„Mispärast sa siis jood, Lible?“ – „On juba külge harjunud, ei saa enam maha jätta; kohe peab vahel võtma …”. Nii kõlab vast üks tuntumaid tsitaate alkoholi ja inimese vahelisest suhtest, mis pole oma asjakohasust sugugi kaotanud. Kuigi kellamees Lible tarvitas alkoholi ilmselt rohkem kui tema tervisele hea, siis õigusrikkumistega oli tal kokkupuudet ainult seoses ühe valesüüdistusega temale mittekuuluva vallasasja uputamise kaasuses. Paljude nüüdisaegsete Libledega kahjuks nii head lood ei ole.
Eestis pannakse ühes aastas toime ligikaudu 7000 kuritegu, mis on seotud alkoholiga. Alkoholi tarvitamisega seotuks peetakse neid kuritegusid, kus süüdlane või ka süüdlane ja kannatanu olid kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ning kus joove võis kuriteo toimepanemist soodustada. Alkoholi tarvitamine on vägivallakuritegudega tugevasti seotud – mida raskem on vägivald, seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes.
Mida raskem on vägivald, seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes.
Veel aastakümnete eest oli mistahes kuritegudega lugu lihtne – sõltuvalt teo raskusest inimest karistati. Raskematel juhtudel või mitmendat korda vahelejäämise korral peamiselt reaalse vangistusega. Praeguseks on terve rida kuritegusid, mille osas on jõutud tõdemusele, et õigete vahendite abil on ka ilma vanglakaristuseta ja isegi kohtuliku karistamiseta võimalik inimest mõjutada nii, et selle tulemusena oleks korduva õigusrikkumise tõenäosus väiksem, kui rakendades n-ö kogu riigi sanktsiooni jõudu.
Vereproov annab teaduslikult tõestatud teadmise, kas eelnenud nädal möödus igapäevase alkoholitarvitamise rütmis või on toimunud mingi muutus.
Üks kuriteoliik, millele on justiitsministeeriumi ja prokuratuuri tandemis selliseid lahendusi viimaste aastate jooksul aktiivselt otsitud, on mootorsõiduki joobes juhtimine. Kui 2016. aastal alustati esimeste oportuniteedilahenditega, siis eelmiseks aastaks oli „kitsast tagauksest“ saanud peauks. Esmakordsete joobes juhtide puhul kohaldati kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamist 2/3 juhtudest ehk aasta jooksul enam kui 1000 korda. Nüüd on välja töötatud mõjutusvahendite pakett, mida on aja jooksul analüüsitud, muudetud ja arendatud ning mille ühe osana 2023. aastal „astus lavale“ alkoholi biomarker PEth.
MIS ON PEth?
Lihtsustatuna öeldes lisandus 2023. aastal õiguskaitseasutuste töövahendite hulka vereanalüüs, mille abil on võimalik inimese alkoholitarbimise harjumust teaduspõhiselt hinnata. See tähendab, et PEthi sisaldus inimese vereproovis on otseses seoses tema alkoholitarbimisega.
Erinevalt alkomeetrisse puhumisest ei näita PEth seda, kas inimene on parasjagu joobes või mitte. Seega võib tavapärase puhumise juures inimene küll täiesti kaine olla, kuid vereproov annab selge ja teaduslikult tõestatud teadmise, kas sellele eelnenud nädal möödus igapäevase alkoholitarvitamise rütmis või on toimunud mingi muutus.
Oluline erinevus varem kasutusel olnud biomarkeritest on seegi, et mitte ükski tervislik seisund, inimese eripära ega tarbitud aine ei põhjusta valepositiivset tulemust. PEth tekib ainult alkoholi tarvitamisest ja kaob teatud aja jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist.
Inimesele antakse võimalus näidata, kas tal on piisav enesekontroll, et kindlas ajavahemikus oma alkoholitarvitamist vähendada või seda stabiilselt väiksena hoida.
Provotseerivalt võiks nüüd küsida, kas riik sunnib inimesi absoluutsele kainusele? Nii see siiski ei ole. Nende osas, kelle kriminaalmenetlus lõpetatakse ja määratakse kriminaalasja lõpetamise tingimused, on tegemist vabatahtliku vahendiga tõestamaks, et inimene on võimeline alkoholi liigtarvitamisest hoiduma.
PEthi kasutatakse praegu eelkõige esmakordsete õigusrikkujate korral kontrollivahendina – inimesele antakse võimalus näidata, kas tal on piisav enesekontroll, et kindlas ajavahemikus oma alkoholitarvitamist vähendada või seda stabiilselt väiksena hoida.
Iga 15-aastase või vanema elaniku kohta tarvitavad eestlased aastas 11,2 liitrit absoluutset alkoholi. Samas tuuakse välja, et ainult 7% täiskasvanutest hindas ise, et tarbib alkoholi palju.
Samal ajal on 2023. aastast ligikaudu 150 kohtulahendit, kus PEthi on kasutatud osana karistuskokkuleppest, millega on inimesele pandud kohustus oma alkoholitarvitamine kontrolli all hoida. Selline kohustus on vabatahtlik, aga annab kohtule teatud juhtudel võimaluse vangistuse pikkust vähendada või seda sootuks ära hoida.
PEthi metoodikast ja olemusest lähtuvalt on prokuratuuril ja kriminaalhooldajal pidev ülevaade inimese alkoholitarvitamisest. Loogika on väga lihtne – usalduskokkuleppe sisu on alkoholi tarvitamise vähendamine ja sellest kokkuleppest kinnipidamist tuleb teatava regulaarsusega analüüside abil tõendada.
