Organiseeritud kuritegevus

Organiseeritud kuritegevus

2020. aastal saadeti kuritegeliku ühenduse paragrahvi süüdistusega (KarS §255 ja KarS §256) kohtusse 11 isikut kuues kriminaalasjas  (2019 – 40 isikut kuues asjas, 2018 – 81 isikut 20 asjas). Konfiskeeriti enam kui miljon eurot kuritegelike ühendustega seotud kriminaaltulu.

Sarnaselt eelneva aastaga näitab KarS § 255/256 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kohtusse saatmine jätkuvat langustrendi. Ühest küljest on selle põhjus endiselt  Riigikohtu 21.02.2019 lahend nr 1-16-6452, tuntud ka kui nn „Tõnusoo“ lahend, mis on täpsustanud oluliselt kuritegeliku ühenduse kvalifitseerimise nõudeid ja seeläbi kitsendanud KarS § 255 järgi süüdistuse esitamise võimalusi.

Teisest küljest on perioodil 2015 kuni 2020 saadetud kohtu ette suur osa Eesti Vabariigis tegutsevatest suurt mõjuvõimu omavatest kuritegelikest ühendustest. 2020. aastal jätkus Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kuritegeliku ühenduse süüdistuse kohtumenetlus. Sisuline arutamine algas selles ajas 2019. aasta sügisel ja esimese astme lahendini jõudmine on prognoositav 2021 II poolaastal. Samuti jätkusid Kemerovo, Kuzjakini, Martovoi, Dikajevi ja Okunevi kuritegelike ühenduste süüdistuste kohtumenetlused. 

Nn „Tõnusoo“ lahend on täpsustanud oluliselt kuritegeliku ühenduse kvalifitseerimise nõudeid ja seeläbi kitsendanud KarS § 255 järgi süüdistuse esitamise võimalusi.

Kirjeldatud menetlused on mahukad ja keerukad ning neid juhtivad (riigi)prokurörid on olnud hõivatud intensiivsete üldmenetlustega. Hoolimata märgatavast vähenemisest KarS § 255 ja 256 statistikas on jätkunud organiseeritud kuritegevusega seotud avalikule julgeolekule ning riigikorrale ohtlike ja sihtmärgistatud isikute kuritegeliku tegevuse tõkestamine ja neile süüdistuse esitamine.  

Kuritegeliku ühenduse kvalifikatsioonidega süüdistuste esitamise vähenemise on tinginud lisaks muutunud kohtupraktikale efektiivsete konspiratsioonimeetmete ning krüptitud suhtluskanalite kasutamine ja kurjategijate järjest kasvav teadlikkus õiguskaitseorganite poolt tõendite kogumiseks kasutatavatest vahenditest, meetoditest ja taktikatest.

Nn „katust“ pakkuvate organisatsioonide mõjuvõim on vähenenud varjatud majanduskuritegevusega tegeleva organiseeritud kuritegevuse kasuks ning tulevikus saab proovikiviks muuhulgas näiliselt legaalse majanduse seest ja vahelt kuritegude avastamine ning nende struktureeritud ja püsiva toimepanemisega seotud organiseeritud gruppide tegevuse kui kuritegelike ühenduste olemasolu tõendamine. „Tõnusoo“ lahend tehti nn 90ndatel alguse saanud ja vanglate subkultuuris kehtivate „ponjatijate“ alusel toimivate grupeeringute pinnalt.

Süüdistuste esitamise vähenemise on tinginud lisaks muutunud kohtupraktikale efektiivsete konspiratsioonimeetmete ning krüptitud suhtluskanalite kasutamine ja kurjategijate järjest kasvav teadlikkus õiguskaitseorganite poolt tõendite kogumiseks kasutatavatest vahenditest, meetoditest ja taktikatest.

Euroopa Politseiameti ehk Europoli 2017. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangul (SOCTA) on aga kõige ohtlikumad organiseeritud kuritegelikud grupid need, kes on võimelised investeerima märkimisväärseid vahendeid seaduslikku majandusse ja omaenda kuritegelikesse ettevõtetesse, kindlustades seeläbi majandusliku järjepidevuse ning oma kuritegeliku tegevuse edaspidise leviku.

