Politsei ja prokuratuur on seadnud eesmärgi suurendada teiste inimeste tervise arvelt rikastuvate kurjategijate vahelejäämise riski ja vähendada nende rikastumisvõimalusi. Seetõttu pöörame erilist tähelepanu just neile kuritegudele, milles on kahtlustatavatel eesmärk teenida suurt varalist kasu. 

Lisaks keskendume ka nende kurjategijate ning gruppide tegevuse halvamisele, mis pakuvad, levitavad või toodavad tugevatoimelisi uimasteid (nt fentanüülid, amfetamiinid jms). Sellised kurjategijad peavad jääma üha enam vahele, tugevatoimelised uimastid ei tohi püsida turul ning  suremus uimastite üledoosidesse peab vähenema. 

Nende eesmärkide hindamiseks analüüsime regulaarselt, kui palju saadame kohtusse süüdistusi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil (KarS § 184 lg 2¹), kui palju on konfiskeeritud kriminaaltuluga narkokuritegude kriminaalasju ning kui palju on üledoosidest põhjustatud surmajuhtumeid.


Joonis 1. KarS § 184 lg 2¹ kohtusse saadetud kriminaalasjad ja isikud, 2019–2021

 

 

2019

2020

2021

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara

Lõuna RP

18

95 117

17

176 371

10

10 215

Lääne RP

14

47 756

11

15 318

8

58 884

Põhja RP

71

457 909

50

303 418

67

310 611

Viru RP

25

169 287

21

106 353

20

73 520

Riigiprokuratuur

8

1 561 684

6

326 804

6

326 810

Kokku 

136

2 331 754

105

928 264

111

780 040

Tabel 1. Kriminaalasjade arv, kus konfiskeeriti kriminaaltulu, 2019-2021


Üledoosidega seotud surmajuhtumid 2021. aastal

Politsei- ja Piirivalveametilt laekunud esmase info kohaselt suri mullu narkootiliste ainete üledoosi tõttu Eestis kokku 37 inimest, neist 29 Põhja prefektuuri tööpiirkonnas, neli Ida prefektuuri tööpiirkonnas, kolm Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas ja üks Lääne prefektuuri tööpiirkonnas. Siinkohal väärib eraldi välja toomist, et neist 37 surmajuhtumist olid seitse tingitud fentanüüli või selle analoogi (karfentanüül, isotonitaseen, metadoon) üledoosist ning ülejäänud 30 surma olid tingitud muudest narkootilistest ainetest.

Tervise Arengu Instituudi 2021. aasta juulis avaldatud ametliku statistika kohaselt oli aastal 2020 narkootiliste ainete üledooside tõttu surnuid kokku 31, aasta varem 27 ning aastal 2018 suri 39 inimest. 

Joonis 2. Narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv, 2000–2021

Tallinna Kiirabilt laekunud (esmaste) andmete kohaselt oli mullu Tallinna Kiirabi registreerinud kokku 403 narkoüledoosi väljakutset (2020: 418, 2019: 385; 2018: 620; 2017: 1551; 2016: 1410), mis on samas suurusjärgus viimase kahe aasta väljakutsetega ning kolm-neli korda vähem 2016.–2017. aastal fikseeritud väljakutsetest. 

Selliselt võib tõdeda, et pärast 2017. aastal mitme suure fentanüülilevitaja tegevuse lõpetamist on fentanüülide ebaseadusliku levitamise turg Eestis jätkuvalt madalseisus ning see väljendub ka narkootiliste ainete üledooside ja neist tingitud surmade väikeses arvus.

Ülevaade tugevatoimeliste uimastite laiaulatuslikule levitamisele ja tootmisele spetsialiseerunud gruppide tegevuse halvamisest

Tugevatoimeliste uimastite laiaulatuslikule levitamisele ning tootmisele spetsialiseerunud gruppide tegevus on politsei ja prokuratuuri tõhusa töö tulemusena jätkuvalt halvatud ning ühe mullu n-ö fentanüüliturgu hõivata üritanud grupi tegevuse lõpetas Keskkriminaalpolitsei (täpsemalt allpool). 

