ühes Eesti vanglas. Süüdimõistetule ei meeldinud vanglaametniku selgitused ning seepeale ähvardas süüdimõistetu vanglaametnikku tervisekahjustuse tekitamisega, juhul kui viimane peaks taas tema kambri juurde minema.
2020. a jaanuarikuu öö Tallinnas asuva tuntud kasiinohotelli ees. Kahel külastajal tekib konflikt kahe teise inimesega, mille käigus sai esmalt üks kannatanu peksa ning seejärel ka talle appi tõtanud sõber.
2020. a suve keskpaik Tallinnas ühe tuntud tanklaketi juures. Taksojuht keeldub joobes ja agressiivset klienti sõidutamast ning selle eest „kostitab“ klient teda rusikahoopidega näkku.
2022. a märtsi varahommik ühes Tallinna kasiinohotellis, mille juures toimus ka 2020. a jaanuari peksmine. Baaris veedab aega ka üks suurem seltskond. Seltskonnale ei meeldi sama baarileti taga istuv inimene ning seltskonnast üks lööb kannatanut jalaga rindkeresse ja teine sõimab hiljem kohale saabunud patrullpolitseinikke vulgaarselt.
Mis ühendab eelpool märgitud enam kui 20 kannatanut, mitut purukslöödud ninaluud, siniseid silmaaluseid ja negatiivseid mälestusi?
Kõikide nende juhtumite korral on neid rünnanud mehed, keda praegu süüdistatakse Harju Maakohtus nn Jokkeri kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigiprokuratuur esitas möödunud aasta sügisel süüdistuse 10 mehele nn Jokkeri kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuigi eelmärgitud juhtumid on juba tükk aega tagasi erinevates kriminaalmenetlustes oma lahenduse saanud, siis on oluline aeg-ajalt koondada minevikusündmused ühele ajateljele. Selliselt joonistub välja inimeste käitumismuster – muster ja maine, mida iseloomustab vägivalla kasutamine probleemide ja konfliktide tekkimisel ning enese kehtestamiseks.
Joonistub välja inimeste käitumismuster – muster ja maine, mida iseloomustab vägivalla kasutamine probleemide ja konfliktide tekkimisel ning enese kehtestamiseks
Nende vägivallakuritegude korral ei saa üksikjuhtumite põhjal väita, et need oleks toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides. Juhtumite korral on tegu olnud pigem juhuslike ja spontaansete konfliktidega, mis on saanud lahenduse vägivalda kasutades.
Lisaks eelmärgitutele on veel mitmeid kannatanuid, kuid nemad ei ole ohvriks langenud juhuslikult, vaid teadlikult ja sihipäraselt, ning seega ei ole nad kas ise julgenud või tahtnud õiguskaitseasutuste poole pöörduda. Olgu põhjus siis hirm (näiteks võimaliku kättemaksu eest), soovimatus probleeme lahendada õiguskaitseasutusi kaasates või midagi muud.
Nii võivad mitmed sündmused jääda märkamata, kannatanud tähelepanuta ning kaudselt ja ajapikku süveneda vägivallatsejate karistamatuse tunne. Seetõttu tuleb tunnustada neid kannatanuid, kes on pöördunud politsei poole, ja julgustada neid, kes seda varem teinud ei ole või kes peaks tulevikus taoliste rünnete ohvriks sattuma.
Viimased kümmekond või isegi enam aastat on organiseeritud kuritegevus hoidnud Eestis madalat profiili ning vältinud suuremaid avalikke arveteklaarimisi, siis juhuslikke ja spontaanseid vägivallakuritegusid pannakse ikka toime
On oluline rõhutada, et kuigi viimased kümmekond või isegi enam aastat on organiseeritud kuritegevus hoidnud Eestis madalat profiili ning vältinud suuremaid avalikke arveteklaarimisi, siis juhuslikke ja spontaanseid vägivallakuritegusid pannakse ikka toime, isegi kui kaine mõistus ja praktiline meel ütleb ei. Mõnikord lihtsalt tegutsevad käed-jalad kiiremini kui mõistus ning hiljem ei ole tagantjärgi tarkusega suurt peale hakata.
Mustrit on võimalik märgata siiski – kuritegeliku ühenduse süüdistusele eelnevad varasemad kuriteod
Eestis kehtib süütuse presumptsioon ning praegu saame rääkida prokuratuuri etteheidetest kuritegeliku ühenduse süüdistuses, kuid eespool väljatoodud kuritegudes on lõpplahendus moel või teisel juba saabunud. Mustrit on võimalik märgata siiski – kuritegeliku ühenduse süüdistusele eelnevad varasemad kuriteod. Seega on nende pealtnäha üksikkuritegude kaudu võimalik kaardistada inimeste käitumist ja seetõttu on oluline, et info iga kuriteo kohta jõuaks õiguskaitseasutusteni, sest ilmselt ei soovi keegi meist organiseeritud kuritegevuse väidetavaid liikmeid enda õuele arveid klaarima või enamgi veel, ise nende klaarimiste vahele sattuda.
Raigo Aas liitus prokuratuuriga 2013. aastal. Suurema osa oma prokurörikarjäärist on tema juhtinud narko- ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasju. 2022. aasta algusest on ta riigiprokurör, kelle ülesanne on ka kogu Eestit hõlmava narko- ja organiseeritud kuritegevuse suure pildi silmaspidamine.