Lõuna Ringkonnaprokuratuur aastal 2021

Kairi Kaldoja: Prokurör ei tohi karta süüdistust esitada

Suvises Tartus kärgatanud plahvatus pühkis hoobilt kildudeks paljude korterite aknad, kuid see oli ilmselt väikseim kahju, mille Jaama tänava gaasiplahvatus põhjustas. Hukkus üks mees, vigastada sai üheksa inimest ja paljude huulile tõusis küsimus, kui turvaline on meie igapäevane ümbrus.

Vaid kaks kuud hiljem, oktoobri lõpus, kaikusid hoopis teised paugud Võrumaal Järveres, kus sai surmavalt vigastada lasketiirus harjutanud PPA Lõuna prefektuuri kiirreageerija, 26-aastane Tartu politseinik.

„Kindlasti raputasid eelmisel aastal nii Tartu gaasiplahvatus kui ka Võrumaal lasketiirus toimunud traagiline õnnetus kogukonda tõsiselt,“ ütleb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja. „Mõlema juhtumi osas alustati kriminaalmenetlus ja mõlemad on prokuratuuri jaoks hästi olulised teemad. Need pole klassikalises mõttes kriminaalpolitsei juhtumid, aga need on sellised asjad, mis on inimestes tekitanud palju küsimusi. Selleks, et neile küsimustele vähemalt osaliselt vastused saada, tuli alustada kriminaalmenetlust.“

On olnud hästi töine aasta, mis väljendus nii arvudes kui tegelikult ka olulistes asjades, mis tehtud said. Minu jaoks on kõige suurem töövõit aga need inimesed, kes meie töölauale ei jõua.

Küsimus „Mis tegelikult juhus?“ esitatakse läbivalt kõigi juhtumite korral, mis prokuröride lauale jõuavad. Olgu tegemist raske isikuvastase kuriteoga, valgekraede korruptsiooni, internetikelmide või siis töömeeste soojakusse sisse murdnud varastega. Aga see küsimus kõlbab esitamiseks ka juhtivprokurörile endale, kui plaan on võtta kokku Lõuna ringkonnaprokuratuuri aasta 2021.

„On olnud hästi töine aasta, mis väljendus nii arvudes kui tegelikult ka olulistes asjades, mis tehtud said. Minu jaoks on kõige suurem töövõit aga need inimesed, kes meie töölauale ei jõua,“ ütleb Kairi Kaldoja. „Kui prokurör saavutab kohtus süüdimõistva lahendi, siis kes sellest võidab?“

Ometi süüdimõistvaid otsuseid tuli ja mõni päris oluline. „Õnnestus saada süüditunnistav lahend ühe Leedu n-ö maffiapealiku osas,“ räägib Kaldoja. „Leedu autovaraste teema on Lõuna-Eestis fookuses olnud üsna pikalt ja seekordset menetlust alustati juba aastal 2017. Tegelikult neid, kes riburadapidi on süüdi mõistetud, on palju, aga kuritegeliku ühenduse kõrgeimate lülideni jõuame Eestist harva. Nüüd jõuti politsei ja prokuratuuri koostöö tulemusel päris tippu välja.“

See tähendab, et karistuse saanud Leedu kodanik Aurimas Skirgaila mõisteti süüdi mitte ainult kuritegelikku autovaraste ühendusse kuulumises, vaid ka selle loomise ja juhtimise eest. „See on kindlasti teema, mis sai ilusa punkti ja väärika lõpu,“ tõdeb Kaldoja. „Loomulikult ükski menetlus ei suuda likvideerida ühtegi kuriteoliiki tervikuna, kuid see konkreetne grupeering enam meie tänavatel ei tegutse ja inimesed võivad end turvalisemalt tunda.“

2021. aastal jõudis lahendusele lähemale juba 2017. aastal alustatud kriminaalasi, mis puudutas maksukuritegusid ja sooduskelmusi, täpsemalt PRIAlt raha väljapetmist ja maksuhaldurile valedeklaratsioonide esitamist. Prokuratuur oli nõus lõpetama menetluse oportuniteediga nende osas, kes hüvitasid kogu tekitatud kahju ning lisaks võtsid endale ka riigi ees teatud kohustused. Kahtlustatavad tasusid nii PRIAle kui Maksu- ja Tolliametile vabatahtlikult 2,6 miljonit eurot, millele lisandus 205 200 euro suurune makse riigituludesse. Teiste süüdistatavate osas käib menetlus edasi.

