ALAEALISTE VASTANE SEKSUAALKURITEGEVUS
Eesmärk: Ohvristamise lõpetamine (kuritegude avastamine) eelkõige kontaktsetes kuritegudes võimalikult paljude laste jaoks; taasohvristamise vähendamine; kannatanusõbralik ja kiire kohtueelne menetlus.
Mõõdikud: Kontaktsetes kuritegudes süüdistuse saanud inimeste arv. Hinnatakse KarS § 141 lg 2 p 1 ning lapskannatanuga KarS §-d 143, 144 ja 145, 1411 lg 2, 1432 ja 1451. Menetluse kestus.
Joonis 1. Süüdistuse saanud isikute arv, 2023-2024 [1]
Kohtueelne menetlus käsitletavates kriminaalasjades kestis 2024 keskmiselt 5,5 kuud (2023 – 7 kuud), sh KarS § 141 lg 2 asjades 6,2 kuud, § 143 — (selliseid polnud), § 144 — 3,3 kuud, § 145 — 5 kuud, § 141¹ lg 2 — 6,2 kuud, § 143² — 6,4 kuud ja § 145¹ — 6 kuud.
2024. aastal langes süüdistuste arv kõikides piirkondades (joonis 2).

KIIRE KOHTUEELNE MENETLUS ALAEALISTE TOIME PANDUD KURITEGUDES
Eesmärk: Tagada kiire reageerimine toimepandud teole, abivajaduse hindamine ning vastavate meetmete kasutuselevõtt.
Mõõdikud: 60% alaealistest kahtlustatavatest menetletakse vähem kui 3 kuuga.

Ehkki piirkondade lõikes on alaealiste menetluskiiruses kõikumisi, mis on tingitud peamiselt konkreetsete kriminaalasjade mahust ja keerukusest, on väga positiivne, et proportsionaalselt suudeti sama palju (74%) vähem kui 3 kuuga ära menetleda. Numbrid räägivad iseenda eest ja alaealistega tegelevad prokurörid ja erikonsultandid on teinud tõesti head tööd!
[1] Süüdistatute arv kokku ei võrdu ridade summaga ning juhul, kui isik on ühe kriminaalasja raames saanud süüdistuse erinevate asjaomaste paragrahvide alusel, on teda arvestatud ühekordselt.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju nii Tallinnas kui Tartus. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale ning tema põhiülesanded on kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse, aga ka perevägivallakuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamine.