Suure kahjuga majanduskuritegevus

Suure kahjuga majanduskuritegevus 

Prokuratuuris sai 2021. aastal lõpliku menetlusotsuse 68 majanduskeskkonda oluliselt mõjutavat kriminaalasja. Nendest 68 kriminaalasjast 46% korral langetati lõplik menetlusotsus (kohtusse saatmine, otstarbekusega lõpetamine) nelja kuu jooksul (Virus 67%, Läänes 33%, Lõunas 38%, Põhjas 52%, Riigiprokuratuuris 60%). 

Keskkriminaalpolitsei alustas möödunud aastal 11 uut kriminaalmenetlust, millest 73% moodustasid analüüsipõhised menetlused (11 kriminaalasjast kolm alustati laekunud avalduse alusel). 

2021. aastal konfiskeeriti majanduskuritegudes kriminaaltulu 32 100 eurot. Tsiviilhagide tagamiseks mõisteti välja 1 110 912 eurot.

Andes hinnangu 2021. aastal menetletud majanduskuritegudele on esmalt oluline märkida, et nende menetluste kaudu on kasvanud potentsiaal mõjutada kuritegudes süüdistatavaid varaliselt ning võimalus heastada majanduskuritegudega tekitatud kahju. Nii on 2021. aastal kohtusse edastatud menetluste korral kogusummana arestitud vara koguväärtusega 16 298 118,83‬‬ eurot.

Enim vara on arestitud Lääne Ringkonnaprokuratuuri kohtusse saadetud kriminaalasjas, mis puudutas AS Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetluses toime pandud kuritegusid. Kuna tegemist on äriühinguga, mis oli pikka aega ainsa ettevõttena võimeline korraldama praamiliiklust kahe Eesti suursaare ja mandri vahel, siis on selle äriühingu pankrotimenetlus puudutamas hulgaliselt võlausaldajaid. Kannatanud on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagisid 20 miljoni euro ulatuses. Eelkõige kannatanute nõuete tagamiseks on kriminaalasjas arestitud vara ja kohaldatud kohtulikke hüpoteeke 14 021 156,95 miljoni euro väärtuses.

Riigiprokuratuur edastas kohtusse kriminaalasjas, milles on süüdistus esitatud neljale füüsilisele ja kahele juriidilisele isikule suures ulatuses ja grupi poolt toime pandud rahapesus. Süüdistuse kohaselt liigutati Rootsi Kuningriigis kelmuste teel saadud vara Eesti Vabariigis asuvatele äriühingutele, mida seejärel liigutati samade isikute teiste äriühingute vahel eesmärgiga varjata raha tegelikku päritolu. Kokku liikus Eesti Vabariiki 11 856 713 Rootsi krooni (s.o 1 171 033,38 eurot), millest kohtueelses menetluses arestiti 720 628,73‬ eurot. 

Märkimist väärib ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasi, milles prokuratuur lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel, kuid kannatanutena kriminaalasja kaasatud Maksu- ja Tolliametile ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile tasuti vabatahtlikult 2 621 160,37 eurot. Lisaks tuli kahtlustatavatel riigi tuludesse maksta 205 200 eurot. Kahtlustuse kohaselt heideti kahtlustatavatele ette soodustuskelmuse toimepanemist ning maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu osas valedeklaratsioonide esitamist.

Põhja Ringkonnaprokuratuuris lõpetati otstarbekuse kaalutlustel kriminaalasi, milles uuriti kuritegu, mille kohaselt Your Trade Choice OÜ ja 1000 Extra OÜ on osutanud investeerimisteenust, milleks vajalik Finantsinspektsiooni antav luba äriühingutel puudus. Kriminaalmenetluses tuvastati, et ebaseadusliku majandustegevuse maht ulatus miljonitesse eurodesse. Äriühinguid juhtis Iisraeli kodanik Juan Pablo Jutgla Maich, kes resideerus alaliselt Hispaanias. Kahtlustatavale määrati rahaline kohustus 400 000 eurot, mille ta ka riigi tuludesse maksis. 

Nii Lääne kui ka Viru Ringkonnaprokuratuurides on olulised menetlused ka aktsiisikaupasid (salasigaretid ja salaalkohol) puudutavad kriminaalasjad.

Kuigi salasigarettide ja alkoholi vedu Eesti turule on võrreldes lähikümnendiga vähenenud, on Eestist saanud transiitmaa salakauba liigutamiseks muudesse Euroopa Liidu riikidesse ja see omakorda mõjutab Euroopa Liidu finantsturgu.

Lääne Ringkonnaprokuratuuris on kokku kolmes kriminaalasjas aktsiiside näol jäänud riigil saamata 495 420 eurot. Viru Ringkonnaprokuratuuris on salasigarettidega seotud kriminaalasja menetlemise käigus süüdistatavatelt ära võetud vara väärtuses 67 979 eurot ning teises kriminaalasjas leiti menetlustoimingute raames kokku ca 4 260 000 salasigaretti. Selles kriminaalasjas võeti vara ära väärtuses 11 286 eurot. 

