Rahvusvaheline koostöö Riigiprokuratuuris
Rahvusvahelise koostööga tegelevad Riigiprokuratuuris üks süüdistusosakonna riigiprokurör, üks abiprokurör ja konsultant. Alates 2016. aasta detsembrist läks vastutus valdkonna kureerimise eest riigiprokurör Eve Oleskilt riigiprokurör Piret Paukštysele.
Riigiprokuratuur on Eestis keskasutus, kelle kaudu toimub valdav osa rahvusvahelisest koostööst kriminaalasjades, s.h õigusabitaotluste vastuvõtmine välisriikidest ja nende menetlemise korraldamine ning ringkonnaprokuratuuride õigusabitaotluste esitamine välisriikidele. Ringkonnaprokuratuurid tegelevad Riigiprokuratuuri volitusel oma piirkondades teatud rahvusvaheliste küsimuste lahendamisega: näiteks vahistamise ja loovutamise istungitel osalemine, kui istungid toimuvad väljaspool Tallinna ning välisriikide taotlusel vara arestimise ja selle väljaandmise taotlemisega sõltuvalt vara asukohast.
Kuna piirülene kuritegevus on kasvanud, on viimaste aastate jooksul rahvusvahelise koostööga ja õigusabiga seotud ülesanded muutunud üha enam ka ringkonnaprokuröride igapäevatöö osaks ning Riigiprokuratuuri roll on sellevõrra vähenenud. Näiteks koostavad ringkonnaprokuratuurides töötavad prokurörid ise õigusabitaotlusi ning otsustavad menetluse alustamise küsimusi nendes juhtumites, kus võimalik kuritegu on toime pandud välisriigis. Riigiprokuratuur täidab sellistel juhtudel eelkõige nõustamis- ja kontrollifunktsiooni.
Rahvusvahelise koostöö oluline edendaja ja lüli Eesti jaoks on Eurojusti Eesti esindaja Raivo Sepp, kes lahendab rahvusvahelisi küsimusi Eurojustis ja kelle poole kõik prokurörid menetluste käigus tekkivate rahvusvahelist koostööd nõudvate küsimustega võivad pöörduda.
Väliskoostöö maht
Riigiprokuratuur lahendas 2016. aastal kokku 627 välisriigi taotlust seoses rahvusvahelise koostööga kriminaalasjades. Vastastikune koostöö seisnes nii välisriikide õigusabitaotluste täitmises kui ka rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute loovutamises ja väljaandmises välisriikidele ning välisriikides tehtud kohtuotsuste tunnustamises. Kõige tihedam koostöö kriminaalasjades toimub naaberriikide Soome, Läti ja Leeduga.
Eesti prokurörid esitasid välisriikidele 2016. aastal kokku 343 õigusabitaotlust, nendest 42 koostas Riigiprokuratuur. Euroopa vahistamismääruseid koostasid riigiprokurörid 7, ühes kriminaalasjas taotleti menetluse ülevõtmist ning 11 kuriteoteadet edastati spontaanse informatsioonina välisriigile menetluse alustamise otsustamiseks.
Ühised uurimisrühmad
Eesti osales 2016. aastal 9 ühise uurimisrühma (i.k joint investigation team) tegevuses. Uurimisrühmade raames menetleti piiriüleste pettuste ja rahepesu kuritegusid, maksukuritegusid, narkokuritegusid, relvadega seotud kuritegusid ning asja hävitamise ja mõrvaga seotud kuritegu. Sageli kestab uurimisrühma töö mitu aastat. Uusi lepinguid ühistööks sõlmiti 2016. aastal 4 (2015: 2 uut lepingut).
Ühise uurimisrühma loomine ja selle tegevuses osalemine tähendab prokuröri jaoks väga tihedat rahvusvahelist koostööd ning igapäevast suhtlemist ja infovahetust välisriikide menetlejatega. Piiriüleste kuritegude puhul, kus kuritegusid pannakse samaaegselt toime mitme erineva riigi territooriumil, kahtlustatavad tegutsevad ning tõendid asuvad erinevates riikides, annab ühine uurimisrühm võimaluse väga kiiresti infot ja tõendeid vahetada ilma täiendavate formaalsuste ja õigusbaitaotluste esitamiseta. Prokurörile annab ühises uurimisrühmas osalemine suure rahvusvahelise koostöö kogemuse, sest menetluse planeerimisel ja otsuste vastuvõtmisel tuleb kooskõlastada oma tegevused teiste riikide menetlejatega, s.h arvestada riikide erinevat õiguskorda, kohtupraktikat jms. See aitab ka arendada oskust planeerida oma tegevusi ette, mis on oluline Eurojustilt uurimisrühma töö rahastuse taotlemiseks.
