Kriminaalmenetluse statistika

​Kriminaalmenetluste statistika

REGISTREERITUD KURITEOD

2024. aastal registreeriti 28 345 kuritegu, mida on 3% võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga (2023 - 27 418) (joonis 1). Registreeritud kuritegudest oli esimese raskusastmega 1387 (+41 võrreldes 2023) ja teise astme kuritegusid 26 958 (+839).

Levinumad kogukonnakuriteod [1]  (joonis 2) moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 63%, mis jääb samasse suurusjärku nelja eelneva aasta keskmisega. 

Võrreldes eelmise aastaga registreeriti rohkem joobes juhtimisi (+79/+4%) ja vargusi (+341/+3%). Joobes juhtimiste arv kasvas Viru (+131 kuritegu) ja Lääne (+31) tegevuspiirkonnas ning vähenes Põhja (-69) ja Lõuna (-14) piirkonnas. Varguste kasv oli Lõuna (+523) ja Viru RP (+100) piirkondades registreeritud kuritegude arvelt.

Vähem registreeriti avaliku korra rasket rikkumist ja kehalist väärkohtlemist (joonis 3).

Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti 2024. aastal kogukonnakuritegusid 9% vähem (-685), seda peamiselt kehalise väärkohtlemiste (-374) ja varguste (-215) arvelt, kuid ka teisi valitud kuritegusid registreeriti vähem kui aasta tagasi. 

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti 2024. aastal kogukonnakuritegusid kokku 11% (+463) rohkem kui 2023. aastal ning seda eelkõige varguste kasvu arvelt (+523). Teisi valitud kogukonnakuritegusid registreeriti aga vähem kui aasta tagasi.

Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas oli muutus kogukonnakuritegude registreerimise osas kõige suurem (+563/+16%), seda eelkõige kehalise väärkohtlemise (+313) ja joobes juhtimise (+131) kuritegude tõusu arvelt. Samas oli ka teisi valitud kuritegusid Viru piirkonnas rohkem kui 2023. aastal.

Lääne Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas jäi kogukonnakuritegude arv pea samaks (-11/-1%) kui 2023. aastal. Vähem registreeriti vargusi (-67) ja rohkem joobes juhtimist (+31) (joonis 4).

LÕPLIKUD MENETLUSOTSUSED

2024. aastal tehti lõplik menetlusotsus [2] 6 676 isiku suhtes (kes olid seotud 14 021 kuriteoga), mida on 522 isikut vähem kui eelneval aastal (2023 – 7198) (tabel 1).

Vaadeldud aastate võrdluses on järjepidevalt suurenenud prokuratuuris koostatud lõpetamiste arv ja ka osatähtsus menetlusotsuste koguarvust, kuid 2024 oli trend vastupidine. Vaadeldud perioodil lõpetati prokuratuuris arvuliselt oluliselt vähem (-7%), kuid osatähtsus koguarvust jäi samaks (2024 – 51%, 2023 – 51%). Kohtusse saatmiste osatähtsus kõigist menetlusotsustest endiselt väheneb — kui veel 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71% kõigist menetlusotsustest, siis 2024 menetlusotsustest moodustas 47% kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine (joonis 5).

Arvuliselt lõpetati kõige enam menetlusi prokuratuuris KrMS § 202 alusel (40% kõigist menetlusotsustest, eelneval neljal aastal keskmiselt 36%) ning kokkuleppemenetluses (31% kõigist menetlusotsustest, eelneval neljal aastal moodustas nende osatähtsus keskmiselt 32%).  Eelmise aastaga võrreldes oli rohkem KrMS § 203 alusel lõpetamisi ja kohtusse saadeti rohkem käskmenetlusi. Kiirmenetluste arv ja osatähtsus jätkab vähenemist – 4% koguarvust (eelneval neljal aastal keskmiselt 6%). Ka lühimenetlusi oli veidi vähem, samuti osatähtsus koguarvust vähenes (2024 — 4%, 2023 – 4%). Kuigi üldmenetluste arv vähenes 8% võrra, siis alates 2020. aastast on seda arvuliselt rohkem rakendatud kui kiirmenetlust (joonis 6).