„See on võrdlemisi erakordne, et selliseid summasid menetluse kestel hüvitatakse,“ kommenteerib Kaldoja. „Meie jaoks on karistuste kõrval isegi tähtsam, et kannatanutele, olgu selleks riik või inimene, saaks võimalikult palju kahjust hüvitatud.“

Kuigi summad on suured, on valgekraede kuritegevus saanud ühiskonna poolt sootuks leebema vastuvõtu, kui juhtivprokuröri hinnangul peaks. „Suhtumine majanduskurjategijasse, olgu ta siis maksudest kõrvalehoidja, kelm, korruptant, on kuidagi kreenis,“ selgitab ta. „Kui on näha, et kellelgi on silm sinine, siis kõik saavad aru, kus see kuritegu on, ning kogu ühiskond on politsei ja prokuröriga ühes paadis selle kurjategija vastu. Aga kui räägime valgekraedest, on asi teisiti. Mõeldakse, et mis ta siis ikka tegi, jättis mõne miljoni makse maksmata, mis see siis ära ei ole? Minu hinnangul mõjub selline kuritegu ühiskonnale oluliselt laastavamalt kui see, kui keegi kuskil tänaval kakleb või kellegi tööriistad ehitusobjektilt kaovad.“

Prokuratuur ei ole see, kes õigust mõistab. Õigust mõistab kohus, aga kui prokuratuuril on veendumus, et keegi on kuriteo toime pannud, siis me peame selle asjaga kohtusse minema ja andma kohtule võimaluse asja üle otsustada.

Valgekraeliseks liigitub ka eelmisel aastal kohtusse jõudnud endise Sangaste vallavanema ja abivallavanema Kaido Tambergi ja Kajar Lepiku kriminaalasi, kus on esitatud süüdistus nüüdse Otepää valla ja Sangaste lossiga seotud tegemistes. Süüdistuse kohaselt omastasid nad valla raha päris suures ulatuses.

„Meie ülesanne on kahtlused, mida kinnitavad ka tõendid, kohtu ette viia,“ selgitab Kaldoja. „Prokuratuur ei ole see, kes õigust mõistab. Õigust mõistab kohus, aga kui prokuratuuril on veendumus, et keegi on kuriteo toime pannud, siis me peame selle asjaga kohtusse minema ja andma kohtule võimaluse asja üle otsustada.“

See tõstatab küsimuse prokuratuuri vastutusest, sest kui tõendid kohtus vett ei pea ning süüdistaja osaks saab kaotus, on palju näpuga näitajaid ja küsijaid, et kes nüüd vastutab.

„Õigeksmõistev lahend ei ole prokuratuuri halvasti tehtud töö,“ ütleb juhtivprokurör Kairi Kaldoja. „See on õigusriigis täiesti normaalne, et kohus saab mingitest asjadest teistmoodi aru või kohtumenetluse käigus tulevad välja mingisugused asjaolud, mida varem teada ei olnud. Mis iganes kohtu lahend on, ei võta see prokuratuurilt ära kohustust minna kohtusse ega tohi prokuröre edaspidi süüdistuse esitamisel araks teha.“

Prokuratuurile on ette heidetud ka liiga pikka menetlemisaega, sest mõnel juhul võib kuluda aastaid, enne kui süüdistuse saanud, avalikus elus tuntud inimese kriminaalasjaga kohtus otsuseni jõutakse.

Kairi Kaldoja nõustub kriitikaga osaliselt, sest prokuratuur saab protsessi kulgu juhtida kuni kohtuni ja mõistagi sõltub kohtueelse uurimise tempo ka uurimisasutuste võimekusest ning ressursist. Sealt edasi sõltub asja saatus juba kohtust ja kohtus võib kõike ette tulla. „Pikaajaliste menetluste korral tuleb ette ka seda, et midagi muutub kohtupraktikas. Näiteks riigikohus teeb vahepeal mingis teises asjas lahendi, mis mõjutab ka käimasolevat menetlust. Väga palju mõjutab menetluse pikkust see, kui vahetub prokurör või kohtunik, viimase vahetumisel hakkab protsess ju täiesti otsast peale,“ loetleb ta viivitusi, mis võivad kohtupidamist venitada.

Statistika näitab, et eelmisel aastal oli Lõuna Ringkonnaprokuratuur ainus ringkond Eestis, kus vanade kriminaalasjade hulk vähenes, samas kui teistes ringkondades nende arv kasvas.

Selleks aga, et prokuratuuri vaatevälja sattunud inimesed saaksid võimalikult kiiresti oma saatuses selgusele, võeti Lõuna ringkonnaprokuratuuris 2021. aastal erilise tähelepanu alla need kriminaalasjad, mis on menetluses olnud juba pikki aastaid.

