Prokuratuuri ja PPA jaoks oli 2023. aasta alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegevuse vastu võitlemisel mõnevõrra töisem, kuna üle-eelmise aasta lõpus jõustunud seadusemuudatus andis õiguskaitseasutustele võimaluse tõkestada lapsi väärkohtlevate seksuaalkurjategijate tegevust senisest laiemal määral.

Justiitsministeeriumi koondatud 2023. aasta kuritegevuse statistikast nähtub, et mullu registreeriti 731 seksuaalkuritegu, millest 637 korral oli kannatanu alaealine. Võrreldes 2022. aastaga kasvas laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude arv 17% ehk 107 juhtumi võrra.

Esmapilgul võib selline hüpe tunduda drastiline, kuid ei tähenda tingimata, et kuriteo ohvriks langes varasemast rohkem noori. Osaliselt mõjutab statistikat ka 2022. aasta novembris jõustunud seadusemuudatus, millega tõsteti seksuaalse enesemääramise eapiir 14 eluaastalt 16 eluaastale. Teisalt on oluliselt tõusnud laste ja noorte ning üldsuse teadlikkus, mistõttu kuritegudest teatatakse rohkem.

Kuritegevuse statistikast järeldub paraku, et ühiskonnaliikmete seas on neid, kes on valmis ära kasutama asjaolu, et noorte inimeste arusaam oma kehalisest puutumatusest ja julgus end ka täiskasvanu ees kehtestada, on alles välja kujunemas. Pingutame iga päev selle nimel, et lapsi ja noori seksuaalselt väärkohelnud õigusrikkujad kohtu ette tuua ning muuta seeläbi Eesti turvalisemaks.

Alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega tegelevate menetlejate töö jääb avalikkuse silma eest valdavalt varjatuks, mistõttu ei jõua õiguskaitsesüsteemi pingutused ja võidud selles vallas tihti ajakirjandusse. Selline tee on valitud kannatanute taasohvristamise vältimiseks. Samal põhjusel ei puuduta ka see artikkel ühtegi konkreetset juhtumit, vaid kajastab üldiseid seni kogutud õppetunde. Taolised välja joonistuvad mustrid on aga olulised, et ühiskondlik teadlikkus ulatuks numbritest kaugemale.

Õiguskaitsesüsteemi pingutused ja võidud selles vallas tihti ajakirjandusse. Selline tee on valitud kannatanute taasohvristamise vältimiseks.

Üle poole eelmisel aastal registreeritud alaealise kannatanuga seksuaalkuritegudest (332 juhtumit) olid kontaktsed ehk sellised, kus laps koges seksuaalset väärkohtlemist. Ülejäänud 305 juhtumit olid mittekontaktsed ehk seisnesid laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali omamises või jagamises, lapse seksuaalses ahvatlemises suhtlusrakenduste vahendusel, lapseealisele seksuaalse eesmärgiga kohtumisettepaneku tegemises või temaga kohtumiskokkuleppe sõlmimises.

Ka mittekontaktsete seksuaalkuritegude tagajärjed võivad olla rasked. Süüdlased võivad end suhtlusrakendustes esitleda lapsega samaealisena või manipuleerida muul viisil, mille tulemusel luuakse fiktiivne usaldussuhe ning laps jagab enda kohta intiimset teavet, fotosid või videoid. Samuti võib kurjategija seejärel hakata välja pressima järjest enamat, ähvardades varem jagatud pildimaterjali avalikustamisega.

Seksuaalkurjategijatel on hõlpsam väärkohelda lapsi, kelle üle neil on kontroll ning kellega neil on pikaajaline suhe. Sellele viitab ka asjaolu, et möödunud aastal oli toimepanija ligikaudu 39% juhtudel alaealise kannatanu pereliige või sugulane ning 45% juhtudel muu tuttav, nagu huviringi juhendaja või peretuttav.

Riskikäitumine, näiteks sõltuvusainete tarvitamine, võib muuta noored haavatavaks ärakasutamisele, kuivõrd täiskasvanud võivad neile usalduslike suhete loomiseks pakkuda alkoholi, tubakat, tulemasinagaasi või muud.

Riskikäitumine, näiteks sõltuvusainete tarvitamine, võib muuta noored haavatavaks ärakasutamisele, kuivõrd täiskasvanud võivad neile usalduslike suhete loomiseks pakkuda alkoholi, tubakat, tulemasinagaasi või muud. Kui noor mõnuainet soovib, võib ta olla nõus täiskasvanuga seksuaaltegevustes osalema. Teisalt võib riskikäitumine olla ka hoopis väärkohtlemise tulem, mille osas iga vastutustundlik täiskasvanu peaks silmad lahti hoidma ja vältima noore süüdistamist, vaid olema valmis teda kuulama.