Asjaolu, et fentanüülide ebaseaduslik levik on jätkuvalt n-ö madalseisus, kinnitab ka EKEI-st laekunud info, et mullu jõudis erinevate süüteomenetluste raames neile uurimiseks fentanüüle kokku 15 korral kogumahus 1107 grammi (sellest ca 400 grammi karfentanüüli Keskkriminaalpolitsei menetluses olnud kriminaalasjas, millest täpsemalt järgnevalt, ning ca 580 grammi fentanüüli näol oli tegemist ühest peidikust leitud ainega), aasta varem oli esinemiskordi kokku 22 (kogumahus 157,50 grammi), aastal 2019 oli esinemiskordi kokku 53 (kogumahus 6791,00 grammi) ning aastal 2018 oli esinemiskordi kokku 132 (kogumahus 742,00 grammi). 

Opiaatidest tuvastas EKEI mullu isotonitaseeni (kokku ca 88 grammi), morfiini (kokku ca 9 grammi) ning uue ainena mitragüniini (kõik kokku kümnele erinevale isikule adresseeritud postisaadetistena, kokku ca 3 kilo, sealhulgas suurim kogus oli ühes postisaadetises, kust leiti ca kilo mitragüniini ning kaheksal juhul oli mitragüniin markeeritud Kratomina).

Politsei- ja Piirivalveametist ning EKEI-st laekunud info kohaselt on oluliselt vähenenud hallutsinogeenide, katinooni derivaatide, MDMA ja selle analoogide ning uute narkootiliste ainete (NPS) leidude arvud. Amfetamiinide, heroiini, kanepi ja selle produktide ning kokaiini leidude sagedus on jäänud varasemate aastatega samasse suurusjärku.

Tabel 2. Narkootiliste ainete esinemise sagedus ja kogus, 2018 - 2021

Ülevaade Riigiprokuratuuri tegevusest 2021. aastal

Riigiprokuratuur keskendus mullu koostöös Keskkriminaalpolitseiga jätkuvalt tugevatoimeliste uimastite laiaulatuslikule levitamisele ning tootmisele spetsialiseerunud riiklikku ja rahvusvahelist mõju evivate gruppide tegevuse halvamisele (1-21-6674/1-22-493) ning tänapäevaseid alternatiivseid turustus- ja suhtluskanaleid kasutavate rahvusvahelise haardega kuritegelike gruppide tegevuse halvamisele. Need on grupid, mille modus operandi sisaldas n-ö spetsiaalsete krüpteeritud suhtlust võimaldavate ANOM-telefonide kasutamist, samuti grupid, mis olid spetsialiseerunud pimeveebis narkootikumide levitamisele. 

Riigiprokuratuuri mullustest kriminaalasjadest tulekski esmalt tuua välja kriminaalasi (1-21-6674/1-22-493), milles esitati kuuele isikule süüdistus suures koguses erinevate narkootiliste ainete, sh ca 400 grammi karfentanüüli, 300 grammi fentanüüli ja 100 grammi isotanitaseeni ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse kohaselt tegelesid varem narkokuritegude eest süüdi mõistetud Juri Surussin, Edgar Simanis ja Vitali Botševar Tallinnas suures koguses fentanüülide (sh karfentanüüli ja isotonitaseeni) müümisega ning neil oli potentsiaali Eesti fentanüüliturg üle võtta, ent menetlusliku sekkumise tõttu see plaan ei realiseerunud. Nad mõisteti Harju Maakohtu 07.03.2022.a otsusega nr 1-22-493 kokkuleppemenetluses süüdi ning Vitali Botševar kannab hetkel pea 9 aasta pikkust vangistust ning Edgar Simanis ja Juri Surussin mõlemad 7 aasta pikkust vangistusi.


Foto 1. Väljavõte kohtuasja nr 1-22-493 kohtutoimikust

Teiseks tuleks tuua välja kriminaalasi (1-21-7128), milles esitati süüdistus Läti Vabariigi kodanikule, kes organiseeris ajavahemikul 2018–2020 Hispaanias elades Eestisse pimeveebis väga suurtes kogustes narkootikumide müüki, värvates Eestis kokku kolm erinevat gruppi, kes tema n-ö kaubamärgi all hakkasid Eestis pimeveebi vahendusel narkootikume müüma (1-20-1204, 1-20-80, 1-20-4653 ja 1-20-9022). Tegemist on ülemaailmseid kuritegelikke kontakte eviva ning Euroopas olulist kriminaalset mõju omava isikuga, kelle tegevus tõkestati Eesti, Läti, Šveitsi, Soome, Hollandi ning Europoli ühise operatsiooni tulemusena.