KrMS § 202 alusel prokuratuuris lõpetamist rakendati 2024 kõige rohkem KarS § 121 ehk kehalise väärkohtlemise juhtumite ja KarS § 424 ehk joobes juhtimise korral. Sealt edasi olid mahud juba oluliselt vähem eristuvad (vargused, ähvardamine jne).

Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv suurenes Riigiprokuratuuris (+83/+112%) ja seda teist aastat järjest, Põhja Ringkonnaprokuratuur suutis jätkata samas mahus (+8 isikut).  Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur on esimest korda aruandes, mistõttu võrdlevaid andmeid ei ole. Lääne, Lõuna ja Viru ringkondades lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv aga vähenes (vastavalt -17%, -16% ja -12%) (joonis 7).

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris vähenes lõplike menetlusotsuse saanud isikute arv 16% võrra ja seda võrdselt nii prokuratuuris lõpetamiste kui ka kohtusse saatmiste osas (tabel 2). 

Lääne Ringkonnaprokuratuuris oli menetlusotsuse saanud isikuid 17% võrra vähem ja seda eelkõige prokuratuuris lõpetamiste arvelt (tabel 3). 

Põhja Ringkonnaprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid pea sama palju kui 2023 (tabel 4). 

Viru Ringkonnaprokuratuuris tehtud lõplike menetlusotsuste arv vähenes aastaga 12% võrra ja seda peamiselt kohtusse saatmise osas (tabel 5).  

Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid kaks korda rohkem kui aasta varem (tabel 6).  

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris (edaspidi MKRP) tehti alates selle algusest  04.03.2024 menetlusotsuseid 93 isiku suhtes (tabel 7).

Prokuratuuris kuni 4 kuuga (kuni 120 päeva prokuratuuris) lahendatud kriminaalasjade osakaal oli 2024 keskmiselt 62% (2023 – 74%). Kõrgeim määr oli Lõunas (74%) ja madalaim MKRP-s (51%) (tabel 8).

Enim lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjadest olid kas keskmise või kõrge prioriteediga (vastavalt 44% ja 35%). Samas 6% kriminaalasjadest oli prioriteetsus üldse määramata (tabel 9).

MENETLUSE JÄÄK

Prokuratuuris oli 31.12.2024 seisuga menetluses  2 241 kriminaalasja (tabel 10) ehk pea sama palju kui aasta tagasi. Kokku oli kohtueelses menetluses 12 802  kriminaalasja (2023 lõpus oli 11 413). 

31.12.2024 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 4 687 isikut (2023 — 5142), neist 54% ehk 2520 kahtlustatavat prokuratuuris (2023 — 2786) ja 46% ehk 2167 uurimisasutuses (2023 — 2356). (tabel 11) 

Tabel 11. Kohtueelses menetluses olevate isikute arv menetluse staadiumi järgi [3], 31.12.2024

Ringkondade lõikes vähenes prokuratuuris kahtlustatavate arv Põhja (-20%) ja Lääne (-59%) ringkondades. Samuti langes oluliselt kahtlustatavate arv Riigiprokuratuuris (-138%). Lõuna ja Viru ringkonnas aga kahtlustatavate arv tõusis (vastavalt 18% ja 5%). (joonis 8) 

 

MÕISTLIK MENETLUSAEG

MENETLUSE LÕPETAMINE SEOSES MÕISTLIKU MENETLUSAJA MÖÖDUMISEGA

2024. aastal lõpetati ühe isiku suhtes üks Riigiprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (KrMS § 205²). Kriminaalasjas nr 17221000145 kestis menetlus üle 7 aasta, sest paralleelselt oli mees teises asjas kohtu all, kus kohtumenetlus kestis 5 aastat. Kuna mitu aastat toiminguid ei tehtud, möödus kahtlustatava suhtes mõistlik menetlusaeg. 

Perioodil viidi lõpule 45 (2023:38, 2022:54, 2021:43, 2020:40) kriminaalmenetlust (sh Põhja RP 25, Lõuna RP 5, Viru RP 4, Lääne RP 3, MKRP 3 ja Riigiprokuratuur 5) 60 kahtlustatava (2023:52, 2022:90, 2021:52, 2020:49) suhtes, kus menetlus kestis üle 4 aasta. Neist kriminaalmenetlustest 5 tuli lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 tunnustel, sest kahtlustatava tegevuses ei tuvastatud kuriteo koosseisu, kuid selle järelduseni jõudmiseks läks aega üle 4 aasta. Aegumisega lõpetati 22 kriminaalmenetlust.

