Suure kahjuga majanduskuritegevus

2022. aastal saadeti kohtusse, sõlmiti kokkulepe nende osas või lõpetati KrMS § 202 alusel kokku 34 prioriteetset majanduskuritegude kriminaalmenetlust. Nendest 14 menetlust saadeti kohtusse üldmenetluse korras, 16 menetlust kokkuleppe alusel ning 4 menetlust lõpetati tulenevalt KrMS §-st 202.

2022. aastal esitati rahapesuga seonduvalt KarS § 394 ja § 394¹ alusel kokku seitse süüdistust. Siinkohal on oluline tuua välja, et Põhja ringkonnaprokuratuur saatis 2022. aasta lõpus kohtusse kokkuleppemenetluses viis rahapesu süüdistusega menetlust, mis olid erineval ajal eraldatud ühest suuremast rahapesu kriminaalmenetlusest, kus oli algselt ca 30 kahtlustatavat. See menetlus saabus prokuratuuri 2020. aastal ning erinevatel põhjustel selle lahendamine viibis. Kahtlemata oli peamine asjaolu kahtlustatavate suur hulk, kellest vähemalt ühte otsiti rahvusvaheliselt taga ning tema tabamisel lasi Tallinna Ringkonnakohus kahtlustatava vabadusse, misjärel kahtlustatav kadus õiguskaitseasutuste mõjusfäärist. See omakorda jällegi pikendas lõpliku lahenduseni jõudmise protsessi. Lõppastmes pidid asjaga erineval ajal tegelenud prokurörid kahtlustatavad grupeerima ning saatma need siis väiksemate gruppidena kohtusse. 2022. aasta lõpuks oli suurem osa kriminaalasjast saadetud kohtusse. Lisaks väärib nende puhul märkimist konfiskeeritud tulu ulatus – 659 582,94 eurot. Oluline on ka märkida, et nendest menetlustest on praegu jõustunud kaks (konfiskeeritud tulu 116 664 eurot). Kuid ka ülejäänud kolme osas on istungid lähitulevikku määratud.

Lõpliku menetlusotsuse saanud asjadest oli aktsiisikaubaga seotud asju kaheksa (alkoholi ebaseaduslik käitlemine ja tubakatoodete käitlemise korra rikkumine). Ühel juhul oli süüdistus esitatud nendes asjades ka salakaubaveo eest.

Varavastaseid süütegusid (omastamine ja eriliiki kelmused) käsitlevad süüdistused esitati 10 menetluses. Lisaks neile sisaldasid etteheited nendes menetlustes ka teisi süütegusid, nt võltsimine ja võltsitu kasutamine, maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine, altkäemaksu vahendus ja võtmine ning rahapesu. Ühel juhul sisaldas süüdistus lisaks kõigele viimati nimetatule isikliku dokumendi kuritarvitamist. 

Veel ühe grupina saab tuua välja menetlused, kus esitati süüdistused või lõpetati menetlus otstarbekuse kaalutlusel ennekõike majandusalaste süütegude valdkonnas. Kokku oli selliseid menetlusi neli. Etteheited hõlmasid endas tegevusloata ja keelatud majandustegevust, raamatupidamise kohustuse rikkumist, maksejõuetuse põhjustamist ning vara varjamist pankroti- ja täitemenetluses.

Üksikjuhtumina saab tuua välja menetluse, kus kahtlustus oli esitatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises ning menetlus lõpetati KrMS § 202 alusel. Lisaks süüdistus altkäemaksu kohta erasektoris. Viimasena menetlus, kus süüdistus esitati altkäemaksu andmises ja võtmises, toimingupiirangu rikkumises ning rahapesu kokkuleppe sõlmimises.

Kriminaaltulu konfiskeeriti üheksas menetluses kokku 876 634,06 eurot (pidades silmas reservatsiooni, et neljas menetluses on konfiskeeritud tulu ulatus kokkuleppes kindlaks määratud, kuid istungipäevad ei ole veel kätte jõudnud).

Seega võib ühe järeldusena jõuda veendumusele, et prokuratuuri võitlus oluliste majanduskuritegudega ei ole soovitud efekti toonud. Selle ühe põhjusena võib tuua välja, et kohtud on endiselt tõrksad kohaldama majanduskuritegusid toimepannutele piisavalt mõjusaid karistusi.