Fotod 2 ja 3. Väljavõte kohtuasja nr 1-20-4653 kohtutoimikust

Viimaseks tuleks tuua välja tinglikult n-ö ANOM-i kriminaalasjad (1-21-6191, 1-21-7384, 1-21-8220 ja 1-21-7780), mille raames esitati süüdistus kokku 24 isikule, kes tegelesid rahvusvahelise mastaabiga narkoäriga, sh Poolas metamfetamiini tootmisega, Hispaaniast pea 100 kilo marihuaana Eestisse organiseerimisega, suures koguses kokaiini Eestisse ja Soome tarnimisega. Mitmete süüdistatavate näol on tegemist Eesti kriminaalses maailmas olulist autoriteeti ja ulatuslikke kuritegelikke sidemeid (sh rahvusvahelisi) omavate isikutega. Kriminaalmenetluste olulisus seisneb muuhulgas ka tulemuslikus koostöös Ameerika Ühendriikide ametivõimudega. 

Neis kriminaalasjades on kohtumenetlus 2022. aasta kevadel alanud ning kriminaalasjas nr 1-21-6191 mõistis kohus Denis Shukhtini ja Aleksei Šuhtini süüdi enam kui 25 kilo marihuaana ebaseaduslikus käitlemises. Kohus karistas mõlemat venda 6 aasta pikkuse vangistusega ning konfiskeeris 90 000 eurot kriminaaltulu.

 
Foto 4. Väljavõte kohtuasja nr 1-21-6191 kohtutoimikust

Ülevaade Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevusest 2021. aastal

Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas on jätkuvalt enim levinud narkootilised ained marihuaana, amfetamiin ja kokaiin, lisaks levib vähesel määral fentanüüli analooge (isotonitaseen ja karfentanüül), MDMA-d ja GHB-d.

Samas alfa-PVP, mis levis kaks aastat tagasi, on Tallinnas turult kadunud. Kokaiini osas on jätkuvalt tegemist võrdlemisi kõrge puhtusastmega ainega ning sagenenud on kriminaalasjade hulk, milles leitakse isikutelt korraga enam kui sada grammi kokaiini, mis veel paar-kolm aastat tagasi oli pigem harv. See viitab sellele, et kvaliteetne kokaiin on kättesaadav rohkematele inimestele.

Põhja Ringkonnaprokuratuur keskendub jätkuvalt n-ö alternatiivsete müügikanalite tegevuse halvamisele. Igapäevaselt seiratakse Põhja piirkonnas tegutsevaid pimeveebikauplejaid, samuti keskkondades Telegram, Snapchat, Wickrme asuvates gruppides tegutsevate kauplejate tegevust.  

Põhja Ringkonnaprokuratuuri mullustest kõige olulisematest kriminaalasjadest tuleks tuua välja esmalt kriminaalasi (1-21-127), milles esitati süüdistus kokku 15 isikule, sealhulgas advokaadile. See grupp tegeles aastatel 2018–2020 suures koguses narkootiliste ainete maaletoomise ja Eestis edasimüügiga. Kokku käideldi ca 2,15 miljoni euro väärtuses narkootilisi aineid. Praegu on viieteistkümnest süüdistatavast 11 kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud (1-21-4641) ning ülejäänud nelja osas toimuvad vaidlused 2022. aasta lõpus. 

Teise olulisema menetlusteplokina tuleks tuua välja nn Telegrami gruppide kriminaalasjad (1-21-1392, 1-21-1265, 1-21-1418, 1-21-2467, 1-21-2639, 1-21-7223), mille raames mõisteti süüdi kokku kümme isikut, kes tegelesid Telegrami gruppides narkootiliste ainete tänavamüügiga Tallinnas.

Selle menetluste mõjul vähenes ka narkootiliste ainete levitamise aktiivsus Telegrami gruppides. 

Sisuliselt loodi Telegrami gruppides n-ö turuplatsid, kus loodi esmane kontakt, seejärel jätkati suhtlemist privaatsemalt ning siis toimus müük juba käest kätte.

Ülevaade Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevusest 2021. aastal

Viru Ringkonnaprokuratuur keskendus mullu mitmete kohalikul tasemel olulist mõju evivate kuritegelike gruppide tegevuse lõpetamisele, ent lisaks tõkestati mitme väga suures koguses amfetamiini, kokaiini, MDMA-d ja marihuaanat levitava grupi tegevus. Nendel kriminaalmenetlustel oli regioonis oluline mõju. 