„Kui inimene on olnud kahtlustatav aasta või rohkem, siis see ei ole normaalne,“ tunnistab Kaldoja. „Me peame tegema kõik endast oleneva, et kui oleme kellelegi kahtlustuse esitanud, siis läheks menetlus kiiresti edasi ja inimene saaks lahenduse.“

Statistika näitab, et eelmisel aastal oli Lõuna Ringkonnaprokuratuur ainus ringkond Eestis, kus vanade kriminaalasjade hulk vähenes, samas kui teistes ringkondades nende arv kasvas. „See on minu jaoks ainus statistiline näitaja, mis ka tegelikult inimesi kuidagi aitab,“ lisab juhtivprokurör.

Suurte, tublisti meediaaega saavate kriminaalasjade kõrval oli eelmisel aastal ka hulk vähem tähelepanu köitnud lugusid, mis kas kinnitasid mõnda trendi või siis lõid koguni pretsedendi.

Näiteks jõudis Võrumaal kohtuotsuseni üks vägistamisjuhtum, mis tegelikult toimus juba kümme ja rohkem aastat tagasi. „Ohver tuli alles hiljuti rääkima, mis temaga tehti,“ selgitas Kaldoja. „Prokuröril oli tõendeid väga vähe, ta uskus ohvrit, sai temaga kokku ja see asi lõppes süüdimõistva lahendiga kohtus. See kinnitab, et tuleb tulla rääkima, ükskõik kui palju on aega möödas. Küll siis spetsialistid hindavad, kas see kuritegu on aegunud või ei ole. Kui tegemist on asjaga, mis on toime pandud ammu, aga lapse vastu, siis tähtajad on hoopis teised ja need hakkavad kulgema mitte teo toimepanemise hetkest, vaid oluliselt hiljem.“

Sarnane lugu jõudis mullu kohtusse ka Tartus, see näitab juhtivprokuröri sõnul veel kord, et kindlasti tuleb tulla enda üleelamistest politseile või prokuratuurile rääkima. Nii saab ohver vajadusel ka meditsiinilist ja vaimset abi.

See kinnitab, et tuleb tulla rääkima, ükskõik kui palju on aega möödas. Küll siis spetsialistid hindavad, kas see kuritegu on aegunud või ei ole. Kui tegemist on asjaga, mis on toime pandud ammu, aga lapse vastu, siis tähtajad on hoopis teised ja need hakkavad kulgema mitte teo toimepanemise hetkest, vaid oluliselt hiljem.

Valgamaal köitis mullu kevadel tähelepanu Valgas toimunud ulatuslik haarang, mille käigus sai politsei jaole narkovõrgustikule. See polnud esimene ega küllap viimane kord, kus Valgast ja narkootikumidest ühes loos juttu tuleb.

„Valga on koht, kust narkootikumidega seotud asju tuleb, ja ka sellel aastal on üks suurem kanepikäitlemisega tegelenud seltskond kohtu ette viidud,“ räägib Kaldoja. „Põhjus, miks Valga on selline koht, kust narkokuritegusid rohkem tuleb, peitub nii piirkonna geograafias kui ka elanikkonna demograafias. Politsei jälgib seda väga aktiivselt ja vaatab, et ohtlikud ained ei jõuaks alaealisteni ja laiemalt tänavale.“

Piirilinnas Valgas sai eelmisel aastal lahenduse ka üks tapmine, mis lahendati rahvusvahelises koostöös Läti kolleegidega Euroopa Liidu kriminaalõiguse koostöö ameti Eurojust kaudu.

Viljandis jõuti mullu pretsedenditu kohtulahendini, kus narkokuritegudes süüdistatud mehele esitati süüdistus ning kohus tunnistas ta ka süüdi paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. „Sellist otsust ei ole prokuratuuris varem tehtud, et kui üledoosi tagajärjel on saanud keegi surma, siis prokurör oleks ka sellise süüdistuse kohtu ette viinud,“ ütleb Kaldoja. „Kohus selle hinnanguga nõustus ja inimene, kes andis Viljandis selgelt joobes naisterahvale amfetamiini ja GHB-d, millega põhjustas inimese surma, sai karistuse mitte ainult narkokuriteo, vaid ka surma põhjustamise eest.“

Viljandimaalt jääb 2021. aastat meenutama ka Võhmas lapsi pussitanud Raili Sepa kriminaalasi. „Alati, kui meil on kannatanuteks lapsed, siis sellistes asjades peab prokuröril olema suurem pingetaluvus. Sellega ei ole lihtne tegeleda,“ sõnab Kaldoja.

Tartus sai 2021. aastal kohtus lahenduse Ülenurme vallas toime pandud tapmine, kus noored külmavereliselt tapsid oma eakaaslase ja panid surnukeha põlema.
Inimeste turvatunnet mõjutas aga kindlasti Tartu ülikooli peahoone süütamine 2020. aasta detsembris, mis lahendini jõudis mullu. Selgus, et süütaja korral on tegemist vaimselt haige inimesega.