Piret Paukštys
Riigiprokurör
Rahvusvaheline koostöö ringkonnaprokuratuuris: Ühise uurimisrühmaga Leedu autovaraste vastu
Aro Siinmaa, Lõuna RP ringkonnaprokurör
Leedust koordineeritud autovarguste skeem, mis on olnud juba pikemat aega progresseeruvaks ohuks kogu Euroopas, levis Eestisse 2009. aastal. 2010. aastal moodustati sedalaadi kuritegevuse pealetungiga võitlemiseks Eesti, Läti ja Leedu õigusasutuste vaheline uurimisrühm (Joint Investigation Team ehk JIT) leppenimetusega „Balcar“, mis oli aktiivne ca 4 aastat.
Rahvusvaheliste jõupinguste ning siseriiklikult Lõuna-, Lääne- ja Põhja-Eesti politseiasutuste ja prokuratuuride koostöö tulemusena tabati aastatel 2010-2012 neli kuritegelikku gruppi ning Leedust nõuti välja nende ninamehed, 99-s varguse või varguse katse episoodis tunnistati kohtus süüdi 25 isikut. Kümne kohtuotsusega rahuldati kannatanute haginõudeid kokku 549 027 euro ulatuses. Süüdistatavatele mõistetud reaalsest ja tingimisi vangistusest, Eesti Vabariigist väljasaatmisest ja sissesõidukeelust kombineeritud karistused tagasid tulemuse, et süüdimõistetud isikutest ei ole teadaolevalt keegi Eestis sama tegevuse juurde naasnud. Kõige suuremaks töövõiduks saab lugeda seda, et iga grupeeringu tabamise järgselt pikenes ajavahemik, mil Eestis sedalaadi autovarguseid ei toimunud. Kõige pikem n-ö rahulik periood vältas ligi 2,5 aastat.
Kuriteod
2014. aastal käivitusid uuesti autovargused, milles kogenud politseiuurijad tundisid ära Leedu päritolu kurjategijatele iseloomuliku käekirja. Kuigi Põhja prefektuuril õnnestus 2015. aasta märtsis üks varaste grupp tabada ning prokuratuuril ka süüdimõistvad kohtuotsused saavutada, muutus vargustelaine üha intensiivsemaks ning peatselt oli selge, et sedapuhku tegutseb Eestis üheaegselt mitu erinevat grupeeringut. 2015. aasta oktoobris tabati Lääne prefektuuri eestvedamisel lätlastest ja leedulastest komplekteeritud grupp, varguste hulk aga sellegipoolest ei kahanenud. Käekirja põhjal olid eristatavad kaks peamist liini: autovargused eelnevalt eluruumidest varastatud võtmete abil ja võtmevabasüsteemiga varustatud sõidukite hõivamised spetsiaalseid elektroonilisi seadmeid kasutades.
Kuivõrd erinevates piirkondades toimepandavate varguste eraldi menetlemine tulnuks kasuks ainult kurjategijatele, otsustati 2015. aasta lõpul rakendada taaskord kümnendi algusest tuttavat metoodikat ning käsitleda kuritegude lainet terviklikult, ühendades selleks Lõuna-, Lääne- ja Põhja prefektuuride jõud, sõltumata menetluste lõpule viimise kohast. Peaprokurör seadis oma korraldusega mind vastutama kõnealuste eeluurimiste koordineerimise ja läbiviimise eest.
Lähtusin strateegiat üles ehitades põhimõttest, et esmaselt tuleb kaardistada eesmärgid, mille kuritegijad on oma teoplaani juurutamisel püsitanud, ning seejärel rakendada vastumeetmeid selliselt, et saavutada pöördeline tulemus.
Leedus organiseeritud autovarguste skeem on üles ehitatud põhimõttel, et vargad viibivad Eestis vaid lühiajaliselt ja lahkuvad riigist kiiresti peale sõiduki(te) hõivamist, jõudes sageli Leetu tagasi veel enne, kui omanik hommikul autovarguse avastab. Jõupingutusi tehakse selle nimel, et erinevad osateod ega neis osalevad isikud ei oleks omavahel tõenduslikult seostatavad. Kui mõne varguse vahetud toimepanijad n-ö vahele jäävad, käsitletakse seda kuritegeliku ühenduse vaatepunktist kalkuleeritud riskina ning edasised konspiratiivsed jõupingutused suunatakse legendi loomisse, justkui oleks see vargus olnudki ainus ja juhuslikku laadi. Püütakse varjata seoseid varasemate kuritegudega ning isikutega, kes neis on osalenud, aga eriti kuriteo organisaatoritega, kes ise Eestis üldse ei käi ega varguste täideviimises füüsiliselt ei osale.
Varasemgi kogemus näitab, et kõik Eestis kinni peetud leedulastest autovargad tunnistavad end varmalt süüdi konkreetses varguses, mille toimepanemiselt nad on vahetult tabatud, ning eitavad vähemalt esialgu kaljukindlalt igasugust seotust varasemate episoodidega. Ligi 90 protsenti kahtlustatavatest jäävad vähemalt ütluste tasandil sellele positsioonile kindlaks kogu eeluurimise kestel, mistõttu omandab erilise kaalu töö selle vähemusega, kes väljendavad varem või hiljem valmisolekut kuritegeliku ühenduse käitumisreegleid eirata ja eeluurimisele kaasabi osutada.