Erandlikud ei ole aga ka kannatanud, kes on eeskujulikud õpilased, osalevad huvitegevuses ja elavad vähemalt näiliselt või ka päriselt musterperedes. Näiteks on olnud juhtum, kus 11-aastane tüdruk soovis väga kassipoega ning võõras meesterahvas lubas selle tarbeks raha anda ja ka kassile vajalikke lisatarvikuid osta, kuid soovis selleks lapsega kohatut lähedust. Tütarlapsel olid lähedased ja usalduslikud suhted oma vanematega, kes aga ei olnud nõus lemmiklooma perre toomisega.

Kuigi iga täiskasvanu kohus on teavitada abivajavast lapsest, sealhulgas noorest, kes avalikus kohas täiskasvanuga koos alkoholi tarbib või suitsetab, on vajalik märkida, et seksuaalkurjategijad väldivad reeglina tähelepanu. Tihti kutsuvad nad lapse internetipõhise suhtlusrakenduse vahendusel enda juurde koju, et seal pakkuda mõnuaineid ja last ära kasutada. Selliselt on süüdlane öelnud noorele, et tema juures rõdul saab suitsetada, kuid siis peab külla tulema õhtul, kui on pime, et keegi ei näeks.

Suudame seksuaalkuritegusid üha tõhusamalt tuvastada ja nendele kannatanut toetaval viisil reageerida.

Valdavalt on alaealise kannatanuga seksuaalkuritegusid avalikus kohas märkamise teel sisuliselt võimatu ennetada. Oluline on luua ja hoida usalduslikud suhted pereringis, et laps julgeks ja tahaks soovimatust kontaktist usaldusväärsele täiskasvanule kohe rääkida. See aga tähendab, et laps peab oskama ära tunda ebaturvalist kontakti, mis omakorda rõhutab teadlikkuse tõstmise vajadust. Paraku oleme kokku puutunud ka 12-aastasega, kes ei osanud uurijale selgitada, mida temaga tehti, kuna ei teadnud ühtegi nimetust oma suguelunditele. Seksuaalkasvatus, mille raames arendatakse laste sõnavara ja rõhutatakse nende kehalist puutumatust, on kõige väärtuslikum tööriist seksuaalkuritegevuse ennetamiseks, tuvastamiseks ja menetlemiseks. Selliselt on tulnud teateid koolidest selle kohta, kuidas mõni õpilane pärast temaatilist loengut on taibanud, et teda on seksuaalselt väärkoheldud. Kui seksuaalkasvatus jääb varases eas puudulikuks, mõistab lapsena seksuaalvägivalda kannatanu juhtunu keelatust alles teismelise või lausa täiskasvanuna. Kuigi neid juhtumeid saab aegumise erisuse tõttu ka aastaid hiljem menetleda, on teo tõendamine keerulisem.

Oluline on luua ja hoida usalduslikud suhted pereringis, et laps julgeks ja tahaks soovimatust kontaktist usaldusväärsele täiskasvanule kohe rääkida.

Prokurörina näen 2023. aasta seksuaalkuritegevuse statistikast, et suudame seksuaalkuritegusid üha tõhusamalt tuvastada ja nendele kannatanut toetaval viisil reageerida. Abiks sellel teekonnal on tähelepanelik kogukond, mille liikmed võivad kohatut käitumist märgata, kuid suurimat rolli mängib noorte endi teadlikkuse tõstmine ja julgustamine oma kogemusi usaldusväärsele täiskasvanule avaldama.

Olgerd Petersell: Lastevastaste seksuaalkuritegude uurimisega peavad tegelema kogenud ja spetsialiseerunud uurijad

Kuni 2023. aasta suveni oli Lääne prefektuur Eesti politsei ridades ainus prefektuur, kus puudus laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude uurimisele spetsialiseerunud üksus ehk lastekaitsegrupp. See üksus loodi Lääne prefektuuri kriminaalbüroo alla 01.07.2023. Seetõttu tegi ka Lääne Ringkonnaprokuratuur oma tööjaotuses muudatusi: kõik laste vastu toime pandud seksuaalkuriteod Lääne piirkonnas koondati Pärnusse ühe prokuröri kätte.

See oli vajalik eelkõige selleks, et muuta efektiivsemaks laste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimist, mis on riiklik prioriteet. Samuti selleks, et tõsta ja ühtlustada nende kriminaalasjade menetluse kvaliteeti.

Varem menetlesid Lääne Ringkonnaprokuratuuri piirkonnas (Pärnumaal, Raplamaal, Järvamaal, Läänemaal ning Saaremaal) laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid samad uurijad, kes uurisid ka kogukonnakuritegusid, nagu näiteks vargused, kehalised väärkohtlemised jne. See tingis ja kujundas aga paratamatult teatavad piirkondlikud erinevused menetluspraktikas, samuti olid eri maakondades nende asjadega tegelevad uurijad erineva kogemustepagasi ning ka väljaõppega. Mis puutub prokuratuuri, siis sarnaselt politseiga tegeles ka Lääne Ringkonnaprokuratuuris nende kriminaalasjadega igas maakonnas eraldi prokurör, kelle ülesanne oli samal ajal esindada riiklikku süüdistust ka kõikvõimalikes erinevates kogukonnakuritegudes.

Laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude uurimine nõuab aga n-ö tavapäraste kogukonnakuritegude uurimisest spetsiifilisemaid oskusi ja ka väljaõpet, eelkõige selles osas, mis puudutab alaealiste kannatanutega suhtlemist ning nendega erinevate menetlustoimingute, ennekõike videoülekuulamiste läbiviimist. Selleks, et saavutada alaealiste kannatanutega hea kontakt ja nende usaldus, on lisaks spetsiaalsele väljaõppele vajalikud ka teatavad spetsiifilised isikuomadused, mistõttu ei sobi kindlasti iga uurija seda tööd tegema.

Alaealiste kannatanute videoülekuulamiste kvaliteetne läbiviimine on laste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimisel äärmiselt määrava tähtsusega, kuivõrd alla 14-aastaseid tavaliselt täiendavaks küsitlemiseks kohtusse ei kutsuta ning just uurija poolt eeluurimisel läbiviidud ülekuulamine saab üldjuhul kohtus üheks keskseimaks tõendiks. Selleks, et vältida olukordi, kus mõni kurjategija mõistetakse kohtus õigeks üksnes seetõttu, et alaealise kannatanu ülekuulamine on kohtueelses menetluses läbi viidud ebakvaliteetselt või lausa mingeid menetlusnorme rikkudes, ei tohi nende ülekuulamiste kvaliteedis mitte mingisuguseid järeleandmisi teha. Lisaks erinevate koolituste läbimisele kasvab uurija vastav vilumus ja seeläbi alaealiste videoülekuulamiste läbiviimise kvaliteet ka järjepideva töö ja praktika käigus.

Seetõttu ongi mõistlik ja vajalik, et selliseid toiminguid teevad üksnes spetsialiseerunud ja selles valdkonnas kogenud uurijad, kellele see on igapäevatöö, mitte muude kriminaalasjade menetlemise kõrvalt erinevad uurijad umbes ühel või kahel korral aastas. Sama kehtib ka prokuröride puhul. Kindlasti on riikliku süüdistuse esindamine kohtus märksa kvaliteetsem, kui seda teeb üksnes selle valdkonna nüansside ja kohtupraktikaga pidevalt ja hästi kursis olev prokurör.

Sedavõrd spetsiifiline valdkond nõuab seega nii uurimisasutuses kui ka prokuratuuris kitsast spetsialiseerumist ning ühtse menetluspraktika kujundamist, et tagada eelkõige väga hea ja ühetaoline menetluse kvaliteet ning samuti alaealiste kannatanute huvide maksimaalne kaitse. Eesmärk on iga menetlus viia läbi võimalikult efektiivselt ning sealjuures maksimaalselt lapsesõbralikult. Neid eesmärke ongi võimalik paremini täita just spetsialiseerunud üksuse loomise ja selle valdkonnaga tegelemiseks vajalike oskustega uurijate koondamisega ühe juhtimise alla.

Lisaks eelnevale tähendas varasem politsei töökorraldus, kus laste vastu suunatud seksuaalkuritegudega tegeleti kohalikes jaoskondades kogukonnakuritegude uurimise kõrvalt, seda, et tegeleti sisuliselt üksnes tagajärgedega, ehk menetleti ainult neid asju, mille kohta politseile oli avaldus tehtud. Igasugune iseseisev info pealt kriminaalasjade alustamine, uurimine ja ka jälitustegevuse planeerimine oli varem sisuliselt välistatud, selleks lihtsalt puudus vastav ressurss ja võimekus.

Lastekaitsegrupi loomisega tekkis aga ka Lääne piirkonda ressurss ja võimekus läheneda seksuaalkurjategijatele n-ö info- ja analüüsipõhiselt ning teostada selles valdkonnas ka jälitustegevust, mille abil tabada laste vastu seksuaalkuritegusid toime panevaid inimesi n-ö otse teolt või parimatel juhtudel ka juba enne, kui nad reaalsete kontaktsete tegudeni jõuavad. Selline laiahaardelisem lähenemine nende kuritegude avastamisel ja uurimisel on hädavajalik, et tõkestada efektiivsemalt laste vastu seksuaalkuritegusid toime panevate isikute ebaseaduslikku tegevust ning tagada seeläbi turvalisem keskkond meie lastele.

 

s
autor
Arika Lepp

Arika Lepp alustas prokuratuuris 2002. aastal Põhja ringkonnaprokuratuuri III osakonnas. 2015. aastal nimetati ta ringkonnaprokuröriks ning alates 2023. aastast on Arika III osakonna vanemprokurör. Aastate jooksul on tema töölõigul olnud alaealiste poolt toime pandud kuriteod, narko- ja seksuaalkuriteod. 

autor
Olgerd Petersell

Olgerd Petersell liitus prokuratuuriga 2016. aastal, mil alustas Lääne ringkonnaprokuratuuris abiprokurörina. 2021. aastal sai temast Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör ning samal aastal liikus ta tagasi Lääne ringkonnaprokuratuuri I osakonda, mis menetleb raskeid ja peitkuritegusid. Alates 2023. aastast on Olgerd spetsialiseerunud laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetluste juhtimisele.