Mida siit lugeda saab?

Aastaraamatu toimetuskolleegium jõudis tänavu seisukohale, et prokuratuuri eelmine aasta tuleb kokku võtta kõige olulisemat silmas pidades. Seetõttu panime digitaalsele paberile kirja kümme küsimust.

Küsimused
  1. Kui peaksid iseloomustama enda ringkonna/osakonna möödunud aastat ühe muusikapala, raamatu või filmiga, siis millisega ja miks?
  2. Millise superkangelase võime kuluks prokurörile korruptsiooniasjade menetluste juhtimisel enim ära? 
  3. Kuidas selgitada kolmeaastasele lapsele, mis tööd prokurör teeb?   
  4. Millal on prokurör õnnelik?  
  5. Milline on parim (tõsieluline) anekdoot, mida prokuröritööst tead?
  6. Kui peaksid enda ringkonnale/osakonnale mõtlema tunnuslause (või valima selle olemasolevate tuntud brändide tunnuslausete seast), siis mis see olla võiks?
  7. Milline kehaosa on prokuratuur ühiskonnas?
  8. Kuidas iseloomustaksid oma ringkonna/osakonna eelmist aastat ilmateatena?
  9. Millise tuntud inimese mistahes ajastust sooviksid prokuratuuri tööle tuua ja millisele ametikohale?
  10. Kas 2002. aasta prokuratuur oleks rahul 2022. aasta prokuratuuriga ning milline võiks olla prokuratuur 2042. aastal?

Saatsime need ilma täiendavate juhiste ja piiranguteta juhtivale riigiprokurörile Dilaila Nahkur-Tammiksaarele ning jäime käsi kokku hõõrudes põnevaid vastuseid ootama.

Kui püüda järelevalveosakonna eelmist aastat muusikapala, raamatu või filmiga iseloomustada sobiks selleks hästi Beethoveni 6.sümfoonia. Aasta algas kurjakuulutavalt kolleegi suhtes alustatud kriminaalmenetluse läbiviimisega, edasi kulges katkematus kaebuste lahendamise rütmis ning aasta lõppes positiivsel noodil ja tulevikku vaatavalt, sest jõudsime nii kaugele, et politsei hakkab kasutama meiega ühist infosüsteemi ning sellega astume suure sammu paberivaba, s.o täisdigitaalse kriminaalmenetluse suunas. Möödunud aasta ilmateade järelevalveosakonna kohta ütleks sompus ja pilvine, kuid pärastlõunal võib isegi päikest oodata.

Prokuröritöös näib kohati vaja minevat mitmeid superkangelase võimeid. Korruptsiooniasjade menetluste juhtimisel on selleks minu vaieldamatu lemmiku James Bondi oskus jääda ka kõige raskemas olukorras rahulikuks ning kaaluda ärevast olukorrast hoolimata kõiki variante ja leida parim lahendus. Eelmisest aastast jäävad meelde need prokurörid, kes vaatamata kõikidele kaebustele, mis vastaspool nende mõjutamiseks esitas, ikka ausalt ja vankumatult oma menetlusi juhtisid.

Politsei hakkab kasutama meiega ühist infosüsteemi ning sellega astume suure sammu paberivaba, s.o täisdigitaalse kriminaalmenetluse suunas.

Kui peaksin väiksele lapsele prokuröri ülesandeid selgitama, ütleksin, et prokurör teeb sellist tööd, et kõik need, kes teevad teistele inimestele halba, saaksid ise oma tegude eest karistada. 

Prokurör on õnnelik, kui keerulises kaasuses nõustub kohus menetluse lõpplahendis prokuröriga. Järelevalveosakonda rõõmustas eelmisel aastal kaasus, kus vaidlus riigi õigusabi tasu suurendamise üle jõudis Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumisse (RKL nr 5-22-2). 

Samas naeratuse toovad näole mitmed seigad meie igapäevatööst. Esimese hooga meenub kaks head lugu kohtusaalist. Esimeses neist kukkus kannatanu küsitluse ajal kohtus kokku ja kaitsja hüüdis, kas kellelgi on nuuskpiiritust. Sellele vastas kohtunik, et tal eile oli, aga kõik läks enda tarbeks. Teises juhtumis, kus 17-aastaselt poisilt oli röövitud kõvaketas ja emaplaat, küsis küsitluse lõpus kohtunik, kas tema ema ikka ka teab, et tema plaat ära rööviti? 

Kui järelevalveosakonnal oleks tunnuslause, oleks see "Tark ei torma", sest ühtegi kaebust ei saa lahendada rutakalt ning enne kõikide asjaoludega tutvumist ei ole võimalik otsustada, kas kaebus tuleb rahuldada või rahuldamata jätta. Usun, et see tunnuslause kehtib kogu õigussüsteemi ning õiguskaitseasutuste töö kohta.

Ühtegi kaebust ei saa lahendada rutakalt ning enne kõikide asjaoludega tutvumist ei ole võimalik otsustada, kas kaebus tuleb rahuldada või rahuldamata jätta.

Võttes arvesse eelpool mainitud prokuröride rahulikuks jäämise ja tunnuslause võiks öelda, et prokuratuur on ühiskonna pea, sest teeme palju inimeste elusid mõjutavaid otsuseid ega tohi ise seejuures pead kaotada. 

End ajas 20 aastat tagasi mõeldes oleks 2002. aasta prokuratuur kindlasti tänase prokuratuuriga rahul, sest nii headest töötingimustest, toimivast e-toimiku süsteemist ja elamisväärsest töötasust ei osanud me toona veel isegi unistada. Kuigi ilmselt unistasime ikka, aga see tundus toona soovunelmana. Kui aga ajas 20 aastat edasi mõelda, tahaksin loota, et kuritegevus väheneb sellisel määral, et 2042. aastal võiks kuritegude vähesuse tõttu olla Eestis 100 prokuröri, kes kõik töötavad ühes majas koos. 

autor
Dilaila Nahkur-Tammiksaar

Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.