Viru Ringkonnaprokuratuuri eelmise aasta kõige olulisematest kriminaalasjadest tuleks tuua välja esmalt omavahel seotud kriminaalasjad, milles esitati viiele inimesele süüdistused KarS § 256, § 255 ja § 184 lg 21 järgi enam kui 22 kilo MDMA, ca 5 kilo marihuaana ning 58 kilo amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Kokku piisanuks nende käideldud narkootikumidest narkojoobe tekitamiseks pea 750 000 inimesele. Kriminaalasjas võeti ära ka kriminaaltulu enam kui 93 000 euro ulatuses.

Ülevaade Lääne Ringkonnaprokuratuuri tegevusest 2021. aastal

Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas keskenduti mullu kohalikul tasandil olulist kriminaalset mõju evivate isikute tegevuse halvamisele.  

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevatest eelmise aasta kriminaalasjadest tulekski esmalt tuua välja kriminaalasi (1-21-1578), milles esitati süüdistus kahele isikule, sealhulgas Pärnus ja varem ka üle Eesti arvestatavat mõju evinud kriminaalsele autoriteedile, kel süüdistuse esitamise hetkel oli ka kehtiv kriminaalkaristus muuhulgas KarS § 256 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. 

Teise olulise kriminaalasjana tuleb tuua välja kohtuasi (1-21-4249), milles esitati süüdistus kolmele isikule, sealhulgas nn Pauluse kuritegelikku ühendusse kuulunud E. M.-le ja S. I.-le (1-16-6717). See grupp käitles Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonna mõistes väga suures koguses amfetamiini. 

Ülevaade Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevusest 2021. aastal

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas keskenduti mullu Valgamaal kanepiga varustanud grupi tegevuse halvamisele ning Tartus amfetamiini levitamisega tegelenud grupi tegevuse lõpetamisele (1-21-6977). 

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri mullustest olulisimatest kriminaalasjadest tuleb esmajoones tuua välja kriminaalasi (1-21-3960), milles lisaks KarS § 184 süüdistusele esitati ühele isikule täiendavalt süüdistus ka KarS § 117 järgi, kuna süüdistatav J. P. pakkus Viljandis selgelt joobes inimesele amfetamiini ja GHB-d, millega põhjustas ettevaatamatusest kannatanu surma. 

Teise olulise kriminaalasjana väärib Lõuna piirkonnas väljatoomist kriminaalasi (1-21-69), milles esitati kuuele isikule süüdistus alates 2013. aastast kuni 2020. aastani Valgas kokku ca 41 kilo kanepi kasvatamises ning kasvatatud kanepist valmistatud marihuaana müügist ca veerand miljoni euro teenimises. Kinnipidamise järel leiti süüdistatavate valdusest täiendavalt ka tulirelvi, lõhkeainet ja lõhkeseadeldisi. Kriminaalasjas on oluline, et teiste seas esitati süüdistus ka juriidilisele isikule (legaalselt Tallinnas tegutsev kanepipood) KarS § 189 lg 2 järgi, s.o kanepi kasvatamiseks vajalike vahenditega varustamises.

s
autor
Vahur Verte

Vahur Verte on prokurör 2010. aasta märtsist. Ta on riigiprokurörina kohtu ette viinud mitmeid Eesti organiseeritud kuritegevuse kurikuulsaimaid nimesid. Tema juhitud kriminaalmenetlustes on süüdimõistva kohtuotsuseni jõutud näiteks Kemerovo, Haron Dikajevi, Andrey Kuzyakini ja nn aserite kuritegelike ühenduste kriminaalasjades, samuti Nikolai Tarankovi tapmise kui ka Eesti esimese fentanüülilabori kriminaalasjas. Lisaks on riigile tagasi võidetud kurjategijatelt mitme miljoni euro väärtuses kriminaaltulu ning Eesti kohtupraktikas esimest korda ka krüptovaluutat. Vahur Verte nimetati 2018 aasta prokuröriks ning 2020 pälvis ta Kriminaalpolitsei teenetemärgi. Alates 2022 jaanuarist juhib Vahur Verte raskete küberkuritegude menetlemist.