Andres Ülviste: kuna USA ametivõimudel oli hea kontakt Eesti Keskkriminaalpolitseiga, siis otsustati saadetist jälgida kuni sihtkohani
Neli juudi rahvusest meesterahvast soovisid 2005. aastal toimetada Lõuna-Ameerikast narkootilist ainet Lääne-Euroopasse ja arvasid lihtsameelselt, et kõige tõhusam oleks Vana Maailma sissepääsuväravana kasutada postsovjetlikku banaanivabariiki Eestit, kust nende teravmeelselt pakendatud mõnuainelaadung läheb kindlasti läbi nagu nuga võist.
Ei läinud läbi ja muidugi tänu sellele, et Eesti on igati võimeka õiguskaitsega riik.
Kurjategijad mõtlesid narkoveo tarvis välja väga nutika lahenduse. Üks meestest, Moshe Moris Benyamin, lasi Iisraelis ühes metallitehases valmistada enda jooniste ja juhiste järgi kaks hiiglaslikku hammasratast, mis olid seest õõnsad. Nende sisse jäeti kaanega suletavad tühimikud.
Seejärel transporditi hammasrattad köisraudtee detailide nime all Peruusse, kus kurjategijad täitsid ühe õõnsa hammasratta pisut rohkem kui 43 kg kokaiiniga. Teine hammasratas jäeti esialgu oma järge ootama. Narkootikumiga täidetud hammasratas läkitati Peruust Eestisse, kus teine kuritegeliku grupi liikmetest, Nahum Yaron Kahana, oli spetsiaalselt hammasratta vastuvõtuks omandanud firma OÜ Ofiir Company. Nimetatud firma aadressile oligi kaup adresseeritud.
Muidugi mõista ei olnud kokaiinilaadung mõeldud realiseerimiseks Eestis, kuna seesuguse koguse kiire mahamüümine siin olnuks problemaatiline. Eestist pidi narkolaadung liikuma edasi tõenäoliselt Hollandisse. Kui hammasratas kokaiiniga oli Peruust läbi Lima, Miami, Frankfurdi ja Stokholmi Tallinna poole teele pandud, saabusid Eestisse Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Nahum Yaron Kahana, et laadung vastu võtta ja edasi Lääne-Euroopasse toimetada. Meeste nutikas plaan aga kukkus kõva kolinaga kokku.
Kogukas metalltoode jäi silma USA narkoküttidele (DEA-le), kes Miamis hammasrattale augukese sisse puurisid ja peidetud kokaiinile jälile said. Muidugi mõista võinuks korrakaitsjad narkolaadungi lihtsalt kinni pidada, kuid kuna USA ametivõimudel oli hea kontakt ja tihe rahvusvaheline koostöö Eesti Keskkriminaalpolitseiga, siis otsustati saadetist jälgida kuni sihtkohani, et tuvastada ja tabada sellega seotud isikud. Eesti Keskkriminaalpolitsei oligi kohe nõus narkosaadetise oma kontrolli alla võtma ja seda ka tehti. Stokholmis võttis hammasratta jälgimise üle keskkriminaalpolitsei.
Muidugi mõista ei olnud kokaiinilaadung mõeldud realiseerimiseks Eestis, kuna seesuguse koguse kiire mahamüümine siin olnuks problemaatiline
Rahvusvaheline politseioperatsioon viidi läbi eeskujulikult ja selle tulemusena peeti Tallinnas kinni suur narkolaadung, hammasratas enam kui 43 kg sellesse peidetud puhta kokaiiniga, ning juba eelnimetatud narkokurjategijate nelik, kes salasaadetisele vastu tõttas.
Kohtumenetluses mõtlesid süüdistatavad enese õigustamiseks välja kõikvõimalikke versioone alustades sellest, et nad ei tea hammasrattasse peidetud kokaiinist üldse midagi, ja lõpetades sellega, et kuritegu ei allugi Eesti jurisdiktsioonile.
Kõik kaitseversioonid said aga lõpuks kummutatud, mehed tunnistati süüdi neile inkrimineeritud raskes narkokuriteos ja süüdlasi karistati pikaajaliste vangistustega: Meir Shushanile 15 aastat, Shimon Yalozile 11 aastat, Nahum Yaron Kahanale üheksa aastat. Karistusest pääses üksnes kõige eakam süüdlane Moshe Moris Benyamin, kes väga raskesti ja parandamatult haigestus, mistõttu tema osas kriminaalasi eraldati ning viimaks lõpetati.
Oluliselt raskendas menetlust muidugi see, et süüdistatavatega oli võimalik suhelda üksnes heebrea keeles vastava tõlgi vahendusel ja heebrea keeles oli toimunud ka kogu pealtkuulatud telefonisuhtlus kurjategijate vahel.
Väga suur narkokogus ja seda käidelnud isikud õnnestus tabada efektiivse rahvusvahelise koostöö tulemusena. Taas võitis õiglus.
Artiklitekogumikus „Teekond tänaseni“ on kirja pandud prokuröride isiklikud mõtted, mälestused ja meenutused mõnevõrra juhuslikult valitud kriminaalasjadest alates aastast 1993 kuni 2019.