Kokkuvõttes on võimalik järeldada, et mööduv aasta ei erinenud majandusasjades märgatavalt varasematest aastatest. Seega võib ühe järeldusena jõuda veendumusele, et prokuratuuri võitlus oluliste majanduskuritegudega ei ole soovitud efekti toonud. Selle ühe põhjusena võib tuua välja, et kohtud on endiselt tõrksad kohaldama majanduskuritegusid toimepannutele piisavalt mõjusaid karistusi. Siinkohal saab välja tuua ühe erandi. Nimelt mõistis Tartu Ringkonnakohus 12.01.2022 otsusega süüdi põhiliselt Ida-Virumaal tegutsenud ettevõtja Alar Sepperni erinevates majandusalastes rikkumistes, mille tulemusel määrati süüdistatavale karistuseks täielikult reaalne vanglakaristus. Erandlikuks teeb selle otsuse veel seegi, et süüdistatavat ei olnud varem kriminaalkorras karistatud. Kuna Riigikohus ei võtnud kaitsja kassatsiooni menetlusse, siis on praegu see otsus ka jõustunud.

Positiivse poole pealt saab toodud näidete pinnalt sedastada arvestatavat vara hulka, mis on kas kriminaaltulu katteks arestitud või jäetud tõkendi alla, et tagada nii riigi kui ka kannatanute varalisi nõudeid. Kahtlemata on ka sellised meetmed mõjusad, et kuritegude toimepanemist tulevikus ära hoida.

Positiivse poole pealt saab toodud näidete pinnalt sedastada arvestatavat vara hulka, mis on kas kriminaaltulu katteks arestitud või jäetud tõkendi alla, et tagada nii riigi kui ka kannatanute varalisi nõudeid. Kahtlemata on ka sellised meetmed mõjusad, et kuritegude toimepanemist tulevikus ära hoida. 

Samuti on oluline toonitada, et 2022. aastal lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjad ei peegelda tegelikku olukorda ühiskonnas, s.t millised ohud on parasjagu aktuaalsed. Selle peamine põhjus on selles, et majandusasjade menetlused võtavad tihtipeale aega, mistõttu jõutakse lõplike menetlusotsusteni arvestatav aeg hiljem, kui teod toime pandi. Praktikast näeme, et viimastel aastatel on Eesti inimesi massiliselt kaasatud erinevatesse petuskeemidesse, mille toimepanijad asuvad üle kogu maailma. Näidetena saame tuua telefoni ja interneti vahendusel toimepandud investeerimispettusi, kus inimesi meelitatakse libaplatvormidel investeerima. Tegelikkuses mingit raha paigutamist ei toimu ning kogu n-ö investeeritud raha läheb kurjategijate käsutusse. Samuti on levinud pangapettused, kus esinetakse pangatöötajatena ning selle tulemusel antakse teisel pool toru olevale kurjategijale kontroll oma pangakontode ja isikuandmete üle. See võimaldab silmapilk teha ülekandeid kannatanu pangakontodelt või võtta inimeste nimele laene, mille tasumisega jääb kannatanu hiljem omapäi. Üksikjuhtumiga tegelemisel paraku sellise kuritegevuse vastu võitlemisel väga kaugele ei ole võimalik jõuda. Seetõttu on vähemalt ühel juhul üritatud neid juhtumeid konsolideerida ning tuvastada grupeeringud, kes sellised kuritegusid toime panevad. Samal ajal tuleb rõhutada, et kuna sellised menetlused eeldavad väga mitmete riikide koostööd, siis nendes asjades tulemusteni jõudmine võtab paratamatult aega. Oluline on rõhutada, et kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole kindlasti kõige efektiivsem viis sellise kuritegevusega võitlemiseks, palju olulisem on ühiskonnas teadlikkuse parandamine, mis aitab inimestel juba eos võimalikke pettusi ära tunda ning vältida kuriteo ohvriks langemist. Selles osas on viimastel aegadel väga intensiivselt tegutsenud nii PPA kui ka näiteks Eesti Pangaliit, korraldades ulatuslikke teavituskampaaniaid erinevatel massimeedia platvormidel.

Üksikjuhtumiga tegelemisel paraku investeerimis- ja pangapettuste toimepanemise vastu võitlemisel väga kaugele ei ole võimalik jõuda.