Riigiprokuratuur

KarS § 255 ja § 256 järgi kvalifitseeritavate tegudega süüdistusi ei ole Riigiprokuratuur 2020. aastal esitanud. Riigiprokuratuuri ressursid on oluliselt piiratud juba süüdistuse saanud kuritegelike ühenduste mahukate ja keerukate kohtumenetlustega (Hubert Hirve / Pavel Gammeri KTÜ kohtumenetlusega, milles algas sisuline arutamine 2019. aasta sügisel ja esimese astme lahendini jõudmine on prognoositav 2021. aasta teisel poolaastal; samuti niinimetatud Kemerovo, Kuzjakini, Martovoi, Dikajevi ja Okunevi kuritegelike ühenduste kohtumenetlused). 

2020. aastal jõudsid esimese astme süüdimõistva lahendini järgmised KarS § 255 ja § 256 järgi menetletavad kohtuasjad: 

• 28.05.2020. mõisteti Harju Maakohtus kriminaalasjas 1-18-437 süüdi nn Kemerovo KTÜ. Maakohus mõistis ühenduse juhi V. G. KarS § 256 järgi süüdi ja karistas kaheksa aasta pikkuse vangistusega. Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus narkokuritegude ja väljapressimistega ning pakkus kuritegeliku taustaga ärimeestele oma kaitset. Otsus ei ole jõustunud.  
• 08.12.2020. mõisteti Harju Maakohtus kriminaalasjas 1-18-7086 süüdi nn Martovoi KTÜ, ühenduse juhid O. M. ja E. K. mõisteti süüdi KarS § 256 järgi ning neid karistati üheksa aasta pikkuse vangistusega. Kuritegelik ühendus tegeles süüdistuse kohaselt nii Baltikumis kui ka Skandinaavias salaalkohli käitlemisega ning suures koguses narkootikumide müügiga. Otsus ei ole jõustunud.

Lisaks jõustus 17.09.2020 Gennadi Okuneviga sõlmitud kokkulepe, millega Harju Maakohus mõistis Gennadi Okunevi süüdi omanimelise kuritegeliku ühenduse juhtimises ning konfiskeeris vara kokku väärtuses enam kui 700 000 eurot. Selles kriminaalasjas esitati süüdistus kokku 14 inimesele. Süüdistuse kohaselt oli tegemist aastaid tegutsenud kuritegeliku ühendusega, mille eesmärk oli panna toime narko- ja varavastaseid kuritegusid ning pakkuda kurjategijatele ning ühenduse „kaitse“ all olevatele isikutele ja äriühingutele tavakeeli öeldes „katust“. Kuritegeliku tulu teenimiseks, ühenduse positsiooni säilitamiseks ning ühenduse tegevuse finantseerimiseks panid ühenduse liikmed toime isikuvastaseid kuritegusid, väljapressimisi ja kelmusi. Nn Okunevi kuritegeliku ühenduse liikmetest on enamik valinud kokkuleppemenetluse tee. Lisaks Okunevile endale on kokkuleppemenetluse otsused jõustunud veel 9 inimese suhtes ning üldmenetluses jätkavad üksikud.

06.01.2021 jõustus Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse süüdimõistmine kriminaalasjas nr 1-16-483, millega mõisteti ühenduse juhile Haron Dikjaevile 12 aasta pikkune vangistus KarS § 256 järgi. Jõustunud ringkonnakohtu otsus jättis sisuliselt muutmata esimese kohtuastme otsuse  21. augustist 2019. Uurimise käigus konfiskeeriti kriminaaltulu pea 400 000 eurot. Kuritegeliku ühenduse tegevus hõlmas nii majandus kuritegude toimepanemist kui ka kelmuseid.