Strateegia
Vastukaaluks kurjategijate lootustele sai menetluste peamisteks strateegiliseks eesmärgiks tõendada KarS § 255 tunnustele vastava kuritegeliku organisatsiooni olemasolu, mis teadupärast võimaldab võtta kuritegeliku ühendusega liitunud isikuid vastutusele sõltumata sellest, kas nad on mõne kuriteo vahetu toimepanemiseni jõudnud või mitte. Teiseks eesmärgiks sai kinnipeetud varaste sidumine kõigi varasemate kuriteoepisoodidega, mille nad tõendite või modus operandi põhjal toime pannud olid. Kolmandaks põhimõtteks oli kõigi isikute kodumaalt väljanõudmine, keda oli alust kahtlustada osalemises mõnes Eestis toime pandud varguses ning kõige tipuks ka varguste organisaatorite väljanõudmine, kes ise oma turvatsoonist kordagi ei lahkunud ning Eestis ei käinudki.
07.12.2015 ja 04.03.2016 tabati ühe grupeeringu kaks brigaadi (kokku 7 isikut), kes panid autovarguseid valdavalt toime eluruumi sissemurdmise tulemusena hangitud võtmetega, kuid kellel olid kinnipidamise ajal olemas ka süsteemi manipuleerimiseks mõeldud seadmed. Kokku on kõnealune grupeering seostatav 24 varguseepisoodiga, mille hulka kulub lisaks autovargustele ka juhtumeid, mil eluruumidest varastati üksnes käepäraseid väärisesemeid.
Menetluse käigus esitasin Leedu Vabariigile taotluse 3 isiku loovutamiseks, keda oli alust seostada Eestis toimepandud vargustega. Tänaseks on üks isik loovutatud, kahe loovutamine on edasi lükatud seoses Leedus toimetatava kohtumenetlusega.
Lahendus
Selle ühenduse 8 liikme osas on jõustunud süüdimõistavad kohtulahendid kuritegelikku ühendusse kuulumises ja neist 6 suhtes ka vargustes. Vastavalt teopanusele ja süü suurusele on süüdlastele mõistetud karistused vahemikus 3 – 6,5 aastat vangistust, millest koheselt tuleb ära kanda 6 kuud kuni 1,5 aastat vangistust. Kõigi süüdimõistetute suhtes on kohtuotsusega kohaldatud riigist väljasaatmist ja sissesõidukeeldu. Kannatanute haginõudeid on rahuldatud 291 160 euro ulatuses.
12.02.2016 tabati grupp, kes varastas spetsiaalsete elektrooniliste seadmete abil võtmevabasüsteemi kasutavaid sõidukeid ning kelle valdusest leiti kinnipidamisel muuhulgas varguste julgestamiseks kaasas olnud gaasirevolver, mis võimaldas traumaatilise efekti saavutamiseks tulistada ka kummikuule või kombineeritud laenguid. Gruppi läks korda seostada 11 autovarguse episoodiga. Lisaks Eestis vahistatud isikutele loovutati Leedust selle kuritegudeseeria organisaatorid. Vargustel vahetult osalenud süüdistatavate suhtes on tänaseks tehtud kohtuotsus, mille kohaselt neile on mõistetud 6,5-7 aastat vangistust, millest koheselt tuleb ära kanda 2 aastat vangistust, lisaks on kohus kohaldanud nende suhtes riigist väljasaatmist ja 5 aasta pikkust sissesõidukeeldu. Kannatanute kasuks on välja mõistetud kokku 82 587 eurot. Kuritegeliku ühenduse juhtimise süüdistatavad isikud on üldmenetluses kohtu alla antud.
Järellugu
2016. aasta märtsist peale pole Eestis kirjeldatud käekirjaga autovarguseid toime pandud, mis aga ei tähenda, et kasvõi juba täna ei võiks mõni järjekordne Leedu allilmaliider saata siia äsja komplekteeritud ja eriseadmetega varustatud brigaadi üldtuntuks kujunenud kuriteoskeemis kätt proovima. Samuti ei ole võimatu, et juba praegu on käivitunud mõni erineva mustriga kuritegudeseeria, mille seostamine Leedust pärit kurjategijatega seisab alles ees. Oluline on siinkohal asjaolu, et nii uurijatel kui prokuröridel on tänaseks kujunenud arvestatav kogemustepagas, kuidas sedalaadi kuritegevust ära tunda ja milliste võtetega sellele vastu võidelda. Võib kõhklemata väita, et Eesti politsei ja prokuratuur on nii operatiivtasandil kui menetlusalaselt valmis uutele piiriülestele organiseeritud vargustele kiiresti ja efektiivselt reageerima.