Rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses on saanud prokuratuuri töö lahutamatuks osaks ja lisaks menetlustoimingute taotlustele toimus aktiivne koostöö teiste riikidega ka ühiste uurimisrühmade abil, kus olulist abi osutab Eurojust ja sealne Eesti esindaja Piret Paukštys.
Eelmisel aastal kõige rohkem tähelepanu saanud rahvusvahelise koostöö instrument oli kindlasti väljaandmismenetlus. Eestilt taotleti inimeste väljaandmist 2023. aastal kuuel (2022 - 10) korral ja loovutamist 34 (2022 - 31) korral. Nendest kokku 35 isikut on käesolevaks ajaks välisriigile üle antud.
Väljaandmine ja loovutamine on oma eesmärgi poolest väga sarnased. Mõlema korral esitatakse Eestile taotlus selleks, et välisriik saaks jätkata inimese suhtes alustatud kriminaalmenetlust, või talle on välisriigis jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistuseks vangistus. Loovutamismenetlust kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja seda taotletakse Euroopa vahistamismääruse abil.
Väljaandmismenetlust kasutatakse kolmandate riikidega ja see toimub välisriigi saadetud väljaandmistaotluse alusel. Seejuures väljastas prokuratuur ise 2023. aastal 32 (2022 - 17) Euroopa vahistamismäärust. Samuti on väljaandmismenetluse kontekstist oluline, et Riigikohus muutis 2023. aastal varem kehtinud tava väljaandmisvahistamise osas ning leidis, et ka väljaandmisvahistamist on võimalik asendada näiteks elektroonilise valvega.
Samuti jätkus 2023. aastal aktiivne rahvusvaheline koostöö teiste instrumentide abil. Prokuratuurile saadeti kokku 1052 taotlust välisriigist erinevate menetlustoimingute tegemiseks. Eesti ise esitas välisriikidesse kokku 314 taotlust toimingute tegemiseks (2022 —329). Kuigi 2022. aastal oli taotluste hulk suurem, siis võrreldes 2019. aastaga, kui Eesti sai aastas 703 taotlust menetlustoimingute tegemiseks, on taotluste hulk peaaegu 50% võrra kasvanud. Kõige rohkem taotlusi saabub Eestile Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Neist 898 olid Euroopa uurimismäärused (2022 — 1050) ja 154 õigusabitaotlused (2022 — 167). Eelmisel aastal saadud taotlustest on käesolevaks ajaks täidetud 917 (joonis 1).
Eesti võttis üle kokku 32 menetlust välisriikidest (2022 — 5) ja esitas taotluse 11 kriminaalasja üleandmiseks välisriiki (2022 — 6).
Eesti arestis välisriikidest vara kokku 11 taotluse alusel (2022 — 9), mille väärtus oli arvestuslikult umbes 2 366 226 eurot (2022 — 21 207 284 eurot), v.a virtuaalvaluuta.
Eestist leiti rohkem kui 50 välisriikides tagaotsitavat sõidukit (arvestus alates aprillist 2023), millest seaduslikule omanikule on tagastatud käesolevaks ajaks 20.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Heleri Randma alustas 2016. aastal Põhja ringkonnaprokuratuuris konsultandina ja töötas seejärel rahvusvahelise koostöö konsultandina Riigiprokuratuuris. 2018. aastal sai temast Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör ning aastatel 2019-2020 oli Heleri tagasi Riigiprokuratuuris rahvusvahelise koostöö valdkonna abiprokurörina. 2020. aastal sai temast ringkonnaprokurör ja alates 2023. aasta 1. veebruarist on ta nimetatud riigiprokuröriks. Heleri vastutusvaldkond Riigiprokuratuuris on rahvusvaheline koostöö.