Kohtusse saadeti 7 kriminaalasja ja otstarbekusest lõpetati 5 menetlust. Kaks kriminaalmenetlust anti üle välisriigile, neis 1 Lätile ja teine Soomele.

Seisuga 31.12.2024 oli aktiivses menetluses (s.t menetlust, kus kahtlustatav ei ole tagaotsimises) 7 kriminaalasja (2023:13, 2022:12, 2021:13, 2020:9), kus kahtlustatavad on menetluses üle nelja aasta (1 Põhja RP, 1 MKRP ja 5 Riigiprokuratuuri menetlust).

ÜLE KAHE AASTA MENETLUSES OLNUD KRIMINAALASJAD

31.12.2024 seisuga oli kohtueelses menetluses 378 üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga kriminaalasja (2023 – 332, 2022 – 313), seega 46 asja rohkem kui aasta tagasi. (joonis 9)

Üle 2 aasta kestnud menetluste arv suurenes vaid Põhja (+30 asja) ja Lõuna (+7) piirkondades, teistes prokuratuurides vähenes (joonis 10). Eriti positiivne muutus toimus Riigiprokuratuuris, kus aasta tagasi oli viimase 7 aasta suurim jääk, kuid nüüd on see vähenenud. 

JÄLITUSTEGEVUS

2024 anti jälitustoiminguteks kokku 753 luba (neist prokuratuur 308 ning kohus 445 jälitusluba). 2023 – 999  luba, millest andis prokuratuur 684 ja kohus 544 luba, seega anti 2024. aastal 246 jälitusluba vähem.

Jälituslube allkirjastasid 2024.aastal 56 prokuröri (2023  — 61).

Kõige enam esmakordseid lube anti varjatud jälgimiseks (joonis 11).

Kohus jättis 2024.aastal prokuratuuri poolt jälitustoimingu tegemiseks esitatud taotlustest täielikult rahuldamata 16 taotlust 92 toimingu osas (2023 – 14 taotlust 47 toiminguga). Neist 7 olid toimingud Põhja RP, 6 Lõuna RP, 7 Viru RP, 25 Lääne RP, 29 Majandus- ja Korruptsioonikuritegude RP ja 18 Riigiprokuratuuri menetlustes (tabel 12).

2024. aastal antud jälitusload (s.h pikendamised) olid seotud 188 erineva kriminaalasjaga (2023 – 153, 2022 – 184).

2024. aastal esitati kohtule taotlusi isikutele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks KrMS § 126¹³ lg 4 alusel 21 ja seda 82 isiku suhtes (2023 – 82 isikut). Taotlus rahuldati 78 isiku suhtes. Kõige rohkem taotlusi esitati Riigiprokuratuurist (9 taotlust vastavalt 61 isiku suhtes) (tabel 13).

TÖÖKOORMUS

2024 töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 173 prokuröri (v.a LHP, sünnitus- või vanemapuhkus, EPPO). 
Vaadeldud perioodil oli vähemalt 10 kuud neljas (Põhja, Lõuna, Viru ja Lääne) ringkonnaprokuratuuris tööl abiprokuröre ja ringkonnaprokuröre kokku 74, neist Põhja RP 30, Lõuna RP 17, Viru RP 15 ja Lääne RP 12.

Keskmiselt menetles vähemalt 10 kuud neljas ringkonnaprokuratuuris töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 7,3 kahtlustatavat, sealjuures Põhja 7,9, Lõuna 6,8, Viru 7,3 ja Lääne 6,6.     

Nelja (Põhja, Lõuna, Viru ja Lääne) ringkonnaprokuratuuri abiprokurörid tegid 2024. aastal lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 125 isiku suhtes. Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv abiprokuröri kohta Viru RP piirkonnas (169).

Nelja piirkonna ringkonnaprokurörid menetlesid vaadeldud perioodil keskmiselt 35 isikut (joonis 12).