TULEMUSED
Kui palju me siis alkoholi tarvitame ja milline osa on selles süüdimõistetutel? Eesti viimased andmed alkoholi tarvitamise kohta näitavad, et iga 15-aastase või vanema elaniku kohta tarvitavad eestlased aastas 11,2 liitrit absoluutset alkoholi. Samas tuuakse välja, et ainult 7% täiskasvanutest hindas ise, et tarbib alkoholi palju.
PEthi analüüse tehti 2023. aastal kokku 998 inimesele ja kokku 2013 analüüsi. See tähendab, et on üpris palju inimesi, kes on juba jõudnud teha PEthi analüüsi vähemalt teist ja kolmandat korda. See annab võimaluse hinnata, milline on meiega kokku puutunud joobes juhtide ja vägivallakurjategijate igapäevane suhe alkoholiga ja kuidas PEthi biomarker aitab kaasa tarbitavate alkoholikoguste vähenemisele.
- Õigusrikkujatel, kelle peal on PEthi biomarkeri analüüse kasutatud, on igapäevane kokkupuude alkoholi tarvitamisega väga tugev. Ligikaudu 70% neist tarvitab alkoholi selgelt liiga palju ehk on alkoholi liigtarvitajad ja ainult 12 % tarvitavad alkoholi vähe (vt joonis nr. 2)
- Katseperioodi alguses tarvitab keskmine õigusrikkuja ligikaudu 42 ühikut absoluutset alkoholi nädalas ehk näiteks 14 liitrit keskmise kangusega (4,5%) õlut. Teise analüüsi ajaks oli tarbitud kogused vähenenud 18 ühikule ja kolmandaks analüüsiks 8 ühikule nädalas (vt joonis nr 1)
- PEthi analüüside kasutamisel on tuntav mõju alkoholitarbimise harjumustele – ligikaudu kolm neljandikku analüüse andnud inimestest vähendasid oma senist alkoholitarbimist ja pooled õigusrikkujad jõudsid katseperioodil tasemele, kus nad ei tarvitanud alkoholi üldse või tarvitasid seda vähesel määral.
Esimesed tulemused on kahtlemata paljulubavad ja annavad lootust, et PEthil on soovitud mõju. Keskmise kriminaalses joobes vahelejäänud juhi vereanalüüsid näitavad selget alkoholi liigtarvitamist – olgu see keskmiselt kuus-seitse purki õlut absoluutselt igal õhtul või nädalavahetustel veelgi suuremates kogustes.
Mõjutusvahendite rakendamine on sedavõrd suur avanss ja usaldus, et vereproovide andmise perioodil uuesti kriminaalses joobes vahelejäämine viib pea alati otse trellide taha.
Samas näitavad esimesed tulemused, et suurem osa sellistest alkoholitarvitajatest on inimesed, kes suudavad tarvitamist soovi korral ise kontrolli all hoida. Ehk need on inimesed, kes ei ole sääraselt alkoholi kütkesse sattunud, et neid ei oleks võimalik leebemate vahenditega aidata. Loomulikult on suur motivaator ka oht libastumise korral siiski kohtu ette sattuda. Seejuures on mõjutusvahendite rakendamine sedavõrd suur avanss ja usaldus, et vereproovide andmise perioodil uuesti kriminaalses joobes vahelejäämine viib pea alati otse trellide taha.
KUHU EDASI?
Kui praegu oleme juba targemad, kuidas saame PEthiga mõjutada inimeste alkoholitarbimist, siis ei tohi me unustada, et peamine eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine. Selleks on vaja hinnata, kas sellisel alkoholi tarvitamise vähenemisel on seos ka retsidiivsusega. Kuigi kriminoloogia teooriatest teadaolev positiivne seos ilmselt eksisteerib, vajab mõju retsidiivsusele siiski eraldi uurimist.
Sellistest vereanalüüsidest ei ole abi ainult joobes juhtide mõjutamiseks. Märkimisväärne osa kogukonda mõjutavatest kuritegudest pannakse toime alkoholijoobes, mistõttu on alkoholi liigtarvitamise normaalsuse suunas nügimisega võimalik vähendada ka teist tüüpi kuritegude toimepanemist, sealhulgas näiteks lähisuhtevägivalda.
Seni ei ole PEthi analüüse rakendatud tingimisi enne tähtaega vabastamiste korral. Seal on võimalus neid kasutada juhtudel, kus varasemad kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Analüüsid võimaldaksid hinnata, kas lubadus pidada ennetähtaegsel vabanemisel alkoholi tarvitamisega piiri peab ka päriselt paika ehk kas ja kui palju nende sõnade taga ka tegu on.
Toomas Koitmäe on 2021. aastast Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör, kelle põhiliseks töövaldkonnaks on kriminaalmenetluse juhtimine kogukonnas toime pandavate kuritegude puhul. Sellisteks kuritegudeks on muuhulgas näiteks kelmused, vägivald, vargused ja mootorsõiduki joobes juhtimine, aga ka kohalike omavalitsuste korruptsioon.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Krister Tüllinen, on alates 2016. aastast tegelenud joobes juhtide karistuspraktika kujundamisega. Tema eestvedamisel on võetus kasutusele PEth biomarker, mille abil püüab riik alkoholi liigtarvitamise tõttu kohtupinki sattunuid sõltuvusest välja aidata.