Suuremahulist omastamist ja kelmusi puudutavatest kriminaalasjadest saadeti Põhja Ringkonnaprokuratuuris kohtusse kriminaalasi, milles Toomas ja Martin said süüdistuse omastamises ning kelmuses. Tegemist on AS E-Profiil endiste juhatuse liikmetega, kellele heidetakse kokkuvõtlikult ette seda, et nad esitasid pankadele äriühingu kohta finantsaruandeid, mis kajastasid AS-i majanduslikku seisu tegelikkusest paremana, ning said seeläbi pangalt laene ning sõlmisid faktooringlepinguid. Lepingutest tulenevad kohustused jäid aga täitmata. KarS § 209 järgi etteheidetav tegu seisnes selles, et juhatuse liikmed esitasid perioodil 2013–2016 laenude ja garantiide saamiseks AS-le LHV Pank äriühingu tegevust kajastavaid bilansi-, kasumi- ja rahavoogudearuandeid, auditeerisid majandusaasta aruandeid, müügiprognoose, äriplaane, laenustrateegiaid, mille alusel LHV Pank väljastas AS-ile kokku laene ja garantiisid ca 14,7 miljonit eurot, millest põhiosa võlgnevus on ca 6,7 miljonit eurot. AS-le E-profiil antud laenusid käendas SA KredEx. Aktsiaseltsi tegelik finantsseis ei vastanud aga aastatel 2012–2016 pangale esitatud aruannetele ning juhatuse liikmed on süstemaatiliselt ja tahtlikult nendes andmeid moonutanud ja jätnud kajastamata, rikkudes sellega ka raamatupidamise korraldamise nõudeid, ning seeläbi lõid pankadele ebaõige ettekujutuse aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast. Kui pangad oleksid teadnud tegelikku finantsseisu, siis ei oleks nad sellises ulatuses garantiisid ja laene aktsiaseltsile andnud. Samuti on süüdistus esitatud selles, et juhatuse liikmed perioodil mai–august 2017 esitasid Luminor Liising AS-le sõlmitud faktooringlepingu raames faktooringuavansi saamiseks 26 arvet kaupade müügi ja teenuste osutamise kohta. Nende hulgas oli kümme näilikku arvet, mille alusel maksis pank alusetult välja 2,3 miljonit eurot. Samuti esitati arveid topelt, mille alusel saavutati faktooringlepingu alusel väljamakseid suuremas ulatuses, kui oli põhjendatud. Samuti on süüdistus esitatud selles, et jäeti faktoorile (Luminor Liising AS-le) tasumata faktooringlepingus fikseeritud osa E-Profiil AS-le ostjatelt laekunud summadest. Kriminaalasjas on AS LHV Pank esitanud tsiviilhagi summas 6,7 miljonit, SA KredEx summas 4,6 miljonit ja Luminor Liising AS summas 3,7 miljonit eurot.  

Riigiprokuratuur saatis kohtusse investeerimiskelmust ning omastamist puudutava kriminaalasja. Süüdistus esitati kokku seitsmele inimesele ja kahele äriühingule. Süüdistuse kohaselt panid hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Ilya ja juhatuse liige Daniela ning Delkona OÜ toime investeerimiskelmuse ning esitasid ERIALi tegevuse kohta valeandmeid. Pettuse teel tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta. Seda ka selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuri laene. Omastamise süüdistus esitati selles, et Ilya, Daniela, Daniel ja Transpire OÜ omastasid kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot. Lisaks süüdistatakse Danielat äriühingu osanikele ja audiitorile hoiu-laenuühistu ERIAL kohta valeandmete esitamises, Kristiinat ja Robertit dokumendi võltsimises ning Sofjat dokumendi võltsimisele kaasaaitamises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Sofja ning Kristiina osas lõpetas kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel.

2021. aastal jõustus kriminaalasjas kokkulepe Vladimir Raževi osas, keda süüdistati kelmuses ja arvutikelmuses. Kriminaalasjas oli kokku ca 300 episoodi, kahjusumma ulatus üle miljoni euro ning kannatanuid (laenuandjaid) oli ca 20 äriühingut. Isikuid, kelle isikuandmeid ära kasutati, oli üle 40. Seega puudutas V. Raževi ebaseaduslik tegevus väga paljusid äriühinguid ja ka üksikisikuid, kellest paljud on olnud sunnitud juba ise need võetud laenud tagastama või on need sisse nõudnud kohtutäiturid. Kokkuleppega mõisteti isikule liitkaristusena vangistus 4 aastat ja 10 kuud.

Olulist kohtupraktikat tõid kaks kriminaalasja (kohtuotsuse nr 1-17-2359 ja 1-16-4665), millest esimeses võeti seisukoht usalduse kuritarvitamise koosseisus (KarS § 2172) ning teine kriminaalasi puudutas maksejõuetuse põhjustamist (KarS § 384).