Juhtivprokuröri hinnangul peaks vaimsete probleemidega inimestele õiglaste ja turvaliste lahenduste leidmine saama ühiskonnas rohkem kõlapinda ja aktiivsemat arutelu.

„Tegelikult ei juhtu seda harva, et mingisuguse õigusvastase teo paneb toime inimene, kes ei anna endale aru, mida ta teeb,“ ütleb Kaldoja. Kuidas nende inimestega ümber käia, selles on juhtivprokuröri sõnul palju ebamäärast. „Küll pole neile sobilikke ravivõimalusi, küll ei ole seaduslikku alust kinni hoida, aga kõik saavad aru, et kui ta tänavale läheb, on aja küsimus, millal tuleb järgmine süütegu.“ Juhtivprokuröri hinnangul peaks vaimsete probleemidega inimestele õiglaste ja turvaliste lahenduste leidmine saama ühiskonnas rohkem kõlapinda ja aktiivsemat arutelu.

Eelmisel aastal tuli Lõuna-Eestis tegeleda palju ka liikluses toimunud rikkumistega. „Politsei tabas varasematest aastatest vähem joobes juhte, selles on loodetavasti oma roll olnud meie ringkonnast alguse saanud joobes juhtide kohtlemise uuenenud praktikal. Nimelt suuname esmakordsed joobes juhid vangla asemel hoopis ravile, et tegeleda põhjuse ehk alkoholiprobleemiga. Oma osa on aga kindlasti ka sellel, et politsei on väga õhukeseks jäänud ning liiklusjärelevalve jaoks on lihtsalt vähem ressurssi,“ ütles juhtivprokurör.

Samuti hakkasid eelmisel aastal Lõuna ringkonnas silma mitmed traagilised liiklusõnnetused, kus paljud noored inimesed oma elu jätsid. Näiteks Kambja vallas toimunud sõiduauto ja mootorratta õnnetus, kus hukkus kaks alaealist, aga ka aasta lõpus toimunud õnnetus, milles hukkus noor püstijalakoomik ja üks noor sattus raskes seisus ka haiglasse.

„Liiklusõnnetuste uurimine nõuab prokurörilt teistsugust pingetaluvust, sest need olukorrad on alati keerulised ja vastuolulised ning prokuratuurini jõudnud õnnetuste korral on alati keegi raskelt viga või suisa surma saanud. Prokuröril on väga suur vastutus, sest pahatihti ei ole õnnetuste korral süü selge. Surma saanud inimeste lähedased nõuavad õnnetuse põhjustanud juhile tihti võimalikult karmi karistust ja see on inimlikult arusaadav, sest nad on kaotanud kellegi väga lähedase. Prokurör peab aga jääma objektiivseks ning hindama, kas juht põhjustas õnnetuse ettevaatamatusest või oli tema rikkumine raske ning tõesti karmi karistust vääriv. Paraku ei pruugi kannatanute ja prokuröri hinnang alati ühtida,“ selgitas Kaldoja.

Lõuna ringkonnaprokuratuur on koht, kus saavad kokku kõrgelt haritud akadeemikud, jalad maas talupojad, raamatupidajalikud paragrahvijärgijad ja hästi empaatilised, psühholoogi tüüpi inimesed, ja seda sageli ühes isikus.

Lõpetame ülevaate ettevaatega alanud aastasse, kus Lõuna ringkonnaprokuratuuris jätkub prokuröride põlvkonnavahetus. Juba kevadel läheb pensionile ringkonnaprokurör Terje Aleksašin ja aasta teises pooles ringkonnaprokurör Tatjana Tamm.

„Viimastel aastatel on pensionile minejaid olnud veel ja eks põlvkondade vahetus annab õigussüsteemis tunda igal pool,“ lausub Kaldoja. „Pikka aega oli Lõuna ringkonnaprokuratuur koht, kus personalimuudatusi ei toimunud. Viimastel aastatel on meile tööle tulnud uusi prokuröre ja minul on selle üle tohutult hea meel. Lõuna ringkonnaprokuratuur on koht, kus saavad kokku kõrgelt haritud akadeemikud, jalad maas talupojad, raamatupidajalikud paragrahvijärgijad ja hästi empaatilised, psühholoogi tüüpi inimesed, ja seda sageli ühes isikus. Samuti on mul väga hea meel näha, kuidas meie inimesed pingutavad, et kaasuseid ja inimeste muresid päriselt lahendada, mitte lihtsalt menetleda. Loodan, et see suund jätkub ja kogub üha enam hoogu.“