13.01.2021 jõustus Andrey Kuzyakini süüdimõistmine kriminaalasjas nr 1-16-2411, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 13.03.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2020 otsus, millega kuritegeliku ühenduse juht Andrey Kuzyakin mõisteti süüdi muuhulgas KarS § 256 lg 1 järgi ning karistati 10-aastase vangistusega. Tegemist oli klassikalise vene vanglate subkultuurist lähtuva kuritegeliku ühendusega, mille liikmed tegelesid peamiselt väljapressimistega. 

Kuivõrd organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on midagi enamat kui vaid § kahtlustuses või süüdistuses, peab mõjuhinnangut koostades arvesse võtma isikud, kelle kuritegeliku tegevuse tõkestamine omab negatiivset mõju organiseeritud kuritegevusele hoolimata süüdistuses nimetatud paragrahvist. Riigiprokuratuur on 2020. aastal saatnud kohtusse kuus erinevat kriminaalasja, milles on süüdistus kokku esitatud 12 isikule ning kellest 6 osas saab asuda seisukohale, et nende kuritegelikule tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmine pärsib kuritegelike ühenduste tegevust ja täidab organiseeritud kuritegevuse tõkestamise eesmärke laiemas vaates.

Lõuna ringkonnaprokuratuur

Lõuna Ringkonnaprokuratuur paistis 2020. aastal silma Leedu organiseeritud kuritegevuse tõkestamisega Eesti Vabariigi pinnal, saates kohtusse mitmed nn autovaraste kriminaalasjad. Siinkohal tuleb selgitada, et nn Leedu autovaraste kriminaalasjad on jõudnud kriminaalmenetluste rahvusvahelise iseloomu tõttu kohtusse erinevate menetlustena (nt Klaidas Pacevicius loovutati Eesti Vabariiki Prantsusmaalt ning Žydrunas Stašaitis Suurbritanniast). 

Nn Leedu autovaraste kriminaalasjad on jõudnud kriminaalmenetluste rahvusvahelise iseloomu tõttu kohtusse erinevate menetlustena.

17.02.2020 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur üldmenetluses kohtusse kriminaalasja nr 20260100012, milles esitati süüdistus Audrius Ivanauskasele, Viktoras Antanas Griciusele ja Valerij Ostaševkijle KarS § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi selles, et nad kuuluvad Leedu Vabariigis Kaunase linnas loodud, vähemalt alates 2017. aasta augustikuust kuni praeguse ajani tegutsevasse püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega autovargustele spetsialiseerunud varalist kasu teenivasse kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk on Eesti Vabariigi territooriumil ja mujal Euroopas sõidukite varguste, s.o KarS §-s 199 lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine, saamaks varalist kasu varastatud kallite sõiduautode või nende osade müügist. Eraldi esitas prokurtuur süüdistuse samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises Žydrunas Stašaitisele ja Klaidas Paceviciusele. 10.10.2020 kinnitati kokkuleppemenetluse otsus asjas nr 1-20-1270 (1-20-2262 ja 1-20-5963), millega kõik viis süüdistatavat tunnistati neile esitatud süüdistuspunktides ka süüdi. Otsus on jõustunud. 

14.12.2020 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur üldmenetluses kohtusse kriminaalasja nr 20260100110, milles esitati süüdistus D. V.- le KarS § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi selles, et ka tema kuulub eelmainitud kuritegelikku ühendusse. 

Tänase seisuga jätkub rahvusvahelise koostöö raames kuritegeliku ühendusega seotud isikute (sh organisaatori) juhtumite menetlemine. Kokkuvõttes on Lõuna Ringkonnaprokuratuur teinud head tööd Leedu Vabariigist juhitava rahvusvahelise haardega kuritegeliku ühenduse tegevuse tõkestamisel mitte ainult Eesti Vabariigis, vaid ka kogu Euroopas. Sellel on konkreetse laadiga organiseeritud kuritegevuse pärssimise osas suur mõju, mis sunnib rahvusvahelisi kurjategijad Eesti Vabariigist autode varastamise osas riske ümber hindama ning muudab seeläbi meie riiki turvalisemaks kohaks, kus elada. 

