"infograafik viru ringkonnaprokuratuuri töötulemustest"Meid võeti kuulda!

Kui 2018. aastat kokku võttes oli meie suurim mure täitmata prokurörikohad ja uue aasta hüüdlausena kuulutasime välja „Tere tulemast Virumaale!“, siis oleme praegu tänulikud kõigile, kes meid kuulda võtsid. 2019. aasta lõpuks said Narvas kõik vabad kohad täidetud – tervitame rõõmuga Ken Kiudorfi ja Priit Tõnissoni ning veebruaris tööle asunud Priit Heinsood. Oleme õnnelikud selle üle, et Liisa Nuut ja Joonatan Hallik tulid Jõhvi ning Tiina Viru Rakverre. Möödunud aasta suurimaks sündmuseks saamegi lugeda just Meie Inimesi – neid, kes jäid, ja neid, kes tulid. Nende ühise töö tulemus on tuntav nii prokuratuuri sees kui väljaspool seda – töökoormus on normaliseerunud, menetluskiirus kasvanud.

Kui vaadata töötulemusi numbrites, ei ole virulastel põhjust silmi maha lüüa. Kõige enam kriminaalmenetlusi ühe prokuröri kohta kuus (9,7) jõudis lõpliku menetlusotsuseni just Viru Ringkonnaprokuratuuris. Lõpliku menetlusotsustuse saanud kohtuasjade arv suurenes 3%. Teadaolevalt on kiirem lahendus parim nii kannatanute kui kahtlustatavate ja süüdistatavate jaoks. Seetõttu loeme oma suurimaks saavutuseks just menetluskiiruse kasvu. Kui 2018. aasta murekoht oli prokuröride kappides menetlusjärjekordi ootavate kohtuasjade suur arv, siis eelmise aastaga võrreldes vähenes see 29%. Numbrite taga on aga inimesed ja seda ei unusta me ka 2020. aastal.

Oleme õigel teel oma püüdlustes korruptsioonivaba Eesti poole.

2019. aastal kinnistus edukalt meeskonnatöö põhimõte masskuritegude menetlemisel. Igakuistel ühisnõupidamistel politseijaoskondades arutasid uurija, abiprokurör ja ringkonnaprokurör koos läbi probleemsemad menetlused, leppisid kokku konkreetsete menetluste prioriteedid ja järjekorra, kaardistasid kitsaskohad ja planeerisid olulisemaid tegevusi. Tulemus oli menetluse kvaliteedi ja kiiruse kasv. Kindlasti on arenguruumi selles vallas veel küllaga, edu võtmeks aga ongi areng.

Masskuritegude kõrval otsisime ja leidsime lahendusi ka keerukamates ja mahukamates asjades. Aasta jooksul pidasime võitlust korruptsiooni, narkokuritegevuse ja suure kahjuga majanduskuritegevusega. Pidasime oluliseks kuritegeliku tulu konfiskeerimisele suunatud tegevusi.

"ebaseaduslik kanepipasvatus"
Narkootikumide võitlemisest Virumaal loe lähemalt siitsamast aastaraamatust.

Märkimisväärseim selles vallas oli Narva linnavolikogu esimehe Aleksei Voronovi suurt avalikku tähelepanu pälvinud süüdistusasi. Voronov kannab praegu korruptsioonikuritegude toimepanemise eest vangistust. Temalt konfiskeeriti kuritegelikku tulu 321 000 eurot. Sellel kriminaalasjal oli oluline mõju nii Narva kogukonnale kui ühiskonnale laiemalt. Menetluste lõpptulemusena jäi Voronov ilma oma korruptiivsest mõjuvõimust Narvas, linnavõimude tegevus muutus ausamaks ja avatumaks. Just see kriminaalasi tõstis toimingupiirangutega seonduva terava avaliku tähelepanu alla, näidates ilmekalt, kuidas väikestest „käsi peseb kätt“ teenetest võib kasvada välja ulatuslik ja ausat äri pärssiv korruptsioon. Korruptsiooni äärmiselt varjatud iseloom pani nii selles kui ka teistes samaliigilistes asjades proovile ühiskondliku tunnetuse ja hinnangute piirid. Kinnitas, et oleme õigel teel oma püüdlustes korruptsioonivaba Eesti poole.

Katkematult on õiguskaitsjate huviorbiidis narkootikumide käitlemisega seotud kuriteod ja sellest saadav tulu. Virumaal ei ole praegu enam saada fentanüüle, mis paari aasta eest tõid kaasa narkosurmade laine. Praegu on need vaid üksikjuhtumid, mida me aga tähelepanuta jätta ei kavatse. Peamine probleem selles vallas on kasvanud suuremahuline narkotransiit. Nüüd seadsime eesmärgiks salakaubaveo kanalite lõhkumise ja olukorra kontrolli alla saamise. Möödunud aastal tabasimegi kaks isikut, kes püüdsid vedada üle piiri 68 kg hašišit, grupeeringu, kes tarnis Venemaalt Eestisse marihuaanat ja amfetamiini. Kahjutuks õnnestus teha kahe tänaval marihuaana müügiga tegeleva isiku 50 000 eurose käibega äri.

Kurjategijat paneb tavaliselt tegutsema soov saada tulu, mõju avaldab selle äravõtmine. 2019. aastal kohaldati Viru Ringkonnaprokuratuuris menetletud kohtuasjades narkotulu konfiskeerimist kokku 25 kriminaalasjas ligi 170 000 euro suuruses summas. Need on mõjusad tegevused, mis kärbivad diilerite tiibu ja vähendavad narkoainete levikut tänavatel ja kodudes. Kuritegeliku tulu konfiskeerimise põhimõtte järgimine on oluline kõigi omakasule suunatud kuritegude korral. Kui 2018. aastal õnnestus saada Virumaal kurjategijatelt kätte ebaseaduslikku tulu 337 286 eurot, siis 2019. aastal oli see summa 562 891 eurot.

2019. aastal kasvas investeerimiskelmuste ning arvutikelmuste osakaal. Kuritegudega põhjustatud kahjud on väga suured, võimalused kannatanutele raha tagasisaamiseks imeväikesed, pea olematud. Tegemist on rahvusvahelise kuritegevusega, millega hakkama saamine on 2020. aastal üks suurim väljakutse. Seda kindlasti mitte ainult Virumaal. Ühe maakonna ja isegi ühe riigi tegutsemisest siin ei piisa. Vajalik on rahvusvaheline koostöö, milleks peavad olema valmis kõik õiguskaitseasutused. Tegutsemine selles suunas praegu käib, seda ka väikesel Virumaal.

Kuna eelmisel aastal ei jäänud me hüüdjaks hääleks kõrbes, siis 2020. aasta hüüdlauseks püstitaksin: „Ei ole üksi ükski maa!“

autor
Ene Timmi

Ene Timmi on Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör alates 2017. aastast - ja kuni 2021. aastani. Selle aasta suve plaanib ta aga nautida juba pensionärina. Ene ainus, esimene ja seni viimane töökoht on olnud Prokuratuur. Nii nagu ta 1979. aastal ülikooli viimasel kursusel prokuratuuri praktikale tuli, nii ka siia tööle jäi. Kui prokuratuur veel uurimisega tegeles, oli Ene Paides uurija. 1994. aastal läks Tartusse ja töötas seal prokurörina 2012. aastani. Siis liikus Ene Virumaale, kus töötas viis aastat vanemprokurörina ja on nüüd juhtivprokurör. Kokku on Ene Timmil 40 aastat prokuratuuri tööstaaži.