Lisaks on Rahapesu Andmebüroo võtnud tugevdatud vaatluse alla virtuaalvääringute teenusepakkujad. Kui varem said praktiliselt kõik soovijad endale loa taotleda ja selle ka saada, mille tulemusel kasvas selliste teenusepakkujate arv drastiliselt, siis praegu on mitmetelt sellistelt teenusepakkujatelt load ära võetud ning selles valdkonnas on turg kahtlemata muutunud läbipaistvamaks. See on oluline ennekõike seetõttu, et mitmetel juhtumitel selgus tõsiasi, et teenusepakkujad omasid küll Eestis väljastatud tegevusluba, kuid kogu äritegevus asus kuskil täpselt tuvastamata välisriigis. See võimaldas neil meelitada enda juurde inimesi, kes pidasid tegevusloa olemasolu üheks usaldusväärsuse tunnuseks. Tihti aga ilmnes tõsiasi, et paigutatud rahalised vahendid kadusid või puudus raha paigutanutel sellele hiljem ligipääs. Ilmselgelt vähendab eelpool kirjeldatud Rahapesu Andmebüroo tegevus ka rahapesu riski, kuna Eestis registreeritud pealtnäha loaga kaetud ettevõtted ei saa enam tugineda Eesti väljastatud loale, mis andis neile teatava garantii nende tegevuse õiguspärasuse kohta.

Eraldi saab välja tuua ka Riigikohtu 28.11.2022 lahendi asjas nr 1-21-697. Süüdistus oli esitatud füüsilisele ja juriidilisele isikule, kes tegutsesid ilma nõutava majandustegevuse loata. Nimelt sõlmis süüdistatav oma äriühingu kaudu tarbijakrediidilepinguid vähemalt 900 korral, omamata selleks vastavat tegevusluba. Üheks vaidlusküsimuseks kujunes asjaolu, et prokuratuur otsustas tõendada tarbijatele laenu andmist ennekõike sõlmitud lepingute kaudu ning tuues kohtusse teatud valimi inimesi, kes need lepingud olid sõlminud. Tundus ebamõistlikult koormav kutsuda kohtusse kõiki, kes olid süüdistuse aluseks olevad lepingud sõlminud, kuna see oleks menetluse venitanud ajaliselt tohutult pikaks. Riigikohus oma lahendis aktsepteeris prokuratuuri lähenemist ning luges süüdistuses nimetatud lepingute mahu tuvastatuks.

Olukord, kus suudeti potentsiaalne ulatuslike kahjude tekkimine suure tõenäosusega ära hoida, oli Vabaks OÜ suhtes toimetatud kriminaalmenetlus. Äriühing pakkus veebiplatvormi www.vabaks.ee kaudu klientidele krediidivahenduse teenust, milleks tal aga puudus Finantsinspektsiooni luba. Lisaks esitas Vabaks OÜ oma kodulehel pakutava teenuse ja selle mahtude osas investoritele valeandmeid ja jättis olulised andmed esitamata, mis tõttu oli prokuratuuri hinnangul tegemist ka investeerimiskelmusega. Nimelt olukorras, kus pensioni II sammas muutus vabatahtlikuks ning väga suur hulk inimesi otsustas sealt raha välja võtta, tulid kahtlustatavad ideele, kuidas oleks võimalik sellelt kasu lõigata. II sambast raha väljavõtmise korral tekkis tavaliselt mitmekuune ooteperiood, enne kui pank raha välja maksis. See oli tingitud ennekõike sellest, et inimesele jääks aega oma otsus ümber kujundada, enne kui raha välja makstakse. Selle olukorra leevenduseks astuski mängu Vabaks OÜ, kes pakkus II sambast väljujatele võimalust saada raha kätte kohe. Selle raha oleksid väljamakseteks andnud investorid, kes oleksid siis omakorda saanud sellelt väljalaenatult rahalt küsida kokkulepitud määras intressi. Samal ajal saab Vabaks OÜ mõlemalt osapoolelt küsida teenustasu. Idee ebaõigus seisnes selles, et kuna olemuslikult oli pakutava teenuse näol tegemist krediidi- ja finantsteenusega, siis tegelikkuses ühtegi vastavat luba Vabaks OÜ taotlenud ei olnud. Õiguskaitseorganid suutsid Vabaks OÜ tegevusse sekkuda juba üsna algfaasis, mis tähendas, et sõlmitud oli ainult väike hulk lepinguid, ning tekkinud kahjud hüvitati. Menetlus lõpetati 2022. aastal otstarbekuse kaalutlustel.