14.01.2020/16.03.2020 sõlmis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kokkuleppe Artūras Stančiauskasega kriminaalasjas nr 15278001444, kus isikule esitati süüdistus KarS § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi selles, et ta kuulus koos Ramunas Rauckise, Simas Klezyse, Donatas Žukauskase, Arūnas Jankevičiuse, Aurimas Načiščionise, Gražvydas Nikulinase, Salvijus Songaila, Deividas Gauša ja Andrejus Surinovasega ning seni eeluurimisel tuvastamata Leedu Vabariigist pärit isikutega Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi territooriumil vähemalt alates 12.12.2014 kuni vähemalt 04.03.2016 tegutsenud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsiva isikutevahelise ülesannetejaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli panna Eesti Vabariigi territooriumil toime eramajadesse sissemurdmisi ning sealt varastatud võtmete abil sõidukite vargusi, samuti sõidukite vargusi elektrooniliste abivahenditega lukustust kõrvaldades. Kohtulahend isiku süüditunnistamise kohta jõustus 03.04.2020 (1-20-343).

Gražvydas Nikulinas, Salvijus Songaila, Simas Klezys, Ramunas Rauckis ja Donatas Žukauskas tunnistati süüdi juba 2016. aastal (otsused asjades 1-16-6668 ja 1-16-9541) ning  Andrejus Surinovas 2018. aastal (otsus asjas 1-18-4234). Artūras Stančiauskasega oli aga menetlustoiminguid võimalik jätkata alles pärast tema Leedu Vabariigis karistuse kandmise loovutamist Eesti Vabariigile 2019. aasta lõpus.

Statistilises mõttes tuleks nelja kohtusse saadetud kriminaalasja käsitleda ühena, sest süüdistus puudutas kuulumist ühte ja samasse kuritegelikku ühendusse.

Viru ringkonnaprokuratuur

Viru Ringkonnaprokuratuur saatis 2020. aasta esimesel poolaastal üldmenetluses kohtusse kriminaalasja nr 16240100035, milles esitati süüdistus O. P.-le muuhulgas KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning veel neljale isikule KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süüdistuse kohaselt oli kuritegelik ühendus suunatud Eestis, Soome, Norras ja Rootsis ajavahemikul 10.10.2012 kuni 11.10.2016 varavastaste kuritegude toimepanemisele (peamiselt paadimootorite vargused ja võltsitud registreerimistunnistuste väljastamine heausksetele ostjatele ning varastatud mootorite turustamine). 

Erinevates kriminaalasjades on esitatud süüdistus kuuele isikule, kelle kuritegeliku tegevuse tõkestamisel  on mõju organiseeritud kuritegevusele nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil.

Põhja ringkonnaprokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuurist ei ole KarS § 255 ja § 256 järgi kvalifitseeritavate tegudega süüdistusi 2020. aastal kohtusse jõudnud. 2020. aastal jõudis teise astme lahendini nn Ristiku bordelli asjas P.U.-le KarS § 256 lg 1, § 133² lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus, milles 04.09.2020 lahendiga jättis Tallinna Ringkonnakohus muutmata Harju Maakohtu 03.06.2020 otsuse, millega P.U. mõisteti küll õigeks KarS § 256 lg 1 järgi, kuid tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 ning §133² lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega viis aastat (tingimisi). Otsus on jõustumata ning Riigikohus on 04.01.2021 määrusega võtnud kaitsja kassatsiooni menetlusse.

2020. aastal jõudis kohtusse ja mõisteti süüdi isik, kelle tegevuse pärssimisel on menetlusasutuste hinnangul oluline mõju just organiseeritud majanduskuritegude tõkestamisele.

Lääne ringkonnaprokuratuur

KarS § 255 ja § 256 järgi kvalifitseeritavate tegudega süüdistusi 2020 aastal kohtusse ei jõudnud. Süüdistus on teistes asjades kahele isikule, kelle kuritegeliku tegevuse tõkestamine pärsib piirkondlikku organiseeritud kuritegevust. Kriminaalasjad on seotud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ning majanduskuritegevusega.